Mustvee Kultuurikeskus
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Mustvee Kultuurikeskus on linna kultuuri- ja huvitöökeskus.
Kultuurikeskus asub aadressil Tartu tänav 12.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Praegune hoone ehitati aastatel 1957–1961. 11. veebruaril 1961 toimus hoones avakontsert, kus esinesid puhkpilliorkester, tantsijad, lauljad, segakoor ja külalised Tudulinnast. Kontserdi jäädvustas Tallinnfilm ja selle lõiku näidati dokumentaalkroonikas "Eesti Ringvaade".
2010. aasta kevadel algas kultuurikeskuse hoone renoveerimine. Kõik ringid ja klubid tegutsesid remondi ajal linna allasutuste ruumides. Nüüdseks on hoone saanud uue välimuse ja sisu ning renoveeritud majas pakutakse Mustvee ja piirkonna elanikele teatrietendusi, töötab kino, kutsutakse kutselisi muusikuid kontserte andma jne.
15. juulil 2011 avati renoveeritud kultuurikeskus pidulikult ja sellega tähistati ühtlasi ka maja 50. aastapäeva.
Kollektiivid[muuda | muuda lähteteksti]
Naisansambel Rodnik[muuda | muuda lähteteksti]
1966. aastal alustasid ansambli ajalugu Rutt Koppeli ja Vassili Pljonkini juhendamisel noored lauljad Nelli Sokolova, Juulia Topkina, Nadežda Domaškina, Maria Firsova ja teised. Selles on aja jooksul laulnud mitu põlvkonda.
1985. aastal autasustati ansamblit tollase NSV Liidu Heliloojate Liidu diplomiga. 1989. aastal käis ansambel esinemas Venemaal Kinešma linnas, esinetud on ka raadios.
Kuna ansambli liikmeskond täienes tunduvalt, moodustus sellest koor Lutšinuška, mida juhendas Jelena Putškova.
Aastatel 1997–2002 tegutses koori asemel jälle ansambel. 2013. aastast on juhendaja Valentina Rohioja.
Naiskoor Meeliko[muuda | muuda lähteteksti]
Naiskoor Meeliko asutati 30. oktoobril 1985.
Esimene avalik esinemine oli 4. aprillil 1986 Jõgeva kultuurimajas.
12. mai 1987 valiti koorile nimi. Kaheksa nimevariandi seast valiti välja Meeliko. Selle sündmuse auks istutati kultuurimaja parki kaks tamme.
1988. aastal võeti osa Jõgeva rajooni kooride ballist Kuremaal ja esineti üritustel. Näiteks 1991. aasta 15. juunil Palamuse laulupäeval, 7. juulil Ida-Lääne laulupeol, kus dirigeeris mitu välisdirigenti, näiteks John Nelson ja John Williams USA-st ning Jaan Seim Rootsist.
25. septembril 1992 esines naiskoor Mustvee linnale omavalitsuslik staatuse andmise puhul.
1992. aasta lõpust hakkas koori juhendama II keskkooli lauluõpetaja Jelena Putškova. 13. mail 1995 tähistas koor 10. sünnipäeva.
Kahel hooajal, 1996/97 ja 1998/99, oli koori dirigent Pilvi Lepp. 1999. aastal jätkas kooriga tööd Jelena Putškova. 2007. aasta juunis oli üks kaugemaid esinemisi Soome-Eesti ühislaulupeol Poris.
2009. aastal võttis koor osa XXV üldlaulupeost "Üheshingamine". Sel aastal liitus kooriga ka 9 noort neidu Mustvee gümnaasiumist.
Läbi aastate võtab koor osa kõikidest maakondlikest ja Peipsi-äärsete maakondade laulupidudest, samuti Eesti Naislaulu Seltsi korraldatavatest laulupäevadest Eesti erinevais paigus. Loomulikult on Meeliko esinemas kõikidel traditsioonilistel kontsertidel ja üritustel, mis toimuvad kultuurikeskuses ja Mustvee linnas.
2010. aastal sai koor 25-aastaseks.
2011. aastast juhendab koori Maris Laht.
