Michael Jackson

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on lauljast; õlleeksperdi kohta vaata artiklit Michael Jackson (õlleekspert).
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Michael Jackson
Michael Jackson 1984. aastal
Michael Jackson 1984. aastal
Info
Sünninimi Michael Joseph Jackson[1]
Tuntud kui Michael Joe Jackson, MJ, Popikuningas
Sündinud 29. august 1958(1958-08-29)
Gary, Indiana, USA
Surnud 25. juuni 2009 (50-aastaselt)
Los Angeles, USA
Stiil(id) R&B, popmuusika, rokkmuusika, soul, funk, elektrooniline, dance, new jack swing, diskomuusika
Amet(id) laulja-laululooja, muusikaprodutsent, helilooja, muusik, tantsija, koreograaf, näitleja
Pill(id) klaver, trummid, beatbox, kitarr
Aktiivne 1964–2009
Plaadifirma(d) Motown, Epic, Legacy, Sony
Seotud artistid The Jackson 5, Janet Jackson, Slash
Veebileht michaeljackson.com

Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana – 25. juuni 2009 Los Angeles) oli afroameerika päritolu USA poplaulja, laululooja, tantsija, instrumentalist ning filantroop.

Teda on hüütud ka Popikuningaks. Guinnessi rekordite raamatu järgi oli ta kõigi aegade edukaim meelelahutaja[viide?]. Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialt kajastatud eraeluga tegid Jacksonist rohkem kui neljakümneks aastaks ülemaailmselt tuntud popikooni[viide?].

Jacksonite perekonna seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal perebändis The Jackson 5. Tema soolokarjäär sai alguse 1971. aastal.

Tema laulude (sealhulgas "Beat It", "Billie Jean" ja "Thriller") videod tegid 1980ndatel muusikavideotest uue kunstiliigi ja pani aluse nende tähtsusele muusika promomisel. Nende populaarsus aitas saada kuulsaks toona suhteliselt uuel telekanalil MTV-l. 1990ndatel tegid videod "Black or White", "Scream" jt Jacksonist MTV raudvara.

Tema muusika uudne kõla ja laulmisstiil on mõjutanud paljusid pop-, rokk-, R&B- ja hiphopmuusikuid. Jacksoni esinemised tegid populaarseks mitu keerukat tantsustiili, näiteks robot ja moonwalk.

Jacksoni 1982. aastal ilmunud "Thriller" on ostetud eksemplaride arvu poolest kõigi aegade kõige menukam muusikaalbum. Ka albumid "Off the Wall" (1979), "Bad" (1987), "Dangerous" (1991) ja "HIStory" (1995) on kõige menukamate seas. Jackson on üks väheseid artiste, keda on kaks korda valitud Rock and Roll Hall of Fame'i. Jackson on ka Dance Hall of Fame'is, kus ta on seniajani ainus popi ja rock'n'roll'ii viljeleja.

Michael Jacksoni rekordite ja saavutuste seas on mitu Guinnessi rekordit. Ta on pälvinud 13 Grammy auhinda (sealhulgas Grammy legendiauhind ja Grammy elutööauhind) ja kõige rohkem Ameerika muusikaauhindu (koos sajandi artisti auhinnaga 26). Ta on saanud veel sadu auhindu, rohkem kui ükski teine laulja[viide?]. Jackson on olnud USA popmuusika singliedetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist Hot 100 ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari[viide?].

Jackson annetas ja kogus heategevuseks sadu miljoneid USA dollareid ning toetas rohkem kui 39 heategevusorganisatsiooni.

Jacksoni isiklik elu, sealhulgas tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine, on olnud skandaalse kuulsusega. 1993. aastal süüdistati teda lapse seksuaalses ärakasutamises, kuid selles asjas jõuti kohtuvälisele kokkuleppele. 2005. aastal süüdistati teda taas seksuaalses ahistamises ja muudes süütegudes (rahvas versus Jackson), kuid kohus mõistis ta kõigis süüdistustes õigeks.

