NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt NSVL Riikliku Julgeoleku Ministeerium)

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium


KGB Symbol.png
Moodustatud 1946
Peakorter Moskva
Asukoht Lubjanka väljak
Piirkond NSV Liit
Juhtkond NSV Liidu riikliku julgeoleku minister

NSV Liidu Riiklik Julgeoleku Ministeerium (vene keeles Министерство государственной безопасности СССР, МГБ; ka MGB) oli NSV Liidu riikliku julgeolekuametkond aastatel 1946-1953.

Juhid ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude luureteenistuste ajalugu
KGB sümbol
riikliku julgeoleku ministeri asetäitjad (RJM ministril oli algselt 1 1. asetäitja üldküsimuste alal, 26. augustist 1951. aastal loodi ka 2. 1. asetäitja ametikoht):

1946[muuda | redigeeri lähteteksti]

15. märtsil 1946. aastal NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus muudeti NSV Liidu Ülemnõukogu määrusega ja NSV Liidu senine NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiks.

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuur:

  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Parteikomitee, ülem V. Rogov;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. Peavalitsus (välisluure);
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsus (vastuluure);
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. Peavalitsus (sõjaline vastuluure ehk Eriosakond;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. Peavalitsus (розыскное) - "juhendas NSV Liitu saadetud välisluurete agentuuri ja muude vaenulike elementide jälitamist"), ülem kindralmajor V. Rogov;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. Valitsus (operatiivvalitsus- varjatud jälgimine ja riigivastases tegevuses kahtlustatavate läbitöötlus);
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 6. Valitsus (šifreerimine);
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Transportvalitsus;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. Valvevalitsus (1-е Управления охраны);
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Valvevalitsus ( 2-е Управления охраны)
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Moskva Kremli komandandi Valitsus (Управление коменданта Московского Кремля)
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi A osakond (отдел "А" (учетно-архивный))
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi B osakond (отдел "Б" (применение опертехники)), ülem kindralmajor V.Koževnikov;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi V osakond (отдел "В" (перлюстрация корреспонденции));
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi DR osakond -"Diversiooni ja terrori osakond (Отдел «ДР» (служба проведения диверсий и актов индивидуального террора);
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi DN osakond -"Desinformatsiooniteenistus" (Отдел «ДН» (служба дезинформации);
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi D osakond (отдел "Д");
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi K osakond;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi O osakond, järelvalve usuorganisatsioonide ja religiooniliikumiste üle, ülem polkovnik V.Dubrovin;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi R osakond (отдел "P");
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi S osakond (отдел "C");
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi T osakond;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Eriti tähtsate asjade uurimisosakond, ülem kindralmajor A. Leonov;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Haldus-majandus-finantsvalitsus;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Kaadriosakond;
  • NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Juriidiline büroo[1].

RJMi välisesindused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 20. agustist 1946. aastast anti ÜK(b)P KK Poliitbüroo otsusega П59/39 kogu agentuur-operatiiv- ja uurimistöö nõukogude vägede kontrolli all olevates okupeeritud riikides NSV Liidu Siseministeeriumist NSV Liidu RJM pädevusse. Esinduste tegevust juhendas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. Peavalitsus.

Pärast NSV Liidu välisluurega tegelevate asutuste koondamist 1947. aastal Informatsioomikomiteese, kureerisid RJM välisesinduste tegevust NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. Peavalitsus.

  • NSV Liidu RJM esindus Ungaris

1947[muuda | redigeeri lähteteksti]

20. jaanuaril 1947 NSV Liidu MN määrusega allutati seni Eesti, Läti, Leedu ja Lääne-Ukraina ning Lääne-Valgevene piirkondade Siseministeeriumi alluvuses olnud bandititismi vastu võitlemise valitused ja osakonnad kohalike RJM-le, kuna ainult antud piirkondades toimunud relvastatud vabadusvõitluse vastase võitlusega hakkas tegema mitte korrkaitsega tegelev ametkond, vaid riikliku julgeolekut tagav ametkond, ning loodi RJM alluvuses olev osakond ja valitsus- 2-N (отдел 2-Н МГБ).

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N

21. jaanuaril 1947 NSVL SM ja NSVL RJM ühiskkäskkirjaga nr №0074/0029 anti üle NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed RJM alluvusse ning moodustati RJM Sisevägede valitsus, millele allusid väeosad, milles 68582 inimest.

25.augustil 1947 NSVL MN määrusega №2998-973сс ja NSVL SM ning RJM 26. augusti käskkirjaga №00897/00458 anti RJM alluvusse Valitsusside[2].

1947. aastal Idabloki ja Lääneriikide vahel alanud Külm sõda, tingis ka NSV Liidu poolsed luure ja vastuluureorganite struktuurmuudatused.