2014 osales koor XXVI laulupeol "Aja puudutus. Puudutuse aeg".
Rahvatantsurühm Laine[muuda | muuda lähteteksti]
Juba 1960. aastal loodi kultuurimaja juurde rahvatantsurühm, mida juhendas Mustvee I Keskkooli õpetaja Tõnu Lindvet.
5. märtsil 1967 esineti Jõgeva rajooni festivali ülevaatusel.
Paljude naiste soovile vastu tulles alustas 1997. aasta sügisel tööd rahvatantsurühm, mida juhendas Maimu Karv. Rühma koosseisus tantsisid Aime Aganitš, Elle Palm, Anu Ots, Marve Lepik, Marika Õunapuu, Tatjana Rahuküla ja Laidi Zalekešina.
Rahvatantsurühma esimene esinemine toimus[küsitav] Kassinurmes. Sama koosseis tantsis ka veel järgmisel hooajal.
2003. aasta sügisest tegutseb kultuurikeskuses rahvatantsurühm Laine. Uues koosseisus on 20 naist, rühma juhendab Maimu Karv.
Võimlemisklubi Vikerkaar[muuda | muuda lähteteksti]
Võimlemisklubi Vikerkaar alustas tegevust 2012. aastal. Võimlemas käib 20 last, kellest noorimad on nelja-aastased.
Iluvõimlemistreeningud toimuvad kolm korda nädalas, treener on Tamara Lidovskaja. Kavadega esinetakse kohalikel üritustel.
Tantsuklubi Stiil[muuda | muuda lähteteksti]
Tantsijad alustasid treeninguid Mustvee kultuurikeskuses 2011. aastal. Kokku käib tantsimas praegu 26 last, noorimad on viieaastased. Treeningud on kaks korda nädalas. Tantsupaarid esinevad tihti kultuurikeskuse üritustel. Treener on Hele Siilak.
Puhkpilliorkester[muuda | muuda lähteteksti]
Mustvee pasunakoor alustas tegevust 1874. aastal. Tolleaegsed pillikoorid said alguse vennastekogudustest. Nii said ka Adam Jakobson Tormas ja David Otto Wirkhaus Väägveres oma esimesed õpetused Tartu vennastekoguduse pasunakooris.
Üks agaramaid algatajaid pasunakooril oli tisler Juhan Murdenkov, kes oli ka üks esimestest pasunakoori juhtidest. Pillimehed olid peamiselt ärisellid, keda rikkamad ärimehed endale teenistusse palkasid ja kes oli varem muusikaga ka kokku puutunud
Mustvee pasunakoori on juhatanud varasematel aegadel veel J. Zabelin, Neuman Tormast, Karl Piibe, August Lubja, Rudolf Nõmme, Johannes Peets, August Luming ja teised.
Esimese maailmasõja ajal jäi pasunakoori tegevus küll soiku, kuid sõja lõppedes, kui mehed tulid rindelt tagasi, sai tegevus sisse uue hoo. 1920. aastate teisel poolel hakati õpetama järelkasvu. August Luming, kes oli sõjaväeorkestris hea ettevalmistuse saanud, õpetas kümmekonnale noorele poisile paari aastaga algteadmisi noodiõpetusest ja pillimängust. Edukaim tegevusperiood oli aastatel 1930–1940. Osaleti kõigil üld- ja kohalikel laulupidudel, andi iseseisvaid kontserte lähemal ja kaugemal.
Teine maailmasõda viis jälle palju mehi armeesse ja orkestri read hõrenesid. Sõjatules põles ära ka kultuurimaja, hävis pilli- ja noodikogu. Sõja lõppedes koguti kokku olemasolevad pillid ja tegevus jätkus. Esialgu Mustvee I Keskkoolis, sest kultuurimajal puudusid harjutusruumid.
Orkestrit juhatas IX klassi õpilane Kalju Kenner, orkestri vanem oli sama klassi õpilane Valter Jaanus. Mängijaid sai kokku 15, neist 9 koolipoissi. 1947. aastal siirdus Kalju Kenner õppima Tartu Muusikakooli. Orkestri juhtivaks jõuks sai Valter Jaanus.