25. juunil 2009 suri Jackson mõni nädal enne turnee "This Is It" kavandatud algust. Arvatakse, et ta suri ravimite üledoosi tagajärjel. Väidetavalt[viide?] vaatas Michael Jacksoni mälestusteenistuse teleülekannet umbes miljard inimest.

Sisukord

[redigeeri] Elulugu ja muusikukarjäär

[redigeeri] Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958–1975)

Next.svg Pikemalt artiklis Jacksonite perekond
Next.svg Pikemalt artiklis The Jackson 5
Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma.

Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas, mis oli tollal terasetootmise keskus[2]. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud.[3] Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie, Tito, Jermaine, Marlon ja Randy.[4] Kuues vend Brandon suri imikuna[5].

Jacksoni isa avastas oma poegade muusikuande. Ta lõi ansambli The Jackson Brothers, millest hiljem sai The Jackson 5, ning oli ansambli juhendaja ja mänedžer.[3] Suhted isaga olid keerulised.[6][7] Esimest korda rääkis Jackson väärkohtlemisest, mis talle lapsepõlves osaks sai, Oprah Winfrey jutusaates veebruaris 1993. Ta ütles, et nuttis tihti üksindusest ja et isa nägemine ajas teda oksele. Hiljem on Jackson meenutanud, kuidas isa teda pikkade ansambliproovide ajal lisaks füüsilisele karistamisele ka solvas, öeldes näiteks korduvalt, et tal on suur nina. Isa olevat istunud poegade lauluproovis, rihm käes, ja löönud neid sellega, kui poisid ei laulnud õigesti. Samas leidis Jackson, et range distsipliin aitas tal edu saavutada.[8][9] 2003. aastal tunnistas ka isa avalikult, et peksis Michaelit, kui too oli laps.[7] Arvatavasti on lapsena kogetud väärkohtlemine üks põhjusi, miks Jacksonit saatsid hiljemgi õudusunenäod ja kroonilised unehäired, miks ta jäi alati allaheitlikuks, eriti isaga suheldes, ei olnud rahul oma välimusega ning käitus lapsikult ka täiskasvanueas.[10]

Aastal 1964 liitusid Michael ja Marlon taustamuusikutena ansambliga The Jackson Brothers, kuhu juba kuulusid vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine. Varsti hakkas Michael taustalaulja ja tantsijana esinema. 8-aastaselt sai ta Jermaine'i kõrval solistiks. Bändi nimeks sai The Jackson 5.[4] Aastatel 1966–1968 tegi bänd pikki tuure kesklääne osariikides. Sageli esineti Chitlin' circuit'i klubides ja mõnikord isegi enne striptiisietendusi. 1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma Motown hittidest ja James Browni laulust "I Got You (I Feel Good)"; solist oli Michael.[11]

Aastal 1967 lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas "Big Boy", kohalikule plaadifirmale Steeltown; aastal 1968 sõlmiti leping plaadifirmaga Motown Records.[4] Aastal 2004 nimetas Jon Pareles noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks.[12] Bändi neli esimest singlit ("I Want You Back", "ABC", "The Love You Save" ja "I'll Be There") tõusid edetabelis Billboard Hot 100 esikohale, mis oli enneolematu saavutus.[4] Aastatel 1972–1975 ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "Got to Be There" ja "Ben", mis anti välja osana The Jackson 5 frantsiisist. Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon Bobby Day laulust "Rockin' Robin". Aastal 1973 hakkas bändi plaatide läbimüük vähenema. Siiski jõudis mitu bändi hitti veel edetabelites 40 parema hulka, sealhulgas diskosingel "Dancing Machine" esiviisikusse ja "I Am Love" esikahekümne hulka. Et Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975 Motowni alt.[13]

[redigeeri] Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (1975–1981)

