Lipoehape

Lipoehape ehk N-vitamiin ehk alfalipoehape (keemiline valem C₈H₁₄O₂S₂) on vesilahustuv keemiline ühend. Looduslikult esinev vorm on R-lipoaat.

Nomenklatuur[muuda | muuda lähteteksti]

IUPACi süstemaatiline nimetus: (R)-5-(1,2-dithiolan-3-yl)pentanoic acid
CAS-number on 1200-22-2, 1077-28-7.

Farmakoterapeutiline rühm[muuda | muuda lähteteksti]

ATC-kood A16AX01 jt;
ATCvet-kood QA16AX01 jt.^[1]

Nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

α-Lipoic acid (alpha lipoic acid), thioctic acid, 6,8-Dithiooctanoic acid jt.

Vormid[muuda | muuda lähteteksti]

Lipoehappe bioaktiivsed vormid on järgmised:

lipoehape,
dehüdrolipoehape (DHLA),
lipoeamiid – lipoehappe kofaktorina toimiv vorm.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Lipoehapet leidub enamikus toiduainetes, kuid külluslikud allikad on pärm, liha, neerud, süda, maks, piim, taimsed saadused.

Saamine[muuda | muuda lähteteksti]

Toiduainetega seedekulglasse sattuv lipoehape imendub peensoolest. Imendunud lipoaat transporditakse koerakkudesse, kus ta NADPH- või NAH-dihüdrolipoamiidi dehüdrogenaasi toimel redutseeritakse DHLA-ks.

Biofunktsioonid^[2][muuda | muuda lähteteksti]

Lipoaati vajavad lipoamiidina kesksete redoksprotsesside ensüümid:

PyrDH (püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks) – süsivesikute katabolism;
AKGDH (alfa ketoglutaraadi dehüdrogenaasne kompleks) – süsivesikute, lipiidide, aminohapete katabolism;
HAAKDH (hargnenud ahelaga alfa ketohapete dehüdrogenaasne kompleks) – hargnenud ahelaga aminohapete katabolism;
vajatakse ka glükoosi sisenemiseks lihaserakkudesse.

Lipoaadi ja DHLA sisaldus on kudedes ja kehavedelikes väga väike. Seega avaldub nende antioksüdantsus vaid metaboolselt, st DHLA regenereerib DHLA-dehüdrogenaasi toimel askorbaadi, ubikinooni ja GSH. Seetõttu aitab lipoehape vältida E-vitamiini ja C-vitamiini vaegust.

Lipoaat ja DHLA on ka mitmete transkriptsioonifaktorite talitluse redoksmodulaatorid.

Vaegus[muuda | muuda lähteteksti]

Selle vaeguse korral on häiritud organismi kõik kataboolsed protsessid.

ACSF3 puudulikkusest tingitud kombineeritud maloon- ja metüülmaloon-atsiduuria (CMAMMA) puhul on häiritud mitokondriaalne rasvhapete süntees (mtFASII), mis on lipoehappe biosünteesi eelreaktsioon.^[3]^[4] Selle tulemuseks on oluliste mitokondriliste ensüümide, nagu püruvaadi dehüdrogenaasi kompleks (PyrDH) ja alfa ketoglutaraadi dehüdrogenaasi kompleks (AKGDH), vähenenud lipoüülimine.^[4] Lipoehappe lisamine ei taastata mitokondriaalse funktsiooni.^[5]^[4]

Manustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Adekvaatsed andmed tema ööpäevase vajaduse kohta puuduvad.

α-lipoehappe oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne diabeedi, lihasekrampide, isheemia ja muude haiguste korral.

Seda peaks manustama koos C-vitamiini ja E-vitamiini, riboflaviini, pantoteenhappe ja niatsiiniga.

Kuigi ohutu koguannuse ülempiir pole adekvaatselt hinnatav, on teada, et ta ei tekita probleeme ka üsna suurtes annustes.

