Moore'i seadus

Allikas: Vikipeedia
Protsessoris olevate transistorite arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistorite arv kahekordistub iga kahe aastaga.

Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel. Seadus on nimetatud Inteli kaasasutaja Gordon E. Moore järgi, kes kirjeldas seda trendi oma 1965. aastal avaldatud publikatsioonis.[1] [2] Tema ennustus on osutunud täpseks, osaliselt ka seetõttu, et seda seadust kasutatakse pooljuhtide tööstuses pikaaegasel planeerimisel ning arendustöö sihtide seadmisel.[3]

Kuigi Moore'i seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant, on väga laialt levinud arusaam, et see toimub hoopis iga 1,5 aasta ehk 18 kuu järel. See arusaam tuleneb Inteli juhi David House käest, kes ennustas, et kiibi jõudluse kahekordistumine toimub 18 kuu jooksul.[4] Jõudluse kahekordistumine ei tulene ainult transistoride arvust, vaid see on kombinatsioon mitmetest teguritest, millest transistoride arv moodustab ühe osa. Seetõttu tuleb eristada Moore'i seadust tema muganditest.

Paljude elektrooniliste seadmete võimekus on tihedalt seotud Moore'i seadusega. Näiteks protsessorite kiirus (taktsagedus), operatiivmälu maht ja isegi pikselite arv digikaamerate sensorites on kõik ligikaudu eksponentsiaalselt kasvavad suurused.[5] Selline eksponentsiaalne areng on tohtult suurendanud elektroonika mõjusfääri pea igas maailma majanduse sektoris.[6] Moore'i seadust võib kirjeldada kui tehnoloogia arengut tagant sundivat seaduspära.[7]

Kuigi Moore'i seadus on olnud kehtiv juba üle poole sajandi, tuleks seda käsitleda kui oletust või konjunktuuri, tegu ei ole ei loodus-ega füüsikaseadusega. 2005. aastal ennustati seaduspärasuse jätkumist vähemalt aastateni 2015 või 2020.[8] Kuid 2010 aastal ennustas International Technology Roadmap for Semiconductors, mis on pooljuhtide tööstuse ekspertidest koosnev kolleegium, et 2013 aasta lõpuks transistoride arvu ja tiheduse kasv aeglustub ning kahekordistumine toimub iga kolme aasta järel.[9]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gordon Moore 2004. aastal

Termini „Moore’i seadus“ võttis 1970 aastal kasutusele California Tehnoloogiainstituudi professor ja ettevõtja Carver Mead, kes viitas oma avalduses Gordon E Moore’le. [2] Kuid sarnased ennustused arvutite võimsuse kasvu kohta eksisteerisid juba aastaid varem. 1950 aastal ennustas Alan Turing oma publikatsioonis „Computing Machinery and Intelligence“, et milleeniumiks kasvab arvutite mälumaht umbes 109 bitini (ligikaudu 0,12 GB) .[10] Ta eksis oma ennustusega ligi kolmesajakordselt. Napilt pärast milleeniumivahetust tutvustas Western Digital 40 GB kõvaketast, aasta lõpuks valmis juba 120 GB kõvaketas. [11] Moore võis ka kuulda Douglas Enbelbart’i, tänapäevase arvutihiire leiutajat, arutamas mikroskeemide väiksemaks muutmist oma 1960. aasta loengus.[12] 2009. aastal ilmunud New York Times’i artikkel mainib Engelbarti, et too tegi sellise ennustuse aastal 1959, seega mitu aastat enne Moore’i.[13]

Moore’i algse väite, et transistoride arv kahekordistub iga aastaga, võib leida tema artiklist „Cramming more components onto integrated circuits“, mis ilmus 19. aprillil 1965 aastal ajakirjas „Electronics Magazine“. Artiklis ta märkis, et komponentide arv mikrokiipidel oli kahekordistunud iga aastaga alates mikrokiibi leiutamisest 1958. aastal kuni artikli kirjutamiseni 1965. aastal.[1] Aja möödudes on Moore enda seaduspärasust natukene modifitseerinud. 1975 aastal pakkus ta välja tänapäeval tuntud variandi – kahekordistumine toimub iga kahe aasta järel.[2] Hoolimata laialt levinud väärarusaamast on Moore kindel, et tema ei ennustanud kahekordistumist iga 18 kuu järel, selles on vastutav tema Inteli kolleeg David House, kusjuures House’i ennustus käis kiipide jõudluse, mitte pelgalt transistoride kohta.[4]

