Mustkael-pütt

Allikas: Vikipeedia
Mustkael-pütt
Podiceps nigricollis naumann.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Pütilised Podicipediformes
Sugukond: Pütlased Podicipedidae
Perekond: Pütt Podiceps
Liik: Mustkael-pütt
Ladinakeelne nimetus
Podiceps nigricollis
Brehm, 1831
Mustkael-püti levila: kollane - pesitsusala, sinine - talvitusala, roheline - püsiala
Mustkael-püti levila: kollane - pesitsusala, sinine - talvitusala, roheline - püsiala

Mustkael-pütt (Podiceps nigricollis) on linnuliik pütlaste sugukonnas.

Levikuala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustkael-pütt on levinud laiguti Euraasias, Aafrika ida- ja lõunaosas ja Põhja-Ameerikas.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustkael-püti vanalind hundsulestikus sarnaneb samas sulestikus sarvikpüti vanalinnuga, kuid tal on peenem kael, püstisem laup ja pisut ülespoole kaardus nokk[1].

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustkael-pütt on püttidest kõige seltsingulisem. Tavaliselt pesitseb ta kuni mõnesaja paariliste kolooniatena toidurikastel järvedel, sageli koos kajakate, tiirude ja teiste lindudega [2]. Võrreldes sarvikpütiga pesitseb toidurikkamatel veekogudel.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustkael-pütt toitub peamiselt veeputukatest, sellele viitab ka tema nokakuju.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustkael-pütt ehitab ujuva pesa,nagu teisedki pütid. Kurnas 3-6 valkjasrohekat muna [2]. Rändel hoidub parvedesse.

Esinemine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mustkael-pütt on Eestis eksikülaline ja väga haruldane juhuslik haudelind [1]. Peamisi põhjuseid, miks mustkael-pütt pole Eestis püsiv haudelind, on tema soojalembelisus. Meie suved jäävad talle pesitsemiseks sageli liiga lühikeseks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jonsson, L. Euroopa linnud. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2000, lk 42.
  2. 2,0 2,1 Ling, R. (toim.) Loomade elu Tallinn: Valgus 1980