Mikroökonoomika

Allikas: Vikipeedia

Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).

Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.

Mikroökonoomika põhialused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Definitsioone mikroökonoomikast[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Absoluutne eelis – absoluutset eelist omab see tootja, kes suudab mingit kaupa kõige produktiivsemalt (vähima ressursside kuluga) toota.
  • Efektiivsus – ühiskonna suutlikkus saada võimalikult suurt kasu oma piiratud ressurssidest
  • Kahanev piirprodukt – tootmisfunktsiooni omadus, mille kohaselt sisendi piirprodukt väheneb, kui antud sisendi kasutatav kogus suureneb.
  • Konstantne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb.
  • Maksevalmidus – maksimaalne summa, mida ostja on kauba eest nõus tasuma
  • Maksukiil (inglise keeles tax wedge) on maksu tagajärjel tekkiv erinevus ostja ja müüja hindade vahel.
  • Negatiivne mastaabiefekt – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb
  • Normatiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see peaks olema.
  • Phillipsi kõver – lühiajaline pöördvõrdeline seos inflatsiooni ja tööpuuduse vahel.
  • Piirkulu (marginal cost) - kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra.
  • Piirprodukt – toodangukoguse suurenemine, mis tuleneb täiendava sisendiühiku lisamisest.
  • Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb.
  • Positiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see on.
  • Ringlusvoogude diagramm – majanduse visuaalne mudel, mis näitab, kuidas raha liigub läbi turgude ettevõtete ja leibkondade vahel
  • Suhteline eelis – suhtelist eelist omab see tootja, kelle jaoks mingi toote tootmise alternatiivkulu on kõige väiksem.
  • Tarbija hinnavaru – ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub
  • Tootmisvõimaluste kõvergraafik, mis näitab kaupade tootmiskoguste kõiki kombinatsioone, mida on võimalik toota olemasolevate tootmisfaktorite ja –tehnoloogia abil.
  • Turgude toimimatus – olukord, kus turud ilma kõrvalmõjuriteta ei taga ressursside kõige efektiivsemat paigutust
  • Turumajandus – majandus, kus ressursse suunatakse paljude ettevõtete ja majapidamiste detsentraliseeritud otsuste abil, mida nad langetavad üksteisega toote- ja teenusteturgudel lävides
  • Tootlikkus – toodete ja/või teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe tunni jooksul
  • Tootmisfunktsioon – seos kauba tootmiskoguse ja tootmisel kasutatavate sisendikoguste vahel.
  • Tootja hinnavaru – tootjale makstav hind miinus tootmiskulu
  • Välismõju – olukord, kus isikute omavahelised toimingud mõjutavad kõrvaliste isikute heaolu
  • Õiglus – oskus jaotada majanduslikud väärtused võimalikult õiglaselt ühiskonna liikmete vahel

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]