Morfinism

Allikas: Vikipeedia

Morfinism on sõltuvusseisund, mis tekib opioidide tarvitamisel.

Sagedasemad tarvitatavad opioidid on oopium, heroiin, metadoon, fentanüül, α-metüülfentanüül, morfiin, oksükodoon, kodeiin, petidiin, buprenorfiin.

Morfinism võib areneda meditsiiniliste protseduuride tüsistusena (valusündroomi ravi) või psühholoogilistel põhjustel (uudishimu, rahulolematus).

Sõltuvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Morfinismi kodeeritakse RHK-10 järgi F11.2x

Morfinismi iseloomustab tugevalt väljendunud psüühiline ja füüsiline sõltuvus.

Füüsilisele sõltuvusele iseloomulikud ärajäämanähud on:

Psüühilisele sõltuvusele iseloomulikud tunnused on:

Preparaadi mittesaamisel ilmnevad esmalt psüühilised häired ja siis kehalised häired. Umbes kuu aja jooksul kehaline seisund stabiliseerub, kuid tugev iha preparaadi järele jääb püsima mitmeks kuuks. Psüühilise seisundi stabiliseerumisel võib patsienti pidada paranenuks, kuid mitte tervistunuks. Ka aastaid hiljem pärast viimase narkootikumidoosi manustamist võib haigus retsidiveeruda.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhjuslikku ravi ei tunta.

Laialdaselt kasutatakse metadoon-asendusravi. Asendusravi peamiseks eesmärgiks on anda narkomaanile võimalus mitte raha kulutada illegaalse narkootikumi tarvis. Patsiendile antakse tasuta narkootikumi. Sagedasti on selleks metadoon, kuna metadoon imendub hästi soolestikust ja tema verenivoo püsib kõrge 24–36 tunni jooksul. Kuna illegaalsed opioidid on väga kallid (kulu kuni 400 eurot päevas), leevendab metadoonasendusravi kriminogeenset olukorda märkimisväärselt.

Asendusravi teine eesmärk on anda patsiendile võimalus narkootikumi kasutamisest loobuda. Kuna vesilahustuvat metadooni saab täpselt doseerida, siis kasutatakse aeglast, mitu kuud vältavat metadooniannuse vähendamist, et võõrutusnähud oleksid minimaalsed.