1947. moodustati Ameerika Ühendriikides moodustatud LKA eeskujul välisministri Vjatšeslav Molotovi alluvusse NSV Liidu ühine välisluureorganisatsioon Informatsioonikomitee (Комитет информации (КИ) при Совете Министров СССР), kuhu liideti Siseministeeriumi 2. Peavalitsus (välisluure) ning sõjaväeluure GRU.

1949[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. oktoobri 1949. a NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsusega loodi RJM 5. Valitsuse asemel 7. Valitsus, mille ülesandeks oli- "riiklike julgeolekuorganite poolt läbitöödeldavate isikute suhtes salajase jälgimise organiseerimine" ning liideti Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga veel ka seni NSV Liidu Siseministeeriumi koosseisus olnud NSV Liidu Piirivalveväed ning miilits. Muudatuste tulemusena muutus Siseministeeriumi kinnipeetute haldamise ja Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ainult riikliku julgeolekuga tegelevateks asutusteks.

1950[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. juulil 1950 anti NSVL MN määrusega № 3077-1286сс NSVL SM süsteemist NSVL RJM alluvusse eriasumisele (спецпоселения) saadetute järelevalve, milleks moodustati RJM 9. Valitsus- "asumiselesaadetute, väljasaadetute ja eriasulate elenike järelvalveks (по надзору за ссыльными, высланными и спецпоселенцами)

9. septembril 1950 võttis ÜK(b)P KK vastu otsuse RJM koosseisu individuaalterrori läbiviimiseks spetsiaalsete büroode ja (Бюро № 1 и Бюро № 2)asutamine, mille ülesandeks oli diversiooniaktide läbiviimine välismaal(Nr.1) ja NSV Liidus (Nr. 2)

1. novembril 1951 allutati RJM uuesti NSV Liidu välisluure ning RJM koosseisus moodustati uuesti Esimene Peavalitsus(Первое главное управление МГБ СССР).

1952[muuda | redigeeri lähteteksti]

1952. aasta märtsis loodi NSV liidu RJM-s sisevägede ja valitsusside valitsuste baasil NSV Liidu RJM Sisevalve.

21. augustil 1952 avaldati NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsus, mille kohaselt kõigile NSV Liidu RJM-i töötajate auastmetele lisati täiend "riikliku julgeoleku".[3]

30. detsembril 1952 võeti vastu otsus luua RJM uus struktuur, milles oli üks põhivalitsus - Riikliku Julgeoleku Ministeeriunmi Luure Peavalitsus(Главное Разведывательное управление (ГРУ) МГБ СССР)kuhu oleks kuulunud:

  • Välisluure valitsus
  • Vastuluure valitsus,

reorganiseerimine jäi lõpule viimata Jossif Stalini surma ja Lavrenti Beria poolsete uute julgeolekuasutuste reorganiseerimise tõttu.

1953[muuda | redigeeri lähteteksti]

7. märtsil 1953 NLKP KK, NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi ja NSVL Ministrite Nõukogu otsusega ühendati Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja Siseministeerium jällegi üheks NSV Liidu Siseministeeriumiks (MVD), nagu oli tehtud ka 1934. ja 1941. aastal.

1954[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. veebruar 1954 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium eraldada riikliku julgeolekut tagavad struktuurid Siseministeeriumi süsteemist ja NLKP KK võttis 12. märtsil 1954. aastal ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium 13. märtsil vastu määruse luua NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (Комитет государственной безопасности при Совете Министров СССР (КГБ при СМ СССР)[4].


Eelnev:
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium
1946-1953
Järgnev:
NSV Liidu Siseministeerium
Eelnev:
NSV Liidu Siseministeerium
NSV Liidu Siseministeerium
1946-1960
Järgnev:
Vene NSFV Avaliku Korra Kaitse Ministeerium (1960-1967)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Лубянка. ВЧК-ОГПУ-НКВД-НКГБ-МГБ-МВД-КГБ 1917-1960. Справочник. - М.: Международный фонд "Демократия", 1997. - С.35-36.
  2. ОРГАНЫ ГОСУДАРСТВЕННОЙ БЕЗОПАСНОСТИ ИРКУТСКОЙ ОБЛАСТИ В 1945-1954 ГОДАХ
  3. Leonid Mletšin, KGB: riiklike julgeoleku organite esimehed. Paljastatud saladused (Tallinn: Varrak, 2007), lk 324.
  4. ОРГАНЫ ГОСУДАРСТВЕННОЙ БЕЗОПАСНОСТИ ИРКУТСКОЙ ОБЛАСТИ В 1945-1954 ГОДАХ

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]