Miliza Korjus

Allikas: Vikipeedia

Miliza Elizabeth Korjus [hääldus: militsa] (18. august 1909 Varssavi26. august 1980 Culver City, California) oli eesti-poola päritolu laulja (koloratuursopran) ja näitleja. Aastal 1938 kandideeris ta Carla Donneri rolliga filmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varajane elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Miliza Korjuse isa oli Artur Korjus, tollal kapten Venemaa tsaariarmees, hiljem Eesti Vabariigi sõjaministri käskudetäitja ohvitser, kolonel. Tema ema Anna Gintowt oli pärit poola-leedu aadliperekonnast Gintowt-Dziewałtowski. Milizal oli üks vend ja neli õde. Pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal sattusid Korjuse vanemad endise Vene impeeriumi eri piirkondadesse ning jäid lahku. Ema koos tütardega siirdus Kiievisse, kus Korjus alustas oma muusikaõpinguid.

Korjuste perekond ja isa Arthur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arhiiviandmed näitavad, et Korjuse esivanemad isaliini pidi on Eestis elanud läbi nelja sajandi, võib-olla veelgi kauem.

Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, praeguse "Viru" hotelli vastas kuulsat "Korjuse kõrtsi". Karl olevat rikkaks saades ostnud sakslasest mõisnikult vabaks teoorjast talupidaja tütre Liisa Tristali, Palvere mõisast Harjumaal. Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Tallinna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased.

Noorpaaril sündis kolm poega ja üks tütar: Hugo (1858), Leontine (1860), Justus (1866) ja Miliza Korjuse isa Artur (1870).

Artur Korjus lõpetas Tallinna saksa kreiskooli Vene tänavas.

Artur mängis klaverit ja viiulit. Ta õpetas oma tütart Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!".

1936. aastal surnud Arturile korraldati Eesti Vabariigis sõjaväeline matus. Herbert Korjus meenutas tema põrmu ärasaatmist Aia 6 järgmiselt. Puudus Miliza, kes sõitis samal ajal laevaga USAsse "Suure valsi" võtetele. Ta viibis kohal ainult oma häälega. Teises toas olevat grammofonile pandud heliplaat tema tuntud hingestatud lauluga "Warum?" (Miks?). See olevat tunginud sõdadest tulnud ohvitseridele hinge, silmad märgunud.


Karjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires Dumka Koori rivistuses. 1927. aastal, kui koor esines Leningradis, jõudis Korjus üle piiri Eestisse, kus ta kohtus oma isaga ning jäigi isa juurde elama. Seda kinnitab ka sugulastel säilinud 10. juulil 1927 tehtud foto. Sellel on 18-aastase tütarlapse pea hardalt asetatud ohvitserivormis range isa õlale. Tallinnas on käinud mõned õedki pere teist osa külastamas, ent siia jäi päriselt ka Anna (1908).

1929. aastal abiellus ta füüsiku Kuno Foelschiga. Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Filmiprodutsent Irving Thalberg, kuuldes Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning Korjus reisis Ameerikasse, Hollywoodi.

Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" (1938). Korjuse tähtosa pidi olema filmis "Sandor Rozsa" (1940), kuid autoõnnetuses sai tema jalg vigastada ja ta vajas pikaajalist taastumisperioodi, film katkestati.

Aastatel 19411944 elas ta Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942).

1944. aastal naasis ta USA-sse, kus andis mitmeid kontserte.

1952. aastal abiellus ta arst Walter Shectoriga.

Aastal 1980 suri ta südamerikke tagajärjel ning maeti Los Angelesi Westwood Village Memorial Park Cemetery

Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis.

Ooperirolle[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2012. aastal ilmus Pegasuse trükist Jaak Jõekallase raamat "Unustamatu Miliza Korjus".