Mimikri
 |
See artikkel räägib bioloogia mõistest; sarnase nimega Eesti ansambli kohta vaata artiklit Mimicry. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste[1], millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga.
Mimikri tüüpidena eristatakse Bates'i mimikrit, Mülleri mimikrit, agressiivset mimikrit, reproduktiivset mimikrit jt[2]. Bates'i mimikri puhul sarnaneb ohutu või kaitsetu organism teise liigiga, kes on mürgine või söödamatu. Mülleri mimikri e Mülleri konvergentsi korral sarnanevad üksteisele kaks mürgist, söödamatut vm kaitsekohastumusega liiki (näiteks on eri liiki liblikatel sarnane tiivamuster). Agressiivse mimikri puhul on teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele sarnanev organism kiskja (see tüüp on levinud näiteks ämblikel). Reproduktiivse mimikri puhul osaleb kohastumus organismi paljunemisel või levimisel.
Mõned autorid peavad mimikri all silmas kõiki loomade kuju ja värvusega seoses olevaid kaitsekohastumusi[1], sel juhul hõlmab see ka mimeesi ja varjevärvuseid.
Eestis tegeleb mimikri uurimisega Timo Maran.
Viited[muuda]
- ↑ 1,0 1,1 Mimetism. – EE. 6. kd. Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, 345.
- ↑ Maran, Timo 2008. Mimikri semiootika. Tartu Ülikooli doktoritöid. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 109-116.
