Mika Myllylä

Allikas: Vikipeedia
Mika Myllylä 2001.jpg
Mika Myllylä Helsingi raamatumessil
(2001)
Olympic flag.svg
Kuld 1998 30 km
Hõbe 1994 50 km
Pronks 1994 30 km
Pronks 1994 4×10 km teatesõit
Pronks 1998 10 km
Pronks 1998 4×10 km teatesõit
Continents.svg
Kuld 1997 jälitussõit
Kuld 1999 10 km
Kuld 1999 30 km
Kuld 1999 50 km
Kuld 2001 4×10 km teatesõit
Hõbe 1997 jälitussõit
Hõbe 1997 4×10 km teatesõit
Hõbe 1999 jälitussõit
Pronks 1995 10 km
Pronks 1997 10 km

Mika Kristian Myllylä (12. september 1969 Oulu5. juuli 2011 Kokkola) oli Soome suusataja, olümpiavõitja. Kokku võitis ta 6 olümpiamedalit ja 9 MM-medalit.

Myllylä hakkas MK-etappe sõitma 1991. aasta lõpul. 7. detsembril tuli ta Kanadas Silver Staris 10 km klassikalises stiilis 27. kohale. 4. jaanuaril 1992 saavutas ta Venemaal Kavgolovos 30 km klassikas 15. koha ja 11. jaanuaril Itaalias Cognes 15 km vabastiilis 12. koha.

Myllylä arvati Soome koondisse 1992. aasta taliolümpiamängudele Prantsusmaale Albertville'i. Ta osales kolmel distantsil. 10. veebruaril sai ta 30 km klassikas 34. koha. Teda edestasid ka Jaanus Teppan ja Urmas Välbe. 13. veebruaril tuli ta 10 km klassikas 14. kohale, edestades seekord kõiki eestlasi. 15. veebruaril langes ta 15 km vabastiilis jälitussõidus 20. kohale, lastes mööda ka Elmo Kassini. Teatemeeskonda Myllylä ei pääsenud (see võitis pronksmedali).

Kahe suurvõistluse vahelise aja kaks parimat tulemust olid Myllyläl 14. märtsil Norras Vangis 50 km klassikas saadud 12. koht ja 12. detsembril 1992 Austrias Ramsaus 10 km vabastiilis 4. koht.

1993. aasta MM-il Rootsis Falunis osales Myllylä samadel aladel mis olümpialgi. 20. veebruaril tuli ta 30 km klassikas 23. kohale, 22. veebruaril 10 km klassikas 17. kohale ja 24. veebruaril 15 km vabastiilis jälitussõidus 18. kohale. Teatemeeskond saavutas Norra, Itaalia ja Venemaa järel neljanda koha ning Myllylä sõitis teatemeeskonnas avavahetust.

9. jaanuaril 1994 tuli Myllylä esimest korda elus MK-etapil esikolmikusse. Ta saavutas Kavgolovos 15 km klassikas Vladimir Smirnovi ja Bjørn Dæhlie järel kolmanda koha. Kolmandaks tuli ta ka 15. jaanuaril Oslos 15 km vabastiilis taas Smirnovi ja Dæhlie järel.

1994. aasta taliolümpiamängudel Norras Lillehammeris osales Myllylä kõigil distantsidel. 14. veebruaril sõideti 30 km vabastiilis. Esimesse vaheajapunkti saabus Myllylä liidrina, kuid ei suutnud tempot hoida (enese sõnul alustas liiga kiiresti). Lõpuks saavutas ta Thomas Alsgaardi ja Dæhlie järel pronksmedali, kaotades hõbeda võitnud Dæhliele üle minuti. 17. veebruaril sõideti 10 km klassikat, kus Myllylä murdis suusakepi ja pidi mitusada meetrit ühe kepiga sõitma. Skandaali tekitas see, et Norra hooldemehed ei andnud talle uut suusakeppi, kuigi neil oli keppe hulgi. Myllylä jäi 6. kohale, kusjuures 4. koht jäi käeulatusse ja kepi murdumise tõttu võis ka medal kaduma minna. 19. veebruaril toimus 15 km jälitussõit, kus Myllylä tõusis 4. kohale. 22. veebruaril toimus 4×10 km teatesõit, kus Myllylä ja Sture Sivertsen sõitsid avavahetuses konkurentide eest ära ja Myllylä lõpetas teisena, kaotades Sivertsenile sekundi. Lõpuks sai Soome Itaalia ja Norra järel pronksi. 27. veebruaril sõideti 50 km vabastiilis, milles Smirnov juhtis algusest lõpuni. Myllylä oli poolel distantsil kindlalt neljas, kaotades näiteks Dæhliele üle poole minuti, aga teisel poolel sõitis väga võimsalt ja võitis hõbemedali.[1]

Pärast olümpiat saavutas Myllylä esimest korda 2. koha ka MK-etapil: 12. märtsil tuli ta Falunis 30 km klassikas Harri Kirvesniemi järel ja Sivertseni ees teiseks.