2005. aasta aprillis pakkus Intel $10000 „Electronics Magazine“ ajakirja originaaleksemplari eest, kus ilmus esmalt Moore’i artikkel.[14] Üks Suurbritannias elav insener oli esimene, kes leidis ühe eksemplari ning müüs selle Intelile.[15]

Sarnased seadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõvaketaste mahutavuse kasv logaritmilises skaalas.

Mitmete digitaaltehnoloogia komponentide areng on eksponentsiaalne analoogselt Moore'i seaduspärasusele. Sealhulgas näiteks komponentide suurus, maksumus ja kiirus. Moore’i enda väide puudutab ainult komponentidel paiknevate transistoride arvu.

Transistoride tihedus mikrokiibil. Levinuim formuleering on transistoride arvu kahekordistumine mikrokiibil iga kahe aasta järel. 1970. aastate lõpul sai Moore’i seadus tuntuks kui transistoride arvu piirnäitaja kõige keerukamatel kiipidel. Ülaolev graafik näitab, kuidas see trend jätkub tänapäevalgi.

Transistoride tihedus minimaalse maksumuse korral. Selle formuleeringu esitas Moore oma 1965 aasta publikatsioonis.[1] Tuleb tähele panna, et oluline ei ole mitte ainult transistoride tihedus mikrokiibil – st kui mitu transistori on võimalik ühele kiibile mahutada, vaid transistoride tihedus kiibil, mille juures on ühe transistori maksumus väikseim. Mida rohkem transistore kiibile panna, seda odavamaks läheb iga järgneva transistori maksumus, samas suureneb võimalus, et kiip ei tööta, sest liiga suure transistoride tiheduse korral võib esineda kiibil defekte.[16] 1965 aastal uuris Moore transistoride tihedust kiibil ning leidiski, et fotolitograafia meetod, mille abil transistore kiibile kanti, arenes nii kiiresti, et iga aasta möödudes oli võimalik transistori suurust 2 korda vähendada. Tänapäevaste fotolitograafia meetodite puhul kasutatakse madala lainepikkusega ultraviolettkiirgust (deep ultraviolet – DUV) kombineerituna eksimeerlaseriga, kasutatavad lainepikkused on 193 nm ja 248 nm. Seda tehnoloogiat kutsutakse eksimeerlaserlitograafiaks ja selle abil suudeti juba 2010 aastal valmistada mikrokiipidele komponente, mille suurused jäävad alla 45 nm, võrdluseks aastal 1990 oli väikseima komponendi suurus 500 nm.[17] Ennustatakse sellise trendi jätkumist ning eeldatakse, et käesoleva kümnendi jooksul jõutakse komponentideni, mille suurus on 10 nm.[18]

Kõvaketta maksumus informatsiooniühiku kohta. Seda iseloomustab Kryderi seadus, mis kirjeldab Mark Kryderi tööd ning selle käigus välja tulnud fakti, et kõvakettas oleva magnetketta informatsiooni mahutavus pinnaühiku kohta kasvab tänapäevaste tehnoloogiate abil väga kiiresti, pea kaks korda kiiremini Moore’i seadusest. Kryderi töö ning tema seadus avaldati esmalt 2005. aastal ajakirjas „Scientific American“, sel aastal suudeti magnetketta ühele ruutmillimeetrile salvestada 170 megabitti (21,25 MB) infot, võrdluseks 1956. aastal oli vastav näitaja umbes 300 bitti (0,036 kB). Seega on pärast 50 aastast arengut suudetud magnetketta ühe pinnaühiku mahutavust kasvatada ligi miljon korda. [19]