Mustvee rajooni loomisega 1950. aastal suurenes orkestri koosseis tunduvalt ja Mustvees kujunes kaks orkestrit: Mustvee I Keskkooli ja kultuurimaja oma. 1950. aastatel ühines kooli puhkpilliorkester kultuurimaja orkestriga. 1955. aastal sai kultuurimaja uue komplekti puhkpille, see hoogustas ja elustas tegevust.
1956. aastal lahkus Valter Jaanus koolist töölt. 1957. aastal tuli lauluõpetajaks kooli vilistlane ja endine puhkpilliorkestri mängija Anton Tamm. Tema juhendamisel alustasid tööd segakoor ja puhkpilliorkester.
1959. aasta sügisest töötas kooli orkestrijuhina jälle Valter Jaanus. 1960. aastal õnnestus osta orkestrile komplekt tšehhi puhkpille.
Pärast Valter Jaanuse lahkumist kooli orkestrijuhi kohalt 1964. aasta sügisel oli koolis mitu orkestrijuhti, kuid tegemist oli rohkem koolisisese orkestriga, mis varasema tasemeni ei küündinud.
Sõjajärgsel ajal ei ole Mustvee puhkpilliorkester puudunud üheltki üldlaulupeolt, on teenitud hulgaliselt au- ja tänukirju.
2004. aastal pidas Mustvee puhkpilliorkester oma 130. aasta juubelit, millest võtsid osa ka Leho Muldre, Andres Avarand ja Heldur Saade.
2009. aastast juhendab puhkpilliorkestrit Kaido Järvsoo.
2014. aastal peab puhkpilliorkester oma 140. aasta juubelit.
Pensionäride seltsing Sõprus[muuda | muuda lähteteksti]
Seltsing loodi 2004. aastal sooviga ühendada eesti ja vene rahvusest eakaid ühisesse tegevusse.
Seltsingu esimeheks valiti Valter Jaanus. Seltsingu töid ja tegemisi hakkas koordineerima Ene-Tiia Krehova.
Tantsitakse rahvatantsurühmas, lauldakse naiskooris, võetakse osa pensionäride traditsioonilistest ürituste nagu naistepäev, lõikustänupüha, Jõgevamaa eakate päev, jõulupidu, korraldamisest.
Asutatud on Sõpruse park, kus kasvab mitut liiki puid. Igal aastal maakondlikul Kalevipoja kala- ja veefestivali avapäeval istutavad külalised ühe puude juurde.
Käsitööklubi Kastehein[muuda | muuda lähteteksti]
2008. aasta sügisel tulid kultuurikeskusse kokku käsitööhuvilised naised ja alguse sai klubitegevus. Juhendaja oli kohalik käsitöömeister Jana Punder.
Koos on õpitud viltimistehnikat, heegeldamist, kudumist, tikkimist jm. Valmistatud ehteid, kotte, saunamütse jm. Iga klubiliige jagab oma väikseid nippe ja ideid ka teistele.
Oma lühikese tegutsemisaja jooksul on Kastehein välja pannud mitmeid näitusi ning osa võtnud suve- ja jõululaatadest Mustvee linnas. Edaspidises tegevuses on eesmärgiks õppida tundma veel paljusid käsitöötehnikaid ning kaks korda aastas panna välja väike näitus klubi töödest.
2013. aastast on käsitööklubi juhendaja Riina Müürsepp.
Teatriklubi[muuda | muuda lähteteksti]
Klubi asutati 2006. aastal, kuna oma maja ei saanud lava ja saali halva valgustuse ja muude teatrietenduste jaoks vajalike tingimuste puudumise tõttu teatritruppe vastu võtta.
Klubisse kuulub 35 kultuurihuvilist inimest. Väljasõitudel käiakse kord kuus, vahel ka tihedamini. Klubi tööd koordineerivad Ene Tooming ja Elle Palm.
Saal[muuda | muuda lähteteksti]
Asub I korrusel. Istekohti kuni 320.