Munitsipaalpolitsei

Allikas: Vikipeedia

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (lühendid MPA[1], MuPo) on korrakaitseüksus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses ja erikorrakaitseorgan korrakaitseseaduse tähenduses.

Ameti ametlik nimetus on:

1) eesti keeles – Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet;

Municipa police of Tallinn.JPG

2) inglise keeles – Tallinn Municipal Police Department;

3) vene keeles – Таллиннский  Департамент Муниципальной Полиции.

Ameti tegevusvaldkond[2][muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameti tegevusvaldkond on osalemine avaliku korra tagamisel, riikliku järelevalve teostamine avalikus kohas käitumise üldnõuete üle, järelevalve teostamine linnavolikogu vastu võetud eeskirjade täitmise üle, häiritud liikluse korral ajutine liikluse reguleerimine ja sisevalve üksuse ülesannete täitmine Tallinna haldusterritooriumil.

Ameti ülesanded[3][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • järelevalve teostamine linnavolikogu vastu võetud eeskirjade täitmise üle ja nende rikkumiste korral väärtegude menetlemine;
  • väärteomenetluse seadustikust tulenevate kohtuvälise menetleja ülesannete täitmine ja väärteomenetluses osalemine linnavalitsuse volitusel;
  • korrakaitseorgani ülesannete täitmine korrakaitseseaduse, alkoholiseaduse, tubakaseaduse, kaubandustegevuse seaduse, pakendiseaduse, jäätmeseaduse, liiklusseaduse, tarbijakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse, ehitusseaduse, looduskaitseseaduse, maapõueseaduse, ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse, reklaamiseaduse, muinsuskaitseseaduse, turismiseaduse ja muude õigusaktide alusel ning seadustes sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kohaldamine[4];
  • linna omandis või valduses oleva vara valve;
  • linna asutustes ja avalikel üritustel avaliku korra tagamisel osalemine;
  • väärteoasjade registri ning muude ameti ülesannete täitmiseks vajalike registrite ja andmekogude pidamine;
  • ameti pädevusse kuuluvate õigusaktide väljatöötamine;
  • ameti pädevusse kuuluvate väärtegudega seonduv ennetustöö;
  • sotsiaalsete ja kasvatuslike meetmete rakendamine süütegusid põhjustavate tegurite mõju vähendamiseks;
  • teabe edastamine linna ametiasutustele haldussunni kohaldamise vajaduse kohta;
  • ameti pädevuse piires koostöö tegemine teiste kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusasutuste, sihtasutuste, mittetulundusühingute ning teiste riikide asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  • ettekirjutuste tegemine ning asendustäitmise ja sunniraha rakendamine oma tegevusvaldkonna raames.
  • Amet täidab teisi talle riigi ja linna õigusaktidega pandud ülesandeid.

Ameti õigused[5][muuda | redigeeri lähteteksti]

Ametil on oma ülesannete täitmiseks riigi ja linna õigusaktidega sätestatud korras õigus:

  • esitada linavalitsusele ameti pädevusse kuuluvates küsimustes Tallinna õigusaktide eelnõusid;
  • saada ametile pandud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid ja teavet linna teistelt asutustelt ning juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt, sh linna osalusega äriühingutelt, sihtasutustelt ja mittetulundusühingutelt;
  • moodustada komisjone ja töörühmi;
  • kaasata töösse spetsialiste ja eksperte;
  • sõlmida oma ülesannete täitmiseks lepinguid;
  • rakendada ööpäevaringset patrullteenistust ameti pädevusse kuuluvate kohustuste täitmiseks;
  • teha ettepanekuid koostöö ja töökorralduse kohta linna ametiasutustega;
  • teha oma pädevuse piires ettekirjutusi ja rakendada sunnivahendeid või sanktsioone;
  • anda konsultatsioone, korraldada koolitusi ja seminare ning teha analüüse;
  • osaleda riiklikes ja rahvusvahelistes projektides, programmides ja koostöös;
  • teha koostööd riigiorganite, riigi politseiasutuste, eraõiguslike juriidiliste isikute ja eraisikute ning nende ühendustega;
  • kasutada Tallinna õigusaktidega ametile antud õigusi.

Korrakaitseseadus [6][muuda | redigeeri lähteteksti]

Korrakaitseseadus (KorS) on terviklik, kogu valdkonda reguleeriv õigusakt, mis alates 1. juulist on aluseks kogu korrakaitsele, riiklikule järelevalvele. Sätestatud on üldkorrakaitseorgan (Politsei- ja Piirivalveamet) ning erikorrakaitseorganid (kõik teised riigi- ja KOV asutused (Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet), millel on riikliku järelevalve pädevus). Seadus defineerib esmakordselt kogu valdkonnale ühisomased põhimõisted (avalik kord, riiklik järelevalve, korrakitseorgan, üldmeede, erimeede, vahetu sund jt). Seadus toob sekkumise alusena sisse ohu ja selle hindamise kontseptsiooni ning kodifitseerib ühtselt üle 20 erimeetme, mis on enim kasutatavad või üldomased kõigile või mitmele korrakaitseorganile (need on praegu eriseadustes).