Võrgu läbilaskevõime. Vastavalt Lucent Optical Networking Group’i endisele juhile Gerald Buttersile eksisteerib Buttersi fotoonika seadus, mis ütleb, et optilist fiibrit läbiv andmemaht kahekordistub iga üheksa kuu järel. Seega andmete ülekande maksumus optilises võrgustikus kahaneb iga üheksa kuu järel poole võrra.[20]

Taani teadlane Jakob Nielsen on tulnud välja omanimelise Nielsen’i seadusega, kus ta väidab, et internetiühenduse kiirused kahekordistuvad high-end kodukasutajate jaoks iga 21 kuu tagant.[21]

Pikseleid dollari kohta. Kodakis töötav Barry Hendy arvutas välja „pikseleid dollari kohta“ mõõtühiku, et määrata digitaalkaamera väärtust. Sellega demonstreeris ta selle ühiku ajalooliselt lineaarset kasvu (logaritmilisel skaalal) ning võimalust selle abil hinnata digikaamerate hinda ning LCD ja LED ekraanide arengut. [22] [23]

Tarkvara vs riistvara. 1995. aastal tuli Niklaus Wirth välja Wirth'i seadusega, nö arvutialase kõnekäänuga, mis väitis, et riistvara areng ei ole niivõrd kiire, kui seda on tarkvara aeglustumine. Sellest tulenevalt esines omapoole väitega Microsofti asutaja Bill Gates ning sõnastas Gates'i seaduse, mis väidab, et kommertsiaalselt saadav tarkvara aeglustub poole võrra iga 18 kuu järel, seega nullides Moore'i seaduse kasulikkuse. 2008. aastal katsetas Randall C. Kennedy erinevaid kontoritarkvara Microsoft Office pakette ning tõdes, et kaasaegsesse arvutisse installeeritud Office 2007-ga operatsioonide teostamine võtab kaks korda rohkem aega kui 2000. aasta ekvivalentse arvutikomplektiga, kuhu on installeeritud Office 2000.[24] [25]

Carlsoni kõver on seaduspära, mille tõi välja ajakiri „The Economist“, et kirjeldada Moore’i seaduse biotehnoloogia alast ekvivalenti. See on nimetatud Washingtoni ülikooli teadlase Rob Carlsoni järgi, kes ennustas täpselt DNA järjestamise tehnoloogiate arengukiirust. Ta pakkus, et see on vähemalt sama kiire kui Moore’i seadus. Carlsoni kõver illustreerib kiiret (mõningatel juhtudel hüpereksponentsiaalset) kulude vähenemist ja jõudluse suurenemist mitmete DNA tehnoloogiate jaoks. [26]

Sihiks tööstusele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi Moore’i seadus tulenes olemasoleva protsessi vaatlusest ning selle baasil tehtud ennustusest, siis mida enam hakkas maailm seda aksepteerima, seda enam sai sellest pooljuhtide tööstuse eesmärk. See tähendab, et terve tööstusharu seadis ühe empiirilise seaduspära endale sihiks ning kasutas tohutuid ressursse selleks, et seda täita. Seetõttu võib öelda, et Moore’i seadus on mõneti isetäituv ennustus. [27]