1995. aasta MM-il Kanadas Thunder Bays osales Myllylä kolmel individuaaldistantsil. 9. märtsil 1995 tuli ta 30 km klassikas 4. kohale. 11. märtsil tuli ta 10 km klassikas Smirnovi ja Dæhlie järel pronksmedalile, kaotades Dæhliele poolteist sekundit. 13. märtsil toimus 15 km jälitussõit, kus Myllylä jäi 4. kohale, kuigi möödus Dæhliest. Teatesõidus saavutas Soome Norra järel ja Itaalia ees hõbemedali, aga Myllylä seal kaasa ei teinud.

Ome elu esimese MK-etapi võitis Myllylä 7. detsembril 1996 Šveitsis Davosis 10 km vabastiilis. Järgnes võit 4. jaanuaril 1997 Kavgolovos 30 km vabastiilis. Kokku võitis ta oma sportlaskarjääri jooksul 6 MK-etappi.

1997. aasta MM-il Norras Trondheimis osales Myllylä kõigil individuaaldistantsidel. 21. veebruaril tuli ta 30 km vabastiilis 10. kohale (Aleksei Prokurorov Venemaalt võitis), 24. veebruaril 10 km klassikalis Dæhlie ja Prokurorovi järel pronksmedalile ning 25. veebruaril 15 km jälitussõidus Dæhlie järel ja Prokurorovi ees hõbemedalile. 2. märtsil sõideti 50 km klassikat ja Myllylä tuli maailmameistriks. Teatesuusatamises saavutas Soome meeskond, kus Myllylä sõitis teist vahetust, Norra järel ja Itaalia ees hõbemedali.

Enne olümpiamänge võitis Myllylä veel ühe MK-etapi: 3. jaanuaril 1998 Kavgolovos 30 km vabastiilis Alsgaardi ees.

1998. aasta taliolümpiamängudel Jaapanis Naganos võitis Myllylä 9. veebruaril avadistantsi, 30 km klassikat. 12. veebruaril tuli ta 10 km klassikas pronksmedalile Dæhlie ja Austria sportlase Markus Gandleri järel ning Smirnovi, Alsgaardi ja Jaak Mae ees. 14. veebruaril toimus 15 km vabastiilis jälitussõit, kus Myllylä langes 6. kohale, aga medalid läksid Alsgaardile, Dæhliele ja Smirnovile. Soome teatemeeskond saavutas Norra ja Itaalia järel pronksmedali ning Myllylä sõitis seal teist vahetust.

Järgmisel hooajal võitis Myllylä ühe MK-etapi: 14. veebruaril 1999 Austrias Seefeldis 10 km vabastiilis.

1999. aasta MM-il Austrias Ramsaus osales Myllylä kõigil individuaaldistantsidel ja tuli kolmekordseks maailmameistriks. 19. veebruaril võitis ta 30 km vabastiilis Alsgaardi ja Dæhlie ees. 22. veebruaril võitis ta 10 km klassikalises stiilis. 23. veebruaril jäi ta 15 km vabastiilis jälitussõidus Alsgaardi järel lõpuspurdiga teiseks ning 28. veebruaril võitis ta Andrus Veerpalu ees 50 km klassikalises stiilis.

Aastatel 1997 ja 1999 valiti ta Soome aasta sportlaseks.

Hiljem võitis Myllylä veel kaks MK-etappi: 2. veebruaril 2000 Trondheimis 10 km vabalt ja 20. detsembril 2000 Davosis 30 km klassikalises tehnikas.

Myllylä oli üks neist Soome suusatajatest, kes jäi dopingu kasutamisega vahele oma kodumaal toimunud 2001. aasta MM-il Lahtis. Dopingu kasutamine avastati pärast teatesõitu, mille Soome kindlalt võitnud oli. Meeskonna neljast liikmest kolmel tuvastati veredopingu kasutamise jäljed. Kokku jäi vahele 4 mees- ja 2 naissuusatajat ning see tekitas 2001. aasta suusatamise MM-i dopinguskandaali.

Pärast kaheaastast võistluskeeldu ei õnnestunud tal enam Soome koondisesse pääseda, kuigi ta tuli 2 korda Soome meistriks, ja 2005. aastal lõpetas ta tippspordiga tegelemise. Myllylä esindas algul spordiklubi Haapajärven Kiilat ja karjääri viimasel aastal spordiklubi Joutsan Pommi.

Mika Myllylä oli abielus Suvi Myllyläga ja neil on kolm last. Myllylä abielu lahutati 2007. aastal. 2009. aastal elasid nad veidi aega koos, kuid sama aasta sügisel läksid uuesti lahku.

Pärast spordist loobumist jõudis Myllylä ajalehtedesse seoses oma alkoholiprobleemidega.

Mika Myllylä leiti oma kodust surnuna 5. juulil 2011. Surmapõhjuse uurimisel leiti, et ta suri õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. XVII taliolümpiamängud. Inreko Press 1994, lk. 21–37

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]