Monofüsitism

Allikas: Vikipeedia

Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis 'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad.

Monofüsitismi kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni kirikukogu poolt 451. aastal vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik.

Monofüsitismis on tegelikult kolm peamist õpetust.

Eutühhianismi kohaselt on jumalikkus Kristuses "lahustunud nagu tilk mett meres". Õpetuse rajajaks on Eutychos (u 380456), Konstantinoopoli arhimandriit, kes Efesose kirikukogul 431. aastal oponeeris nestoriaanlikele doktriinidele.

Apollinarism (apollinarianism) on seisukohal, et Kristusel oli inimlik keha, kuid jumalik meel. See seisukoht kuulutati ketserluseks juba 361. a. Konstantinoopolis toimunud esimesel kirikukogu, kuna Kristus oli ametlikult määratletud täielikult inimlikuks ja täielikult jumalikuks.

Monofüsitism on seisukohal, et Kristuses on jumalik ja inimlik olemus saanud üheks olemuseks.

Monofüsitism tekkis Egiptuses vastuseisust nestoriaanlusele. Monofüsiitlikud vaated lükati tagasi Halkedoni kirikukogul 451. a.

Vanaida kirikuid, kes Halkedoni kirikukogu otsustega ei nõustunud, hakati seetõttu nimetama monofüsiitlikeks kirikuteks, ehkki nad ise on seda nimetusega pole nõustunud, eelistades nime "mitte-halkedoni" või "miafüsiidi" kirikud. Samuti on Vanaida kirikud eitanud Eutychose monofüsiitset õpetust.

Tänapäeva monofüsiitlikud kirikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]