Moore'i teine seadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moore'i seaduse üheks tulemiks on see, et üha võimsamad arvutid muutuvad lõpp-tarbija jaoks odavamaks ja kättesaadavamaks. Samas tootjate jaoks on Moore’i seaduse järgimine ja aina võimsamate arvutite tootmine üha kallim ja keerulisem. See on viinud teise Moore’i seaduse ehk Rock’i seaduse kujunemiseni. Esmalt mainitud Gordon E. Moore'i poolt 1990ndate keskpaigus, on selle autoriks tegelikult Arthur Rock, üks varajasi Inteli investoreid. Rock pani tähele, et kiipide tootmiseks vajaliku varustuse ja seadmete maksumus on pidevas tõusus. Seadus ütleb, et pooljuhtkiipide tehaste maksumus kahekordistub iga nelja aasta tagant ehk kapitalikulu pooljuhtkiipide tehastele kasvab ajas eksponentsiaalselt, teisisõnu läheb uute ja võimsamate kiipide tootmine üha kallimaks, kuna tehnoloogia muutub keerukamaks ning väiksemaks.[28] Selle loogika järgi oleks pidanud mikrokiibi tehas maksma 1990ndate aastate lõpus ligi $5 miljardit ja 2003. aastaks $10 miljardit. Kuid päris nii ei ole läinud. Näiteks Inteli viimane "Fab 42" nime kandev tehas, mis on 2013. aastal veel ehitusjärgus, nõudis umbes $5 miljardi suurust investeeringut.[29] Rock'i seadus paneb rõhu tootmissisendite maksumusele, kuid jätab arvestamata tööefektiivsuse kasvu. Ränivahvlite (silicon wafer) tootmise tootlikkus on olnud pidevas kasvutempos, praegu valmistatakse tunnis 4-5 korda rohkem ränivahvleid kui 1990. aastate alguses. Seega võibki tehaste maksumus suureneda, oluline on see, et tootmine selle investeeringu ka ära tasub.[30]

Peamised soodustavad tegurid ning tulevikutrendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moore’i seaduse eelduseks on olnud paljude teadlaste ja inseneride töö ning leiutised. Absoluutset eelduste nimekirja on keeruline koostada, kuid järgnevalt on välja toodud mõned olulised läbimurded, mis on mänginud kriitilist rolli mikroskeemide kiires arengus:

  • CMOS ehk komplementaarse metall-oksiid-pooljuhi leiutamine Frank Wanlassi poolt 1963. aastal. Paljud CMOS tehnoloogia arengud võimaldavad valmistada tänapäevaseid suure jõudlusega mikrokiipe.[34]
  • Madala lainepikkusega UV eksimeerlaser fotolitograafia leiutamine Kanti Jaini poolt IBM’s 1982. aastal, mille abil on võimalik valmistada üliväikseid mikrokiibi detaile.[17] 2012. aastal jäid nende detailide mõõtmed 22 nm juurde. Ennustatakse, et sellel kümnendil suudetakse valmistada detaile, mille mõõtmed jäävad alla 10 nm.[36]

Arvutikomponentide tööstus ennustab Moore’i seaduse jätkumist veel mitmeks mikrokiipide generatsiooniks. Näiteks Intel ennustas 2008. aastal, et praegune trend võib jätkuda hea majandusliku olukorra puhul kuni 2029. aastani.[37]

Mõned uued arengusuunad, mis võimaldavad Moore’i seaduspärasusel jätkuda:

  • IBM ja Georgia Tech’i teadlased tegid uue kiiruserekordi, kui nad heeliumis jahutatud (-268,65 °C) räni/germaaniumi transistori kiirendasid 500 gigahertsini. Simulatsioonid näitasid, et antud transistor oleks võinud töötada isegi 1 terahertsisel (1000 GHz) sagedusel.[38] Kuid peab silmas pidama, et katse leidis aset ülimadalal temperatuuril üheainsa transistoriga. Võrdluseks, tänapäevase laiatarbe arvuti taktsagedus jääb 2-3 gigahertsi juurde.
  • 2008. aasta aprillis teatasid HP teadlased töötavast memristorist, mis on neljas põhiline passiivne vooluelement, mille varasem eksistents oli puht-teoreetiline. Memristori unikaalsete omaduste abil saab luua väiksemaid ja võimsamaid elektroonikaseadmeid.[39]
  • 2011. aasta aprillis teatasid Pittsburgh’i ülikooli teadlased oksiididel baseeruvast 1,5 nm diameetriga üheelektronilise transistori loomisest.[40]
  • 2012. aasta veebruaris teatas New South Wales’i ülikooli teadusgrupp esimese üheaatomilise transistori arendusest. Antud transistoris paigutub üksik aatom täpselt ränikristalli. Moore’i seaduse järgi oleks pidanud selline saavutus aset leidma alles 2020 aastal.[41]

