Muqaddimah

Allikas: Vikipeedia

"Muqaddimah" ehk "Al-Muqaddimah" (المقدّمة‎ ; 'Sissejuhatus') ehk "Muqaddimah ibn Khaldūn" (araabia keeles مقدمة ابن خلدون) ehk "Prolegomena" (kreeka keeles Προλεγόμενα) on Põhja-Aafrika ajaloolase Ibn Khaldūni 1377. aastal kirjutatud raamat, mis esitab varajase vaate üldajaloole.

Ibn Khaldūn kirjutas oma töö eessõnana või esimese raamatuna oma kavandatud maailmaajaloole ("Kitāb al-‘ibar ('Raamat arengust')), kuid juba tema eluajal hakati seda sissejuhatustki käsitlema iseseisva tööna.

Mõned tänapäeva mõtlejad on seda vaadelnud ka esimese tööna, mis tegeleb ajaloofilosoofiaga või sotsiaalteadustega (sotsioloogia, demograafia, historiograafia, kultuurilugu, majandusteadus). "Muqaddimah" käsitleb ka islami teoloogiat, politoloogiat ning loodusteadustest bioloogiat ja keemiat.

Ibn Khaldūni mälestusmärk Tunises

Sotsiaalajaloolisest sisust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis ʻAşabīyah

Tegemist on esimese sotsiaalprobleemidele pühendatud traktaadiga, mis on teadusliku ajaloouurimise eelkäija. Uskudes ajalooprotsesside seaduspärasusse, rakendas Ibn Khaldūn filosoofilise ratsionalismi printsiipe ajaloo uurimisele. Ta oli veendunud, et ühiskonna solidaarsustunne ʻaşabīyah võimaldab rahval ellu jääda ja soodsate tingimuste korral ka teisi juhtida ja alistada. Sellised vallutused näitavat, et domineeriv rühm suudab alistatud rahvaste ressursid ära kasutada, arendada kultuuri ja kõrgtasemel linnaelu. Aga kui valitsev klass harjub luksusliku elustiiliga, siis võtvat võimust enesega rahulolu ja nende vägi hakkavat hääbuma. Enam ei hoolitseta piisavalt alluvate eest, tekivad kadedus ja sisetülid ning majandus käib alla. Nii muutuvat riik kaitsetuks mõne uue hõimu või rändsuguharu ees, mis on parajasti omaenda ʻaşabīyah' tõusuteel, ja kogu tsükkel algavat uuesti otsast peale.

Tema arvates tingivad riigi arengut kaht liiki jõud: ühiskondlik faktor ehk paiksete ja rändhõimude omavahelised suhted ning isiklik faktor ehk igaühele omane püüe üksmeelele oma ligimestega. Inimloomuse ühiskondliku ja individuaalse alge tasakaalul rajanevat autoriteedi jõud ja vaimse õpetuse tugevus.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]