Molycorp Silmet

Allikas: Vikipeedia

Molycorp Silmet AS (varem AS Silmet) on Eesti metallurgiaettevõte.

Alates 2011. aasta aprillist kuulub 90 protsenti ettevõtte aktsiatest USA päritolu haruldaste muldmetallide ja haruldaste metallide tootmisega tegelevale ettevõttele Molycorp Inc. (peakontor Greenwood Village'is Colorado osariigis) ning 10 protsenti Tiit Vähi kontrollitavale ettevõttele Silmet Grupp.[1] Molycorp Silmet AS on üks suurimaid teaduspõhiseid kõrgtehnoloogia-ettevõtteid Eestis ning haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid Euroopas.[2]

Ettevõte asub Sillamäel, selles on umbes 550 töötajat.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ettevõtte ajaloo alguseks võib tinglikult pidada aastat 1928, mil ehitati põlevkivikeemiatehas[4][5]. Teises maailmasõjas tehas hävis. 1945. aastal tehti Moskvas otsus alustada uraani tootmist Sillamäel. Aastatel 1946-1947 käisid Silmeti eelkäija Kombinaadi nr 7 ehitustööd (vt Tehase ehitus vangitööna). Aastal 1948 hakati tehases tootma uraani[5]. Algul kasutati uraani tootmiseks Eesti diktüoneemaargilliiti, mida saadi oma kaevandusest Sillamäel, hiljem toodi tooraine Ida-Saksamaalt ja Ungarist[5]. Aastal 1970 algas haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootmine. Aastal 1990 uraani tootmine lõppes. Ettevõte nimetati ümber Silmetiks ja muudeti riiklikuks aktsiaseltsiks (RAS Silmet)[4][5]. Aastal 1997 RAS Silmet erastati ja alus pandi ettevõttele AS Silmet Grupp (nimetatud ka: AS Silmet)[4][5]. Aastal 2011 sai ettevõtte nimeks AS Molycorp Silmet[4].

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Molycorp Silmet AS tootmine hõlmab kolme vabrikut:

  • haruldaste muldmetallide vabrik, aastatoodangu maht 3000 tonni
  • haruldaste metallide vabrik, aastatoodangu maht 700 tonni
  • metallurgiavabrik

Rohkem kui poole haruldaste metallide toodangust moodustavad nioobium ja tantaal. Suurem osa nioobiumi ja tantaali toorainest hangitakse Brasiiliast, peale Brasiilia saadakse toorainet ka Kanadast. Silmet võib puhtaid metalle toota nii maagist kui ka sulamist, kuid eelistatakse sulamit, kuna maagis on liiga palju lisandeid. Metallilist nioobiumit toodab Silmet kuni 30 tonni kuus ja tantaali kuni kuus tonni kuus.[6] Metallurgiatööstuses on need naeruväärselt väikesed kogused. Samas – nioobiumit toodetaksegi kogu maailmas üldse umbes 150 tonni kuus. Kümnendik maailmas vajaminevast tantaalist ja kuni viiendik nioobiumist tuleb Silmetist.[6]

Molycorp Silmet toodab ka 2-3 protsenti maailmas toodetavatest haruldastest muldmetallidest, ehk umbes 3000 tonni aastas.[7] Haruldasi muldmetalle ei toodeta puhtal kujul, vaid oksiidide ja karbonaatidena.[6] Ettevõte saab oma tooraine Venemaalt Koola poolsaarelt ja nüüd ka Molycorpi California kaevandusest USA-st..[8] 50 protsenti haruldaste muldmetallide toodangust moodustab tseerium, 27 protsenti lantaan, veidi vähem neodüüm ja praseodüüm. Lisaks toodetakse vähesel määral euroopiumit, samaariumit, gadoliiniumit, düsproosiumit, terbiumit, isegi natukene ütriumit.[6]

Molycorp Silmet varustab oma toodanguga tarbijaid üle maailma, sealhulgas Aasias, Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Silmeti tooteid kasutatakse autotööstuses, lennunduses, elektroonikas ning kõrgtehnoloogia rakendustes.[9]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Tiit Vähi jätkab Molycorp Silmeti nõukogus. Delfi, 8. aprill 2011.
  2. Molycorp Silmet www.molycorp.com (inglise keeles)
  3. About Molycorp Silmet www.molycorp.com (vaadatud 10.09.2013)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 History www.molycorp.com (vaadatud 28.02.2013)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 EE 12. köide, 2003: 513.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 Ago Gaškov. Ainus haruldaste muldmetallide tootja väljaspool Hiinat asub Eestis Delfi, 19. märts 2011.
  7. Muldmetallide mürgine jalajälg Äripäev, 7. jaanuar 2011.
  8. EL võib tuua strateegilised muldmetallivarud Sillamäele Äripäev, 7. september 2011.
  9. Molycorpi üleilmset müügitegevust hakatakse juhtima Sillamäelt www.juhtimine.ee 09.08.2012

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]