Ajaloolist[muuda | muuda lähteteksti]

1951/1953. aastal eraldasid Lester James Reed ja I. C. Gunsalus maksast kristallilise, vees raskesti lahustuva aine 6,8-ditiooktaanhappe, mis osutus asendamatuks toitaineks osadele bakteritele ja ainuraksetele ja sellele andsid nad triviaalnimetuseks α-lipoehape.^[6]^[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Veebiversioon (vaadatud 22.08.2013)
↑ "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" , Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 169, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
↑ Levtova, Alina; Waters, Paula J.; Buhas, Daniela; Lévesque, Sébastien; Auray‐Blais, Christiane; Clarke, Joe T.R.; Laframboise, Rachel; Maranda, Bruno; Mitchell, Grant A.; Brunel‐Guitton, Catherine; Braverman, Nancy E. (jaanuar 2019). "Combined malonic and methylmalonic aciduria due to ACSF3 mutations: Benign clinical course in an unselected cohort". Journal of Inherited Metabolic Disease (inglise). 42 (1): 107–116. DOI:10.1002/jimd.12032. ISSN 0141-8955.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 Wehbe, Zeinab; Behringer, Sidney; Alatibi, Khaled; Watkins, David; Rosenblatt, David; Spiekerkoetter, Ute; Tucci, Sara (november 2019). "The emerging role of the mitochondrial fatty-acid synthase (mtFASII) in the regulation of energy metabolism". Biochimica et Biophysica Acta (BBA) - Molecular and Cell Biology of Lipids (inglise). 1864 (11): 1629–1643. DOI:10.1016/j.bbalip.2019.07.012.
↑ Hiltunen, J. Kalervo; Autio, Kaija J.; Schonauer, Melissa S.; Kursu, V.A. Samuli; Dieckmann, Carol L.; Kastaniotis, Alexander J. (juuni 2010). "Mitochondrial fatty acid synthesis and respiration". Biochimica et Biophysica Acta (BBA) - Bioenergetics (inglise). 1797 (6–7): 1195–1202. DOI:10.1016/j.bbabio.2010.03.006.
↑ V. Bocci, Oxygen-Ozone Therapy: A Critical Evaluation,Kluwer academic Publishers, lk 93, 2002, ISBN 1-4020-0588-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
↑ S. C. Rastogi,"Biochemistry 3E", TATA McGraw-Hill, lk 175, 2010, ISBN 978-0-07-068175-0 Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Alpha Lipoic Acid (ALA) Ülevaade. Vaegus. Toiduainete allikatest. Toimemehhanism ja peamised kasutusalad. Doosid. Võimalikke kõrvaltoimeid. Tegelikkus vs. väljamõeldis. (inglise keeles)

[1] Veebiversioon (vaadatud 22.08.2013)

[2] "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" , Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 169, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1

[3] Levtova, Alina; Waters, Paula J.; Buhas, Daniela; Lévesque, Sébastien; Auray‐Blais, Christiane; Clarke, Joe T.R.; Laframboise, Rachel; Maranda, Bruno; Mitchell, Grant A.; Brunel‐Guitton, Catherine; Braverman, Nancy E. (jaanuar 2019). "Combined malonic and methylmalonic aciduria due to ACSF3 mutations: Benign clinical course in an unselected cohort". Journal of Inherited Metabolic Disease (inglise). 42 (1): 107–116. DOI:10.1002/jimd.12032. ISSN 0141-8955.

[:0-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 Wehbe, Zeinab; Behringer, Sidney; Alatibi, Khaled; Watkins, David; Rosenblatt, David; Spiekerkoetter, Ute; Tucci, Sara (november 2019). "The emerging role of the mitochondrial fatty-acid synthase (mtFASII) in the regulation of energy metabolism". Biochimica et Biophysica Acta (BBA) - Molecular and Cell Biology of Lipids (inglise). 1864 (11): 1629–1643. DOI:10.1016/j.bbalip.2019.07.012.

[5] Hiltunen, J. Kalervo; Autio, Kaija J.; Schonauer, Melissa S.; Kursu, V.A. Samuli; Dieckmann, Carol L.; Kastaniotis, Alexander J. (juuni 2010). "Mitochondrial fatty acid synthesis and respiration". Biochimica et Biophysica Acta (BBA) - Bioenergetics (inglise). 1797 (6–7): 1195–1202. DOI:10.1016/j.bbabio.2010.03.006.

[6] V. Bocci, Oxygen-Ozone Therapy: A Critical Evaluation,Kluwer academic Publishers, lk 93, 2002, ISBN 1-4020-0588-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)

[7] S. C. Rastogi,"Biochemistry 3E", TATA McGraw-Hill, lk 175, 2010, ISBN 978-0-07-068175-0 Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]