Näppepillid

Allikas: Vikipeedia

Näppepillid (saksa keeles Zupfinstrumente) ehk näppekeelpillid (inglise keeles plucked string instruments), ka näpitspillid[1] on keelpillid, mida mängitakse sõrmedega või elastse plaadikese (plektroniga) näppides.

Jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näppepille võib jagada kolmeks rühmaks või "perekonnaks" pilli kuju järgi.

Esimesse rühma kuuluvad kõlakasti ja kaelaga näppekeelpillid (nt kitarr, basskitarr, mandoliin, bandžo, lauto, balalaika, sitar jt). Sellistel pillidel on üldiselt suhteliselt vähe keeli ning need asetsevad kaela kohal, mille vastu keelt vajutades saab helikõrgust määrata ehk igal keelel mängida suurt ulatust erinevaid helikõrgusi.

Teise rühma moodustavad näppepillid, millel kaela ei ole ja keeled asetsevad täies pikkuses kõlakasti kohal. Sellesse rühma kuuluvad kannel ja selle sugulased erinevates maades (kantele, kokle, kankles, gusli) jt. Nendel pillidel on tavaliselt iga vajaliku helikõrguse jaoks vastav keel, iga keel häälestatakse kindlale helikõrgusele. Keelte pikkust ei ole üldiselt võimalik mängimise käigus muuta (ja sellega muuta helikõrgust). Seega sõltub pilli heliulatus keelte arvust. Olenevalt kõlakasti suurusest on keeli vähem või rohkem.

Kolmanda rühma pillidel ei ole samuti kaela, aga keeled ei asu täies pikkuses kõlakasti kohal. Sellised pillid on näiteks harf ja lüüra.

Ka klavessiini loetakse näppekeelpilliks, kuigi see ei kuulu ühessegi mainitud rühma ning seda mängitakse klahvide abil.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba väga vanal ajal oli mitmetel rahvastel olemas harfi- ja kandlelaadseid instrumente. Vana-Kreekast tuntud pill oli lüüra, mille saatel esinesid poeedid. Algselt oli lüüra valmistatud kilpkonna kilbist ja kõveratest antiloobisarvedest ning tal oli 7 keelt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mätlik, Heiki 1991: "Klassikaline kitarrimäng", Tallinn "Eesti Raamat". 4

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]