Nõmmeküünal

Allikas: Vikipeedia
Nõmmeküünal
Pandanilehine nõmmeküünal (Richea pandanifolia)
Pandanilehine nõmmeküünal (Richea pandanifolia)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond: Kanarbikulised Ericaceae
Perekond: Nõmmeküünal Richea

Nõmmeküünal (Richea) on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste põõsaste (mõnikord puude) perekond.

Perekonnas on 11 liiki, millest 9 on Tasmaania niiskete vihmametsade ja edelaosa endeemid ning 2 Kagu-Austraalia endeemid.

Richea on saanud oma nime prantsuse botaaniku ja entomoloogi Claude Antoine Gaspard Riche'i (17621797) järgi, kes osales Prantsusmaa ekspeditsioonil Austraaliasse.

Seda perekonda ei tohi segi ajada perekonnaga Riccia, mis kuulub hoopis helviksammaltaimede hulka.

Nõmmeküünlale on iseloomulikud pikad kitsad lehed, mis meenutavad aaloed, tääkliiliat ja teisi üheidulehelisi. Lehetupp on lai, leherood paralleelsed. Lehe pikkus võib ulatuda sentimeetrist meetrini. Lehetipud on jäigad ja teravad. Leheserv on sageli saagjas.

Õied on koondunud kobarõisikusse ehk tähka. Õisikud on sirged ja kasvavad okste otstesse lehtede kohale. Õied on telgsümmeetrilised ja 5 tolmukaga. Õied on heledad, mitte tingimata valged, vaid võivad olla ka roosad, kollased või kreemikad. Seevastu kandelehed on sageli eredalt värvunud: kollasteks, oranžideks, punasteks. Õitsemine algab suve hakul, mõned liigid õitsevad hiljem.

Taimed kasvavad mitme meetri, maksimaalselt 15 meetri kõrguseks.

Mõnda nõmmeküünlaliiki, eriti R. dracophyllat ja R. pandanifoliat kasvatatakse ilutaimena.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]