Nõukogude Liit

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Союз Советских Социалистических Республик (Sojuz Sovetskihh Sotsialistitšeskihh Respublik)
–
NSV Liidu lipp Viimane NSV Liidu vapp
Nõukogude Liidu ala aastaks 1991
Pealinn	Moskva
Deviis	Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
Hümn	Nõukogude Liidu hümn

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamine

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei.

• 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töö rahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad.
• 1920–1921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud lepingud.
• 1922. aasta veebruaris, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel konverentsil Genovas (aprillis 1922. a.). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel.
• Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.

Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november, 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.

Alates 1988. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.

Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).

Territoorium ja koosseis

NSV Liidu Euroopa osa 1928. aastal

Nõukogude Liidu moodustanud riigid ja nende koosseisu kuulunud rahvusautonoomiad olid järgmised:

• Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, föderatsiooni moodustasid: Baškiiri ANSV (1919) – Dagestani ANSV – Kirgiisi ANSV – Turkestani ANSV – Jakuudi ANSV – Tatari ANSV – Krimmi ANSV – Mägilaste ANSV – Votjaki AO – Oiroodi AO – Mari AO – Tšuvaši AO – Volgasakslaste Töökommuun/Volgasakslaste ANSV – Adõgee AO – Kalmõki AO – Karjala Töökommuun – Komi (Sürja) AO – Karatšai-Tšerkessi AO – Kabardi-Balkaari AO – Tšetšeeni AO – Mongolburjaadi AO – Burjaatmongoli AO
• Valgevene NSV
• Ukraina NSV
• Taga-Kaukaasia SFNV, föderatsiooni moodustasid: Gruusia NSV, (Abhaasi ANSV – Adžaari ANSV – Lõuna-Osseedi AO), Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV (Nahhitševani NSV)

NSV Liidule kuulus faktiliselt Vene SFNV-ga lepingulistes suhtes olnud nõukogude rahvavabariikide (NRV) ala: Buhhaara NRV ja Horezmi NRV (viimased võeti formaalselt NSV Liitu 1924. aastal).

Nõukogude Liidu haldusjaotust muudeti korduvalt, vastavalt uute territooriumide hõlvamisele ja vallutamistele.

• 1925. aastal, moodustati endise Turkestani baasil Usbeki NSV ja Turkmeeni NSV,
• 1929. aastal, Tadžiki NSV,
• 1936. aastal, Kasahhi NSV ja Kirgiisi NSV.
• 1936. aastal, likvideeriti Taga-Kaukaasia SFNV ja moodustati: Armeenia NSV, Aserbaidžaani NSV ja Gruusia NSV.
• 1939. aastal, pärast II maailmasõja käigus alanud Saksamaa-Poola sõda, vallutasid nõukogude väed Poolale kuulunud Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene, mis liideti Ukraina ja Valgevene NSV-ga
• 1940. aastal okupeeriti ja annekteeriti Nõukogude Liidu koosseisu Eesti NSV, Läti NSV, Leedu NSV ja Bessaraabiast moodustatud Moldaavia NSV.
• 1940. aasta sügisel NSV Liidu poolt alustatud Talvesõja tulemusena vallutatud Karjala territooriumite põhjal loodi Karjala-Soome NSV, mis (eksisteeris 1940–1956).
• 1944. aastal, liideti Nõukogude Liiduga Tuva Rahvavabariik, millest sai Vene NFSV Tuva autonoomne oblast.

 Pikemalt artiklis NSV Liidu haldusjaotus

Riik ja riigihaldus

Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni oli Nõukogude Venemaa esimeseks põhiseduseks 1918. aastal vastu võetud, Venemaa SFNV Konstitutsioon, mida muudeti 1924. aasta, mille alusel moodustati NSV Liit ja muudeti 1936. aastal nn "Stalinlik" II NSV Liidu Konstitutsioon ning viimane versioon oli 1977. aasta NSV Liidu Konstitutsioon.

