Nõukogude Liit

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Nõukogude liit)
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
Союз Советских Социалистических Республик
(Sojuz Sovetskihh Sotsialistitšeskihh Respublik)
Flag of the Soviet Union.svg   Coat of arms of the Soviet Union.svg
NSV Liidu lipp Viimane NSV Liidu vapp
LocationSovietUnion.png
Pealinn Moskva
Deviis Kõigi maade proletaarlased, ühinege!
Hümn Nõukogude Liidu hümn

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei.

  • 1. juunil 1919 allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene ühinemiseks võitluses interventsiooni vastu. Moodustati ühine sõjaväeline juhtkond, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töö rahvakomissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest Moskvas asuvast keskusest, mille moodustasid kõikide liidulepingu sõlmijate esindajad.
  • 1920–1921 a sõlmisid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani ühendav Taga-Kaukaasia SFNV sõjalis-majanduslikud lepingud.
  • 1922. aasta veebruaris, nõupidamisel Moskvas, otsustati, et Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee delegatsioon on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Aserbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel konverentsil Genovas (aprillis 1922. a.). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Aserbaidžaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel.
  • Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.

23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis jagasid NSV Liit ja Saksamaa ära oma mõjupiirkonnad Euroopas. Selle tulemusel sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud ning annekteeris nad seejärel, pannes Eestis, Lätis ja Leedus võimule nukuvalitsused. Eesti NSV liitus NSV Liiduga "vabatahtlikult" 6. augustil 1940, Läti NSV 5. augustil 1940 ja Leedu NSV 3. augustil 1940. Juba 12. märtsil 1940 oli NSV Liiduga ühinenud Karjalas moodustatud Soome Demokraatlik Vabariik (hilisem Karjala NSV ja Karjala ANSV).

Teise maailmasõja käigus liideti NSV liiduga 11. septembril 1944 ka Tuva Rahvavabariik.

Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november, 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.

Alates 1988. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu, mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.

Nõukogude Liit saadeti ametlikult laiali 26. detsembril 1991. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ühendab osa endisi liiduvabariike Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ).

Territoorium ja koosseis[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSV Liidu Euroopa-osa 1928. aastal

Nõukogude Liidu moodustanud riigid ja nende koosseisu kuulunud rahvusautonoomiad olid järgmised:

NSV Liidule kuulus faktiliselt Vene SFNV-ga lepingulistes suhtes olnud nõukogude rahvavabariikide (NRV) ala: Buhhaara NRV ja Horezmi NRV (viimased võeti formaalselt NSV Liitu 1924. aastal).

Nõukogude Liidu haldusjaotust muudeti vastavalt uute territooriumide hõlvamisele ja vallutamistele korduvalt.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu haldusjaotus

Riik ja riigihaldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni oli Nõukogude Venemaa esimene põhiseadus 1918. aastal vastu võetud Venemaa SFNV Konstitutsioon, mida muudeti 1924. aastal, mille alusel moodustati NSV Liit ja muudeti 1936. aastal nn "Stalinlik" II NSV Liidu Konstitutsioon ning viimane versioon oli 1977. aasta NSV Liidu Konstitutsioon.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Konstitutsioon

„§6. Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Parteri. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast. Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise perspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest. Kõik parteiorganisatsioonid tegutsevad NSV Liidu konstitutsiooni raames.“

NSV Liidu Konstitutsioon 1977 §6.

Next.svg Pikemalt artiklis NLKP, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee, Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo, NLKP KK peasekretär
NSV Liidu kõrgemad esindusorganisatsioonid
Next.svg Pikemalt artiklis NSVL Ülemnõukogu ja Ülemnõukogu Presiidium, NSV Liidu Föderatsiooninõukogu,
NSV Liidu riigihaldusasutused
Next.svg Pikemalt artiklis Töö- ja Kaitse Nõukogu (Совет Труда и Обороны), NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSVL Ministrite Nõukogu, NSV Liidu ministeeriumite loend

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

NSVL-i majanduslikuks aluseks on sotsialistlik majandussüsteem, mis põhineb tootmisvahendite üldrahvalikul omandusel. Lisaks riiklikule (üldrahvalikule) omandile esines ka kooperatiivne ja kollektiivne põllumajanduslik omand. Majandustegevus põhines üldriiklikul planeerimisel.

Uus majanduspoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uus majanduspoliitika (NEP) võeti sõjakommunismi asemel kasutusele Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei 10. kongressil, 1921. aastal. NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile. Maal seati sisse põllumajandusmaks (varasema põllumajandussaaduste sundriigistamise asemel), soodustati turu kujunemist ning erinevate omandivormide arengut. Riiki meelitati väliskapitali (kontsessioonid), viidi läbi rahareform (19221924), mille tulemusena Nõukogude valuuta muutus konverteeritavaks.

1920. aastate keskpaigast alates on jälgitavad püüded NEP-i lõpetada: likvideeriti tööstussündikaadid, mis viis erakapitali väljatõrjumisele; majanduse juhtimiseks loodi tugevalt tsentraliseeritud rahvakomissariaatide süsteem.

