Muusikaliste Eraettekannete Ühing

Allikas: Vikipeedia

Muusikaliste Eraettekannete Ühing[1] (saksa keeles Verein für musikalische Privataufführungen) oli 1918. aastal helilooja Arnold Schönbergi initsiatiivil loodud mittetulundusühendus, mille eesmärgiks oli kanda oma liikmetele igal nädalal ette "muusikateoseid Mahlerist tänapäevani" (tsitaat Alban Bergi kirjast abikaasa Helenele 1. juulist 1918).[viide?]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Muusikaliste Eraettekannete Ühingu loomise idee sündis Austrias Mödlingis ning ühing asutati novembris 1918. Esimesel üldkoosolekul valiti ühingu presidendiks Arnold Schönberg ning juhatuse liikmeteks 19 tema Viini õpilaste ja sõprade ringi liiget. Ühingust ei kujunenud mitte ainult uudisteoste ettekandmise koht, vaid sellel oli uudne kava koostamise põhimõte: tagamaks külastatavuse pidevust ja ühtlust, hoiti kontserdi täpset kava eelnevalt saladuses, teoseid korrati erinevatel kontsertidel, kontserdid olid mitteavalikud, keelatud olid poolehoiu- ja vastumeelsusavaldused "tagamaks kunstnikele ja kunstisõpradele tõeline ja adekvaatne modernse muusika kogemus". Proovid ja ühingu kontserdid toimusid Viini kontserdimajas (Konzerthaus), Muusikaühingus (Musikverein), Kaupmeeste ühingu saalis (Festsaal des Kaufmännischen Vereins), Austria raudteelaste klubis (Klub österreichischer Eisenbahnbeamter), Schwarzwaldi koolis (Schwarzwald’schen Schulanstalten) ning Inseneride ja arhitektide ühingu saalis (Festsaal des Ingenieur- und Architektenvereins). 1921. aastal pidi ühing majanduslike raskuste tõttu kontserditegevuse lõpetama.[viide?]

Schönbergi pärand annab ammendava pildi Muusikaliste Eraettekannete Ühingu tegevusest, kuna säilinud on suurem osa ühingu sisesest kirjavahetusest, teadaannetest, kontserdiprogrammidest, protokollidest ja muudest dokumentidest.[viide?]

Repertuaar[muuda | muuda lähteteksti]

(Sulgudes on märgitud esitaja.)

  1. Béla Bartok: Rumeenia rahvatantsud (Olga Novakovic, klaver)
  2. Béla Bartok: Rumeenia jõululaulud (Olga Novakovic, klaver)
  3. Béla Bartok: 14 bagatelli op. 6 (Cesia Dische, klaver)
  4. Béla Bartok: Keelpillikvartett op. 7 (Feist-Quartett)
  5. Béla Bartok: Kaks rumeenia tantsu op. 8 (Erna Lamadin, klaver)
  6. Béla Bartok: "Quatre Nénies pour le piano" (Ernst Bachrich, klaver)
  7. Béla Bartok: "Quatre Nénies pour le piano et l'orchestre". Helilooja seade kahele klaverile (Eduard Steuermann, 1. klaver / Ernst Bachrich, 2. klaver)
  8. Béla Bartok: Klaverisüit op. 14 (Ernst Bachrich, klaver)
  9. Alban Berg: Klaverisonaat op. 1 (Eduard Steuermann, klaver)
  10. Alban Berg: Neli laulu op. 2
  11. Alban Berg: Keelpillikvartett kolmes osas op. 3 (Feist-Quartett)
  12. Alban Berg: Neli pala klarnetile ja klaverile op. 5 (Karl Gaudriot, klarnet / Eduard Steuermann, klaver)
  13. Alban Berg: Kolm orkestripala op. 6. Seade kahele klaverile kaheksale käele (Eduard Steuermann, klaver / Ida Hartungen, klaver / Rudolf Serkin, klaver / Selma Stampfer, klaver)
  14. Julius Bittner: Sonaat tšellole ja klaverile (Wilhelm Winkler, tšello / Olga Novakovic, klaver)
  15. Rudolf Brann: Keelpillikvintett op. 38 (Bene-Jary-Quartett / Stephi Chalupny, klaver)[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaanson, Mart 2003: "Modernism meie (m)aja peeglis. Pärnu Nüüdismuusika Päevadest 2003". Teater. Muusika. Kino 2003 nr. 3