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Konstitutsioon

„§6. Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Parteri. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast. Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise perspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest. Kõik parteiorganisatsioonid tegutsevad NSV Liidu konstitutsiooni raames.“

– NSV Liidu Konstitutsioon 1977 §6.

 Pikemalt artiklis NLKP

 Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee

 Pikemalt artiklis Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei juhid

• Jossif Stalin, ÜK(b)P KK peasekretär (1922–1952)
• Jossif Stalin, NLKP KK I sekretär (1952–1953)
• Nikita Hruštšov, NLKP KK I sekretär (1953–1964)
• Leonid Brežnev, NLKP KK I sekretär (1964–1966)
• Leonid Brežnev, NLKP KK peasekretär (1966–1982)
• Juri Andropov, NLKP KK peasekretär (1982–1984)
• Konstantin Tšernenko, NLKP KK peasekretär (1984–1985)
• Mihhail Gorbatšov, NLKP KK peasekretär (1985–1991)
• Vladimir Ivaško, NLKP KK peasekretär (1991)

NSV Liidu kõrgemad esindusorganisatsioonid

 Pikemalt artiklis NSVL Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu Presiidium

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Föderatsiooninõukogu

NSV Liidu riigihaldusasutused

 Pikemalt artiklis Töö- ja Kaitse Nõukogu (Совет Труда и Обороны)

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Ministrite Nõukogu

 Pikemalt artiklis NSV Liidu ministeeriumite loend

NSV Liidu president

• Mihhail Gorbatšov (1990-1991)

Majandus

NSVL-i majanduslikuks aluseks on sotsialistlik majandussüsteem, mis põhineb tootmisvahendite üldrahvalikul omandusel. Lisaks riiklikule (üldrahvalikule) omandile esines ka kooperatiivne ja kollektiivne põllumajanduslik omand. Majandustegevus põhines üldriiklikul planeerimisel.

Uus majanduspoliitika

Uus majanduspoliitika (NEP) võeti sõjakommunismi asemel kasutusele Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei 10. kongressil. NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Riiki meelitati väliskapitali (kontsessioonid), viidi läbi rahareform (1922–1924), mille tulemusena Nõukogude valuuta muutus konverteeritavaks.

1920. aastate keskpaigast alates on jälgitavad püüded NEP-i lõpetada: likvideeriti tööstussündikaadid, mis viis erakapitali väljatõrjumisele; majanduse juhtimiseks loodi tugevalt tsentraliseeritud rahvakomissariaatide süsteem.

NEP-i sisuliseks lõpuks 1920.–30. aastate vahetusel sai kollektiviseerimine.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Veebruarirevolutsioon

 Pikemalt artiklis Oktoobrirevolutsioon

 Pikemalt artiklis III Vene revolutsioon

 Pikemalt artiklis VSDTP

 Pikemalt artiklis Vene kodusõda

 Pikemalt artiklis Tartu rahu

 Pikemalt artiklis Riia rahu

 Pikemalt artiklis Teine maailmasõda

 Pikemalt artiklis Suur Isamaasõda

Nõukogude Liidu relvajõud

 Pikemalt artiklis Punakaart

 Pikemalt artiklis Punaarmee

• Juhid ja organisatsioon
  • ülemjuhataja kindralleitnant Nikolai Duhhonin (1876–1917) (−9. november 1917)
  • ülemjuhataja praporštšik Nikolai Krõlenko (1885–1938) (9. november 1917–)

Vaata ka

• Nõukogude Liidu välisministrite loend
• Suveräänsete Riikide Liit
• Venemaa
• Soome Demokraatlik Vabariik
• Nõukogude Liidu jalgpallikoondis
• Nõukogude rubla
• Saksa okupatsioon NSV Liidus
• Nõukogude Liidu jäähokikoondis

Välislingid

• Nõukogude Liidu juhid – СССР: Высшие органы власти: 1922–1991 – Правители России и Советского Союза: история, биографии, хронология

Eelnev: Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 1922–1991

Järgnev: Venemaa