Moldavija

Moldavija
Tüüp	jõereisilaev
Klass	Rossija-klass, projekt 785/OL800
Liin	Moskva–Rostov Doni ääres, Tobolsk–Salehard
Lipuriik	NSVL → Türgi
Kodusadam	1953–1962: Gorki; 1962–1975: Omsk; 1975–1992: Rostov Doni ääres; 1992–1996: Trabzon
Sõsarlaevad	projekti 785 jõereisilaevad
Ajalugu
Ehitaja	Národný Podnik Škoda Komárno (Slovenské Lodenice n.p. Komárno), Tšehhi
Vette lastud	1953
Teenistusse võetud	1953
Teenistusest välja arvatud	1996
Saatus	uppus 28. septembril 1996 Must merel İnkumi (Bartın) lähedal
Tehnilised andmed
Pikkus	80,22 m
Laius	12,5 m
Süvis	1,9 m
Veeväljasurve	1003 t
Peamasin	2 diiselmasinat 6L275 ; 2 × 294 kW = 800 hj
Käiturid	2
Kiirus	11,1 sõlme
Laevapere	11 (viimasel reisil)
Tekke	2
Reisijakohti	233

Moldavija (vene keeles Молдавия) oli kahe tekiga seitsmes Rossija-klassi (projekt 785/OL800, I seeria)^[6] Venemaa jõereisilaev, mis on ehitatud Národný Podnik Škoda Komárno (Slovenské Lodenice n.p. Komárno) laevatehases Komárnos Tšehhoslovakkias 1953 Volga jõelaevakompaniile.

Selle nime all kasutati laeva aastail 1954–1962 ja 1975–1991 Volgal liinil Moskva – Rostov Doni ääres, aastail 1962–1975 Obi ja Irtõši jõgedel liinil Tobolsk–Salehard NSV Liidu lipu all.

1992. aastal ostis laeva Türgi firma Kõiõ Tur selleks, et kasutada Moldavijat ujuvrestoranina. Uue omaniku käsul, vaatamata sellele, et meresõiduks alus ei sobi, sõitis jõelaev oma jõuga Mustal merel Trabzoni sadamasse, kus see seisis hotellina.^[1] 1996. aastal otsustati laeva moderniseerida. 28. septembril 1996 asus Moldavija oma viimasele reisile, 11-liikmelise segameeskonna kapten oli venelasest Nikolai Suhhovitski. İnkumi (Bartıni provints)^[7] ääres läks üks diiselmasin katki, seda remonditi ise merel, kuid tõusis tugev torm ja laeva pööramisel laine löögi tõttu jõelaev pööras ümber ja uppus. Päästeti ainult 4 inimest, nende hulgas üks venelane. Laevavrakk leiti järgmisel päeval.^[8]