Middendorffi laht

Allikas: Vikipeedia
Middendorfi lahe askoht
Middendorfi laht saartega

Middendorfi laht (vene keeles залив Миддендорфа) on Kara mere laht Taimõri poolsaare looderannikul. Ta eraldab kirdes olevat Zarja poolsaart kagus olevast Hariton Laptevi rannikust. Lahe rannik kuulub Venemaale Krasnojarski kraisse.

Laht on fjordikujuline. Selles on palju saari, suurim nendest on Rõkatšovi saar. Ka avameri lahe juures on saarerohke. Lahte suubub Tolevaja jõgi.

Kliima on karm, üheksa kuud aastas laht on kaetud jääga ja isegi suvel pole laht täiesti jäävaba. Rannikul on tundra.

Middendorfi laht kuulub Suure Arktika looduskaitseala koosseisu.

Esimesena uuris lahte Hariton Laptev 1741. aasta mais Suure põhjaekspeditsiooni ajal. Ta randus lahe lõunakaldal Lemani neeme lähistel, leidis sealt vanad tuleasemed ja kohtus Semjon Tšeljuskini uurimisrühmaga. Kuid keegi neist lahele nime ei pannud.

Lahele pani nime Eduard von Toll 1900. aastal kuunaril Zarja toimunud ekspeditsiooni ajal oma õpetaja, Eestis õppinud ja töötanud baltisaksa päritoluga vene geograafi, botaaniku ja loodusuurija Alexander Theodor von Middendorffi auks.

Tolli aare[muuda | muuda lähteteksti]

Lahes seismise ajal käskis von Toll luua toidulao, soovides polaaröö ajal koerarakenditega Taimõri rannikut uurida. Kuid ise Toll seda ei kasutanudki. Oma päevikus kirjutas Toll sellest nii:

"Siia ma käskisin matta kasti 48 karbi konserveeritud ubadega, kinnijoodetud plekk-kasti 6 kg kuivikutega, kinnijoodetud plekk-kasti 6 kg sealihaga ning kinnijoodetud plekk-kasti, mis sisaldas umbes 1,6 kg suhkrut, 4 kg šokolaadi, 7 pliiti ja 1 teekeetja. Auk ... tähistati puuristiga."

1973. aastal kaevas Komsomolskaja Pravda ekspeditsioon Tolli aarde välja. Osutus, et toiduained on täielikult säilinud ja söödavad. Niimoodi tõestati praktikas, et Kaug-Põhja tingimustes võivad toiduained säilida aastakümneid.