Moldova veinid

Allikas: Vikipeedia

Moldova asub endisel Bessaraabia aladel, suhteliselt tasasel maa-alal lainjate mägedega Musta mere ääres Ukraina ja Rumeenia vahel. Piirkond on jagatud Põhja-, Kesk-, Kagu- ja Lõuna-aladeks. Valgete veinide toomtine on keskendudnud peamiselt põhja poole ja punased veinid domineerivad liikudes kaugemale lõunasse. Enamik veine, nii punased kui ka valged, on seguveinid kohalikest ja Euroopa viinamarjadest, aga valmistatakse ka ühe marjasordi kuivi veine, samuti vahuveine, dessertveine ja rosé veine. 2009. aastal oli Moldova suuruselt 22 veinitoomisriik maailmas. 1991. aastast peab Moldova igal aastal oktoobri teisel nädalavahetusel kohe pärast korje lõppu rahvuslikku veinifestivali: Ziua Nationala a Vinului.

Moldova veini ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldovast leitud Vitis Teutonica viinapuu lehtedest fossiilid Naslavcia küla lähedal kinnitavad, et viinamarjad kasvasid sellel alal juba umbes 6 – 25 miljonit aastat tagasi. Viinamarjade kasvatamine ja veinide valmistamise Nistru ja Pruti jõgede vahelisel alal on saanud alguse tõenäoliselt 4000–5000 aastat tagasi, kui daakialased avastasid, kuidas valmistada viinamarjadest veini. Rooma impeeriumi hiilgeaegadel, umbes 100 p. Kr lõi veinivalmistamine veelgi enam õitsele. 300 aastase Ottomani riigi ajastul koges Moldova veinitööstus suurt langust, kuna veinivalmistamine oli seadusega keelatud. Pärast Bukaresti lepingut 1812. a., mil piirkond liideti Vene impeeriumi provintsiks, lõi veinitööstus taas õitsele. 20. sajand oli rakse aeg Moldova veinitööstusele, kuna piirkonda laastasid nii sajandi alguses Phylloxera, kui ka kaks maailmasõda, samuti 1980tel NSVLs kehtestatud kuiv seadus, mil viinapuid juuriti massiliselt välja ja valmistehtud vein hävitati.

Moldova veiniregioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldovas on neli veinikasvatuspiirkonda: Balti (põhjapiirkond), Codru (keskpiirkond), Nistreaa (kagupiirkond) ja Comrat (lõunapiirkond). Kõige olulisem veinikasvatuspiirkond on lõunapiirkond, mis on sobilik punaste magusate ja poolmagusate veinide tootmiseks. Valged veinid sellest piirkonnast on kõrge alkoholisisaldusega..

  • Balti, Põhjapiirkond – Balti ala hõlmab endas 5 750 hektarit viinapuuaedu ning on oma suuruselt kõige väiksem Moldova veinikasvatusala. Piirkond asub 200–250 meetrit üle merepinna. Talved selles piirkonnas on pikemad ja külmemad kui teistes regioonides, samas suved ja sügised on soojad ja kuivad. Piirkond on sobivaim valgetele marjasortidele nagu Sauvignon Blanc, Riesling, Chardonnay, Pinot Gris, Traminer, Feteasca Alba ja Aligoté.
  • Codru, Keskpiirkond – Codru piirkond laiub üle 31 500 hektari ning kliima on kontinentaalne. Talved on pikad, kuid pehmed, suved ja sügised jällegi soojad. Keskmine kõrgus merepinnast on 100–150 meetrit. Codrus on viinamarjadele soodne ja kontinentaalsele kliimale iseloomulik maastik, kus ülekaalus on puitunud mäed, mis kaitsevad viinamarjaistandusi talvel külma ja suvel põua eest. Seetõttu on soosingus valged viinamarjad, nagu kohalik Feteasca Alba, aga ka Chardonnay, Sauvignon Blanc, Riesling, Traminer ja Aligoté.
  • Kagupiirkond – Dnestri piirkond hõlmab endas 15 750 hektarit ning kliima on Musta mere poolt mõjutatuna mõõdukalt kontinentaalne. Keskmine kõrgus merepinnast on vaid 60–70 meetrit. Piirkond laiub piki Dnestri jõe läänekallast, mida hellitavad merelt tulenevad õrnad briisid. Selle piirkonna kasvutingimused on eriti sobilikud punastele viinamarjasortidele nagu Merlot, Cabernet Sauvignon ja igipõline Rara Neagră.
  • Lõunapiirkond – Cahul laiub 52 500 hektaril. Piirkond on sarnane Vahemerele, kus on soojad ja kuivad suved ning lühikesed pehmed talved. Cahul asub kõrgeimal kui teised Moldova veinipiirkonnad, ulatudes 280–300 meetrini üle merepinna. Piirkond on kuivem kui mujal ning siin mängib olulist osa liivane ja savine pinnas, mille tõttu on suhkru kontsentratsioon viinamarjades kõrgem. Levinuimad on punased sordid nagu Pinot Noir, Merlot ja Cabernet Sauvignon, mis sobivad täidlaste veinide tootmiseks.

Moldova veinid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldovast tuleb väga mitmekesine valik erinevaid veine. Valgete ja punaste veinide suhe on laias laastus 30% (punased) ja 70% (valged). Tänapäeva Moldova veine võib liigitada alljärgnevatesse kategooriatesse:

Moldova kliima Moldovale on iseloomulik kontinentaalne kliima, mille eriti lõunaosa kliima ja pinnas on väga soodsad veini valmistamiseks. Laiuskraadidelt on Moldova peamised veinipiirkonnad võrreldavad Bordeauxiga, olles 47 ° paralleelil, ent siin ei esine kevadisi öökülmi. Aastane päikesepaisteliste tundide kestus on vahemikus 2 100 – 2 500 ning sademeid on tagasihoidlikult: tavaliselt 350–500 mm aastas. Keskmine viinapuuaedade kõrgus on 100–300 meetrit üle merepinna, sealjuures kui Moldova kõrgeim punkt üle merepinna on 490 meetrit.

Viinamarjasordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valged viinamarjad (70%)[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aligoté – 23%
  • Rkatsiteli – 15%
  • Sauvignon Blanc – 9%
  • Feteasca Albă – 7%
  • Chardonnay – 4%
  • Riesling – 3%
  • Traminer – 2%
  • Teised (sh Pinot Blanc, Pinot Gris ja Muscat) – 7%

Punased viinamarjad (30%)[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Merlot – 9%
  • Cabernet Sauvignon – 8%
  • Pinot Noir – 7%
  • Teised (sh Rara Neagră, Saperavi ja Malbec) – 6%

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veiniguru: Moldova veinid