Modernsus

Allikas: Vikipeedia

Modernsus on muutuva tähendusega üldmõiste, mis on eri ajastutel väljendanud vastandumist traditsioonile.

Tänapäeval mõistetakse modernsete ajastute all vaimuajaloos valgustusaega, mis algas 17. sajandil, majanduses industrialiseerimisaega alates 18. sajandi keskelt, poliitikas Prantsuse revolutsiooni aega 18. sajandi lõpus ning rahvuslikku ärkamisaega 19. sajandi alguses.

Kaunite kunstide ajaloos räägitakse modernsuse ilminguna 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses tekkinud modernismist.

Modernsuse lõpuna käsitletakse tänapäeval 20. sajandi lõppu, kui möödunud etableerunud ajastule on antud stiiliajaloolisest aspektist nimetus "klassikaline modernism" ning sellele on vastandatud uusi mõisteid postmodernism, teine modernism, vastumodernism. Modernsust enne 18. sajandit on nimetatud ka protomodernsuseks.

Mõiste päritolu ja tähendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bernhard von Chartres (ehk Sylvestris, 1080–1167) kasutab terminit 'modernne' ajaloolises seoses modernie kui kääbuslik:

Me oleme kääbused, kes istuvad hiiglaste õlul. Me näeme kaugemale kui meie esiemad ja mõõdult on meie teadmised suuremad kui nende omad, kuid ometi poleks me keegi, kui nende teadmiste summa meile teed ei näitaks. (Wir sind Zwerge, die auf den Schultern von Riesen sitzen. Wir können weiter sehen als unsere Ahnen und in dem Maß ist unser Wissen größer als das ihrige und doch wären wir nichts, würde uns die Summe ihres Wissens nicht den Weg weisen.)

Ladinakeelne sõna modernus (uus, uusaegne; kaasaegne) pärineb ladina määrsõnast modo (just, alles, nüüdsama, hiljuti, äsja). Saksa keeles esineb sõna 'uue', 'uudse' tähenduses vastandina 'vanale', 'antiiksele' prantsuse sõnade 'modernne' (moderne) ja 'moderniseerima' (moderniser) laenuna alates aastast 1727. Nimisõnana 'moodsus' (modernité) kasutab sõna halvustavas tähenduses esimest korda aastal 1849 François-René de Chateaubriand ning 1859. aastal võtab sõna kasutusele Charles Baudelaire. 1887. aastal kasutab kunstiga seoses mõistet 'modernsus' esimest korda Eugen Wolff.

Naturalismiajastust peale on modernsuse mõiste näiteks Saksamaal olnud alati veidi ebamäärane, iseloomustades üldiselt enamasti iga kord uut stiilisuunda või kunstiliiki. Tänapäeval kohtab ka mõiste 'modernsus' segiajamist mõistega 'moodsus' või 'kaasaegsus'. Samuti kasutatakse modernsuse mõistet samas tähenduses kas eesrindlikkuse või aktuaalsusega. Samalaadset segiajamist kohtab ka mõiste 'modernism' puhul.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Modernism