Nõukogude Liit

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Nõukogude liit)
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
Союз Советских Социалистических Республик
(Sojuz Sovetskihh Sotsialistitšeskihh Respublik)
Flag of the Soviet Union.svg   Coat of arms of the Soviet Union.svg
NSV Liidu lipp Viimane NSV Liidu vapp
LocationSovietUnion.png
Nõukogude Liidu ala aastaks 1991
Pealinn Moskva
Deviis Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
Hümn Nõukogude Liidu hümn

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei.

  • 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töö rahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad.
  • 1920–1921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud lepingud.
  • 1922. aasta veebruaris, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel konverentsil Genovas (aprillis 1922. a.). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel.
  • Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.

23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis jagasid NSV Liit ja Saksamaa ära oma mõjupiirkonnad Euroopas. Selle tulemusel sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud ning annekteeris nad seejärel, pannes Eestis, Lätis ja Leedus võimule nukuvalitsused. Eesti NSV liitus NSV Liiduga "vabatahtlikult" 6. augustil 1940, Läti NSV 5. augustil 1940 ja Leedu NSV 3. augustil 1940. Juba 12. märtsil 1940 oli NSV Liiduga ühinenud Karjalas moodustatud Soome Demokraatlik Vabariik (hilisem Karjala NSV ja Karjala ANSV).

Teise maailmasõja käigus liideti NSV liiduga 11. septembril 1944 ka Tuva Rahvavabariik.

Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november, 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.

Alates 1988. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.

Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).

Territoorium ja koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu Euroopa osa 1928. aastal

Nõukogude Liidu moodustanud riigid ja nende koosseisu kuulunud rahvusautonoomiad olid järgmised:

NSV Liidule kuulus faktiliselt Vene SFNV-ga lepingulistes suhtes olnud nõukogude rahvavabariikide (NRV) ala: Buhhaara NRV ja Horezmi NRV (viimased võeti formaalselt NSV Liitu 1924. aastal).

Nõukogude Liidu haldusjaotust muudeti korduvalt, vastavalt uute territooriumide hõlvamisele ja vallutamistele.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu haldusjaotus

Riik ja riigihaldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni oli Nõukogude Venemaa esimeseks põhiseduseks 1918. aastal vastu võetud, Venemaa SFNV Konstitutsioon, mida muudeti 1924. aasta, mille alusel moodustati NSV Liit ja muudeti 1936. aastal nn "Stalinlik" II NSV Liidu Konstitutsioon ning viimane versioon oli 1977. aasta NSV Liidu Konstitutsioon.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Konstitutsioon

„§6. Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Parteri. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast. Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise perspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest. Kõik parteiorganisatsioonid tegutsevad NSV Liidu konstitutsiooni raames.“

NSV Liidu Konstitutsioon 1977 §6.

Next.svg Pikemalt artiklis NLKP
Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee
Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhid
NSV Liidu kõrgemad esindusorganisatsioonid
Next.svg Pikemalt artiklis NSVL Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu Presiidium
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Föderatsiooninõukogu
NSV Liidu riigihaldusasutused
Next.svg Pikemalt artiklis Töö- ja Kaitse Nõukogu (Совет Труда и Обороны)
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Ministrite Nõukogu
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu ministeeriumite loend
NSV Liidu president

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSVL-i majanduslikuks aluseks on sotsialistlik majandussüsteem, mis põhineb tootmisvahendite üldrahvalikul omandusel. Lisaks riiklikule (üldrahvalikule) omandile esines ka kooperatiivne ja kollektiivne põllumajanduslik omand. Majandustegevus põhines üldriiklikul planeerimisel.

Uus majanduspoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus majanduspoliitika (NEP) võeti sõjakommunismi asemel kasutusele Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei 10. kongressil. NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Riiki meelitati väliskapitali (kontsessioonid), viidi läbi rahareform (19221924), mille tulemusena Nõukogude valuuta muutus konverteeritavaks.

1920. aastate keskpaigast alates on jälgitavad püüded NEP-i lõpetada: likvideeriti tööstussündikaadid, mis viis erakapitali väljatõrjumisele; majanduse juhtimiseks loodi tugevalt tsentraliseeritud rahvakomissariaatide süsteem.

NEP-i sisuliseks lõpuks 1920.30. aastate vahetusel sai kollektiviseerimine.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Veebruarirevolutsioon
Next.svg Pikemalt artiklis Oktoobrirevolutsioon
Next.svg Pikemalt artiklis III Vene revolutsioon
Next.svg Pikemalt artiklis VSDTP
Next.svg Pikemalt artiklis Vene kodusõda
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu rahu
Next.svg Pikemalt artiklis Riia rahu
Next.svg Pikemalt artiklis Teine maailmasõda
Next.svg Pikemalt artiklis Suur Isamaasõda

Nõukogude Liidu relvajõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Punakaart
Next.svg Pikemalt artiklis Punaarmee

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Nõukogude Liidu juhid – СССР: Высшие органы власти: 1922–1991 – Правители России и Советского Союза: история, биографии, хронология
Eelnev:
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
19221991
Järgnev:
Venemaa