Seaduse lõplik piir[muuda | redigeeri lähteteksti]

1995. aasta jaanuaris oli 64 bitisel oma aja tipp-protsesoril Digital Alpha 21164 9,3 miljonit transistori. Kuus aastat hiljem loodi protsessor 40 miljoni transistoriga. Aastaks 2015 peaks see arv teoreetiliselt jõudma 15 miljardini ning 2020. aastaks tasemeni, kus iga molekul paigutatakse kiipi individuaalselt. 2003. aastal ennustas Intel, et Moore'i seaduse lõpp jõuab kätte ajavahemikul 2013-2018, kui kasutusel on 16 nanomeetriste kiipide tootmisprotsessid ning transistorid lähevad mõõtmetelt nii väikesteks, et edasist vähendamist piiravad kvantnähtused, näiteks tunnelleerumine.[43] Tänaseks on Intel jõudnud 22 nm protsessorite tootmiseni ning elektronide tunnelleerumise vältimiseks on valmistatud nn 3D ehk mitmepaisulised transistorid. Intel vihjab vastavas pressiteates Moore'i seadusele ning on näha, et püüab järjepidevalt selle seadusega kaasas käia. [44]

13. aprillil 2005. aastal aset leidnud intervjuus väitis Gordon Moore, et Moore’i seadus ei saa jätkuda lõpmatult. Ta märkis, et transistoride suurus jõuab lõpuks teatud piirini, kust enam pole võimalik edasi minna.Tema arvates on selleks fundamentaalseks piiriks aatomtasand ehk aatomite suurus, kuid selleni jõudmiseks läheb veel 10-20 aastat, mille järel on lahenduseks suuremate kiipide valmistamine.[45] Samas on selle seaduse teel juba praeguseks olnud palju takistusi, kuid need on suudetud ületada. Gordon Moore lisab, et selles mõttes on tema seadus ilusam, kui ta kunagi varem oleks osanud arvata: „Moore’i seadus on Murphy seaduse täielik rikkumine, kõik läheb aina paremaks ja paremaks.“[46]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Gordon E. Moore. "Cramming More Components onto Integrated Circuits". (pdf) Kasutatud 13. detsembril 2013.
  2. 2,0 2,1 2,2 "Excerpts from A Conversation with Gordon Moore: Moore’s Law". (pdf) Kasutatud 13. detsembril 2013.
  3. Disco, Cornelius; van der Meulen, Barend. "Getting New Technologies Together: Studies in Making Sociotechnical Order". (lk 206-207). ISBN 3-11-015630-X, New York: Walter de Gruyter. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  4. 4,0 4,1 Michael Kanellos. "Moore's Law to roll on for another decade". 10. veebruar 2003. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  5. Nathan Myhrvold. "Moore's Law Corollary: Pixel Power". New York Times, 7. juuni 2006. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  6. Jonathan Rauch. "The New Old Economy: Oil, Computers, and the Reinvention of the Earth". jaanuar 2001. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  7. Keyes, R.W. "The Impact of Moore's Law". Solid-State Circuits Society Newsletter, IEEE (Volume:11, Issue: 5), september 2006. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  8. Michael Kanellos. "New life for Moore's law.". 19. aprill 2005. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  9. International Technology Roadmap for Semiconductors. "Overall Technology Roadmap Characteristics". 2010. (xls) Kasutatud 13. detsembril 2013.
  10. A. M. Turing. "Computing Machinery And Intelligence". 1950. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  11. Ilya Gavrichenkov. "Hard Disk Drives in 2001: Annual Overview". 30. jaanuar 2002. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  12. John Markoff. "It's Moore's Law, but Another Had the Idea First". New York Times, 18. aprill 2005. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  13. John Markoff. "After the Transistor, a Leap Into the Microcosm ". New York Times, 31. august 2009. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  14. Michael Kanellos. "Intel offers $10,000 for Moore's Law magazine". ZDNet, 11. aprill 2005. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  15. "Moore's Law original issue found". BBC News, 22. aprill 2005. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  16. Jon Stokes. "Classic.Ars: Understanding Moore’s Law". arstechnica, 27. september 2008. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  17. 17,0 17,1 Jain, K. ; Willson, C.G. ; Lin, B.J.. "Ultrafast deep UV Lithography with excimer lasers". Electron Device Letters, IEEE (Volume:3, Issue: 3), märts 1982. