Moldova

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Moldova Vabariik)
Disambig gray.svg  See artikkel on riigi kohta; piirkonna kohta vaata artiklit Moldova (piirkond); jõe kohta vaata artiklit Moldova jõgi; Eesti küla kohta vaata artiklit Moldova (Lüganuse)

Moldova Vabariik
moldova (rumeenia) Republica Moldova
Moldova lipp Moldova vapp
Moldova lipp Moldova vapp
Moldova asendikaart
Riigihümn Limba noastră
Pealinn Chişinău
Pindala 33 843 km²
Riigikeel(ed) moldova (rumeenia)
Rahvaarv 3 153 700 (2013)
Rahvastikutihedus 98 in/km²
President Nicolae Timofti
Peaminister Iurie Leancă
Iseseisvus 27. august 1991
Rahaühik leu (MDL)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .md
ROK-i kood MDA
Telefonikood 373

Moldova on merepiirita riik Euroopas. Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes.

Moldova territooriumil, Dnestri idakaldal, paikneb end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Dnestri-äärne Vabariik ehk Transnistria.

Riik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldova uus haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Moldova maakondadeks (judeţ), kaheks territoriaalüksuseks (unitate teritorială) ja üheks keskalluvusega linnaks (municipi).

Rahvaarv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seisuga 1.01.2007. aasta oli rahvaarv:

  • Chişinău maakond – 755 140 inimest
  • Bălţi maakond – 127603 inimest
  • Gagauusia – 155 711 inimest
  • Hînceşti maakond – 119 569 inimest
  • Cahuli maakond – 119 131 inimest
  • Orhei maakond – 115 828 inimest
  • Ungheni maakond – 110 674 inimest
  • Soroca maakond – 100 490 inimest
  • Basarabeasca maakond – 28 884 inimest
  • Dubăsari maakond – 35 109 inimest

2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Moldova elanikest moldaavlasi 75,8 %, ukrainlasi 8,4 %, venelasi 5,9 %, gagauuse 4,4 %, rumeenlasi 2,2 % ja bulgaarlasi 1,9 %.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldova lennufirmad:

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moldova varasem ajalugu on tihedalt seotud tänapäeva Rumeeniaga, 14. sajandi alguses ühendasti Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik, mille 15. sajandil vallutas Osmanite riik, 1538 laiendas Türgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Põhja-Bessaraabia sai Osmanite riigi vasallriigiks. Algul maksti türklastele lihtsalt maksusid, 18. sajandi alguses aga kaotati iseseisvus täielikult.

1775. aasta sõjas kaotas Osmanite riik Moldova põhjaosas asuva Bukoviina Austria ertshertsogkonnale. 1812. aastal Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel liideti Põhja–MoldovaVenemaa keisririigiga, ülejäänud praeguse Moldova territoorium sai nimeks Bessaraabia.

1856. aastal liideti Bessaraabia uuesti Moldova vürstiriigiga, mis koos Valahhiaga eraldus Osmanite riigist iseseisvaks Rumeeniaks. 1877–1878. aasta Vene–Türgi sõjas vallutas Venemaa Bessaraabia uuesti.

1917. aastal toimus Bessaraabias rahvaülestõus ja 1918. aastal kuulutas Bessaraabia Moldova vabariigiks ning katkestas kõik sidemed Nõukogude Venemaaga ning paari kuu pärast liituti Rumeeniaga. Nõukogude Venemaa asutas Dnestri idakaldale väikese Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.

1940. aastal loovutas Rumeenia Bessaraabia ja Põhja–Bukoviina NSV Liidule. Teises maailmasõjas liitus Rumeenia Saksamaaga ning võttis 1941. aastal Bessaraabia tagasi. Pärast Teist maailmasõda 1944. aastal kehtestati Moldovas (Moldaavia NSV) ja ka Rumeenias (Rumeenia Sotsialistlik Vabariik) nõukogude võim.

1989. aastal moodustati Moldova rahvarinne, mis võttis kohe vastu iseseisvusdeklaratsiooni ja 1991. aastal kuulutati välja iseseisev Moldova Vabariik.

Transnistria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks osa Moldovast, Transnistria ei lepi iseseisvusega Moldova koosseisus, vaid soovib omaette riiki. Moldova aga ei saa sellega nõustuda, kuna sellesse piirkonda jäävad just riigi tööstusettevõtted.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

47.2528.51666667