NEP-i sisuliseks lõpuks 1920.30. aastate vahetusel sai kollektiviseerimine.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu ajalugu

1917. aasta revolutsioonide järel alanud Venemaa kodusõja tulemusel kindlustus Venemaal Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei võim. Venemaa kodusõjaga kaasnes ja järgnes Venemaa Nõukogude Vabariigi poolt peetud sõjad endiste Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud ja Esimese maailmasõja järel iseseisvunud riikidega (Ukraina, Soome, Eesti, Läti, Poola jt). Lisaks avalikule sõjategevusele toetas VK(b)P, läbi Kominterni töölisliikumist Euroopas, eesmärgiga läbi viia nõukogude võimu kehtestamiseni, milles põhitähelepänu oli pööratud Saksamaale. Maailmarevolutsiooni sütitamise läbikukkumise järel keskendus NSV Liit sisepoliitikale ning riigi majanduse arendamisele, milleks viidi läbi põllumajanduse kollektiviseerimine ja majanduse industrialiseerimine.

1930. aastatel hakkas NSV Liit taas aktiivselt tegutsema rahvusvahelises poliitikas, mõjutades poliitilisi protsesse Hispaania kodusõjas. Saksamaa, Kolmanda Riigi agressiivse välispoliitika ajal Euroopas (Sudeedimaa kriis ja Müncheni kokkulepe), seisis NSV Liit äraootaval positsioonil. Järgnevalt aga laveerides Suurbritannia -Prantsusmaa ning Kolmanda Riigi poolt kavandatavates liitudes, sõlmis 1939. aasta sügisel Saksamaaga Molotovi-Ribbentropi pakti ehk Mittekallaletungilepingu. Pakti lisalepinguga jaotati Saksamaa ja NSV Liidu vahel, iseseisvad ning sõltumatud riigid mõjusfääridesse.

Teise maailmasõja algusel järel Poolas 1. septembril, tungisid nõukogude väed Poolasse ning liitsid Poola idapoolsed alad (Ukraina NSV ja Valgevene NSV) NSV Liiduga. Kolmanda Riigi poolt Poola kampaania järel alanud sõjategevuse ajal Euroopas (Prantsusmaal ja Suurbritanniaga), alustas NSV Liit sõjategevust Soomes ning annekteeris ja okupeeris Eesti, Läti ja Leedu. Teise maailmasõja Nõukogude-Saksa sõja (nõukogude ja Venemaa ajalookirjanduses Suur Isamaasõda) alguse järel 1941. aasta suvel, liitus NSV Liit Natsi-Saksamaa vastasesse liitu Lääneriikidega ning oli 1945. aastal sõja lõppemisel võitjariikide koalitsioonis.

Teise maailmasõja lõpul NSV Liidu relvajõudude poolt Saksa, Kolmanda Riigi vägedele pealetungi käigus hõivatud Ida- ja Kesk-Euroopa riikides moodustatud koalitsiooni- ja rahvademokraatiavalitsused kukutati nõukogude võimu poolt ning kehtestati NSV Liidust sõltuvad valitsused - Poola Rahvavabariik, Ungari Rahvavabariik, Tšehhoslovakkia Vabariik, Rumeenia Rahvavabariik, Bulgaaria Rahvavabariik, Albaania Rahvavabariik, Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik.

1948. aastal kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Esimese välisriigina, tunnistas Iisraeli riiklikku iseseisvust NSV Liit, kes samuti toetas Iisraeli riiki relvastusega järgnevas sõjas. NSV Liidu poliitilise toetuse eesmärk oli saavutada Lähis-Idas, NSV Liidule lojaalne riik, kuna teised araabia riigid olid traditsioonilislt orienteeritud Suurbritanniale. Euroopast ja NSV Liidust emigreerunud vene juurtega väljarändajad olid pärast Natsi-Saksamaa üle saavutatud võitu Teises maailmasõjas, lojaalsed NSV Liidule ja Jossif Stalinile. Aga nõukogude välispoliitilised ootused Iisraeli suhtes ei realiseerunud, mistõttu NSV Liit katkestas 1949. aastal suhted Iisraeliga ja hakkas juute NSV Liidus represseerima.

Teise maailmasõja lõpufaasis alistasid Liitlasväed Jaapani ning nõukogude väed vabastasid ka Mandžuuria kriisi (1931–1932) järel Jaapani poolt vallutatud Hiina. Järgnevalt Hiinas peetud Hiina kodusõjas toetas NSV Liit Hiina Kommunistliku Partei Rahvavabastusarmeed, mida juhtis Mao Zedongi, Guomindangi ja Jiang Jieshi (Chiang Kai-shek) vastu. Kodusõja Hiina Rahvavabariigile kaotanud Jiang Jieshi evakueerus Taiwani saarele, kus lõi Hiina Vabariigi.

Jaapani poolt okupeeritud maa-alade vabastamisel tungis Nõukogude armee Hiina-Korea piiri ning hõivasid Korea teritoorium kuni 38. paralleelini. 1946. aastal toimus neil aladel maareform ja rajati kolhoosid, suurtehased riigistati. Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen. Nõukogude armee lahkus Kore põhjaosast 1948. aastal. Ameerika vägede poolt hõivati Korea lõunaosa, 1948. aasta mais toimusid Lõuna-Koreas parlamendivalimised ja 1948 loodi Korea Vabariik. Augustis 1948 USA armee lahkus. Sõjalis-poliitilised vastuolud Korea Vabariigi ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi vahel erinevates sotsiaal-poliitilistes küsimustes viisid 1950. aastal Korea sõjani.

Nõukogude Liidu relvajõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Punakaart, Punaarmee, NSV Liidu relvajõud

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Nõukogude Liidu juhid – СССР: Высшие органы власти: 1922–1991 – Правители России и Советского Союза: история, биографии, хронология
Eelnev:
Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
19221991
Järgnev:
Venemaa