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  18. Bruno La Fontaine. "Lasers and Moore's Law". SPIE, oktoober 2010. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  19. Chip Walter. "Kryder's Law". Scientific American, 25. juuli 2005. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  20. Gail Robinson. "Speeding Net Traffic With Tiny Mirrors". EE Times, 26. september 2000. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  21. Jakob Nielsen. "Nielsen's Law of Internet Bandwidth". 15. aprill 1998. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  22. Ziggy Switkowski. "Trust the power of technology ". The Australian, 9. aprill 2009. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  23. Emin Gün Sirer; Rik Farrow. "Some lesser known laws of computer science.". LOGIN Vol32, Nr4, august 2007. (pdf) Kasutatud 13. detsembril 2013.
  24. "Using Moore’s Law to Predict Future Memory Trends". 24. november 2011. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  25. Randall C. Kennedy. "Fat, fatter, fattest: Microsoft's kings of bloat". InfoWorld, 14. aprill 2008. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  26. "Life 2.0". The Economist, 31. august 2006. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  27. "Gordon Moore says aloha to Moore's Law". New York Times, 7. juuni 2006. Kasutatud 13. aprill 2005.
  28. Sumner Lemon; Tom Krazit. "With chips, Moore's Law is not the problem". InfoWorld, 19. aprill 2005. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  29. Patrick Darling. "Intel to Invest More than $5 Billion to Build New Factory in Arizona". Intel Newsroom, 18. veebruar 2011. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  30. Philip E. Ross. "5 Commandments". IEEE Spectrum, 1. detsember 2013. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  31. "Jack S. Kilby - Facts". Nobelprize.org, Nobel Media AB 2013. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  32. Jack Kilby. "Miniaturized electronic circuits". 25. aprill 1961. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  33. Robert Noyce. "Semiconductor device-and-lead structure". 23. juuni 1964. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  34. Frank Wanlass. "Low stand-by power complementary field effect circuitry". 5. detsember 1967. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  35. Robert Dennard. Field-effect transistor memory. 4. juuni 1968. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  36. "50 Years advancing the laser". SPIE, (pdf) Kasutatud 13. detsembril 2013.
  37. Jeremy Geelan. "Moore's Law: "We See No End in Sight," Says Intel's Pat Gelsinger". JDJ, 1. mai 2008. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  38. "Chilly chip shatters speed record". BBC News, 20. juuni 2006. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  39. Dmitri B. Strukov; Gregory S. Snider; Duncan R. Stewart; R. Stanley Williams. "The missing memristor found". Nature 453, lk 80-83 (1. mai 2008), 2008. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  40. "Super-Small Transistor Created: Artificial Atom Powered by Single Electrons". Science Daily, 19. aprill 2011. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  41. Martin Fuechsle; Jill A. Miwa; Suddhasatta Mahapatra; Hoon Ryu; Sunhee Lee; Oliver Warschkow; Lloyd C. L. Hollenberg; Gerhard Klimeck; Michelle Y. Simmons. "A single-atom transistor". Nature Nanotechnology 7, lk 242-246 (2012), 2012. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  42. Josh Wolfe. "Rejuvenating Moore's Law With Nanotechnology". Forbes, 5. juuni 2007. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  43. Michael Kanellos. "Intel scientists find wall for Moore's Law". CNET, 1. detsember 2003. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  44. "Intel Reinvents Transistors Using New 3-D Structure". Intel Newsroom, 4. mai 2011. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  45. Manek Dubash. "Moore's Law is dead, says Gordon Moore". TechWorld, 13. aprill 2005. Kasutatud 13. detsembril 2013.
  46. "Moore's Law at 40 Happy birthday". The Economist, 23. märts 2005. Kasutatud 13. detsembril 2013.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]