Ajalugu[7][muuda | redigeeri lähteteksti]

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet  loodi 16. oktoobril 2003 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti koosseisulise osana, kuhu kuulus 12 ametnikku. Järelevalve tehti Tallinna avaliku korra, heakorra eeskirja, kaevetööde eeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirja üle. Järgmise aasta 27. mail suurendati munitsipaalpolitsei koosseisu 36 isikuni ning moodustati kaks talitust: registri- ja menetlustalitus.

 Aastal 2005 sai munitsipaalpolitseist sai Tallinna Keskkonnaameti allasutus, millega seoses tuli juurde ka uusi pädevusi. Ülesannetena lisandusid järelevalve teostamine jäätmehoolduseeskirja ning alkoholiseaduse üle. Munitsipaalpolitseinikele laienesid ka keskkonna järelevalve inspektoriteõigused. Igas Tallinna linnaosas tegutses 2-3 liikmeline munitsipaalpolitsei rühm.

 Alates 1. jaanuarist 2006 alustas munitsipaalpolitsei rikkumiste ennetamiseks ja kiireks väljaselgitamiseks ööpäevaringset patrullimist. Munitsipaalpolitsei pädevuse laiendamine 2005. aastal tingis vajaduse iseseisva struktuuriüksuse loomiseks. Nii kinnitas Tallinna Linnavolikogu 14. detsembril 2006 määruse nr 70 „Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti põhimääruse“, mille kohaselt Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MPA) on Tallinna linna ametiasutus, mille tegevusvaldkonnaks on osalemine avaliku korra tagamisel, järelevalve teostamine linnavolikogu vastuvõetud eeskirjade täitmise üle, häiritud liikluse korral ajutine liikluse reguleerimine ja sisevalve üksuse ülesannete täitmine Tallinna haldusterritooriumil.

Ameti struktuuriüksusteks said menetlus-, registri- ja patrulliosakond.

 Alates jaanuarist 2007 on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet eraldiseisev amet, mis kuulub Tallinna Linnavalitsuse struktuuri, olles üks 14-st linna ametiasutusest. Tööülesannete kasvades suurenes ka MPA isikkoosseis. Kui 1. jaanuaril 2007 töötas munitsipaalpolitseis 54, siis 2008. aasta alguses juba 79 ametnikku. Juuli 2008 sai  MPA sai kohustuseks kontrollida ühiskondlikus transpordis sõitvate inimeste sõidudokumente., mille tõttu suurenes koosseis 145 ametnikuni.

 2009. aastal loodi eraldi takso- ja loomapatrulli. Suurenud isikkoosseis nõudis ka paremaid töötingimusi. 16. oktoobril 2009 avati pidulikult MPA uus peamaja, kus on olemas piisavalt kontoriruume personali jaoks ning tehnilised ruumid sõidukite hooldamiseks ja hoidmiseks.

2009. aasta sügisel alustas tööd MPA kõige noorem osakond – koolivalve, mille kohustus on jälgida ja kontrollida tubakaseaduse nõuete täitmist Tallinna koolide territooriumitel. Alates veebruarist 2010 alustasid koolvalve inspektorid loengute pidamist tubaka ja alkoholi kahjulikkusest. Lisaks õpilastele kaasati loengutesse ka õpetajaid ja lapsevanemaid.

 2010. aastat võib nimetada MPA ajaloos rahvusvaheliseks. MPA-st sai Läänemere Linnade Liidu (Union of Baltic Cities) kohaliku turvalisuse ja avaliku korra töögrupi liige. Töögrupi idee on vahetada erinevate linnade kogemusi ning paremaid praktikaid, et muuta Läänemere regiooni linnad turvalisemaks. Aastal 2011 sai töögrupist juba UBC komisjon. 2012. aastal toimus komisjoni korraline töökoosolek Tallinnas.

2014. aasta alguses toimusid ametis struktuurimuudatused, millega seoses lisandus menetluse-, patrulli- ja registriosakonnale arenduse- ja haldusosakond.

 MPA suhtleb aktiivselt teiste linnasüsteemi asutuste ja kodanikualgatustega, mistõttu on MPA-st on saanud oluline partner kodanikule erinevates turvalisuse küsimustes linnaruumis.

 Käesoleval ajal kuulub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisu 110 ametikohta.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]