Juunis 1975 sõlmis The Jackson 5 lepingu plaadifirmaga Epic Records, CBS Recordsi tütarettevõttega[13] ja võttis endale uueks nimeks The Jacksons. Umbes sel ajal sai noorem vend Randy ametlikult bändi liikmeks, Jermaine aga lahkus bändist, et alustada soolokarjääri.[14] Ansambel jätkas kontsertide andmist nii USA-s kui ka välismaal ning andis aastatel 1976–1984 välja kuus albumit. Sel ajal oli Michael bändi peamine laulukirjutaja, kelle loodud on muu hulgas hitid "Shake Your Body (Down to the Ground)", "This Place Hotel" ja "Can You Feel It".[11] Aastal 1978 mängis Michael Jackson Hernehirmutist (The Scarecrow) muusikalfilmis "The Wiz". Võtetel sai ta tuttavaks Quincy Jonesiga, kes tegeles filmi muusikalise poolega. Jones nõustus produtseerima Jacksoni järgmist stuudioalbumit "Off the Wall".[15] Aastal 1979 murdis Jackson keerulist tantsu tantsides ninaluu. Talle tehti rinoplastiline operatsioon, mis hästi ei õnnestunud: Jacksonil tekkisid hingamisraskused, mis hakkasid laulmist segama. Talle soovitati ilukirurg Steven Hoefflinit, kes tegi tema ninale veel mitu operatsiooni.[16]

1979. aastal ilmunud albumi "Off the Wall" produtseerisid Jones ja Jackson ühiselt. Peale Jacksoni kirjutasid albumi jaoks laule ka Rod Temperton, Stevie Wonder ja Paul McCartney. Sellest sai esimene sooloalbum, millelt jõudis neli hitti USA edetabelite esikümnesse. Nende hulgas olid "Don't Stop 'til You Get Enough" ja "Rock with You".[17][18] Album jõudis edetabelis Billboard 200 kolmandale kohale ning seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni eksemplari.[19] Aastal 1980 võitis Michael kolm Ameerika muusikaauhinda: parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ja parim souli ja R&B singel laulu "Don't Stop 'til You Get Enough" eest.[20][21] Samal aastal sai ta Billboard Year-Endi parima R&B ja mustanahalise meesartisti ning parima R&B ja mustanahalise artisti albumi ("Off the Wall") auhinnad ning samuti Grammy auhinna parima R&B lauljana lauluga "Don't Stop 'til You Get Enough".[17] Aastal 1981 võitis Michael kaks Ameerika muusikaauhinda: parima souli ja R&B albumi eest ning parima souli ja R&B meesartistina.[22] Hoolimata headest müügitulemustest tundis Jackson, et albumit "Off The Wall" oleks võinud saata palju suurem edu. Järgmise albumiga tahtis ta kõigi ootused ületada.[23] 1980. aastal lepiti Jacksoniga kokku muusikatööstuse kõrgeimas autoritasumääras: 37 protsenti albumi hulgimüügi kasumist.[24]

[redigeeri] "Thriller" ja "Motown 25" (1982–1983)

Aastal 1982 luges Jackson sisse audioraamatu "E.T. the Extra-Terrestrial", kus ta laulis ka laulu "Someone In the Dark". Salvestis võitis 1984. aastal Grammy auhinna parima lastealbumi eest. Samal aastal võitis Jackson veel seitse Grammyt[25] ja kaheksa Ameerika muusikaauhinda[26] (sealhulgas teeneteauhinna, mille saajatest on ta noorim); ta püstitas mõlemal puhul ühel aastal võidetud auhindade arvu rekordi. Need auhinnad sai ta albumi "Thriller" eest, mis anti välja 1982. aasta lõpus. See oli 1983. aasta enim müüdud album maailmas[27] ning sellest sai kõigi aegade enim müüdud album nii USA-s kui ka maailmas: seda on müüdud üle 110 miljoni eksemplari[28]. Album oli edetabelis Billboard 200 37 nädalat esikohal ning 80 nädalat järjest esikümnes. See oli esimene album, millelt oli seitse singlit edetabeli Billboard Hot 100 esikümnes; nende seas olid "Billie Jean", "Beat It" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"[29]. RIAA tunnistas "Thrilleri" USA-s topeltteemantalbumi vääriliseks (29 miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka 1983. aasta parima helirežissööritööga mitteklassikalise muusika salvestise eest (helirežissöör Bruce Swedien).[30] Jacksoni advokaat John Branca märkis, et Michaelil oli sellal kõige kõrgem autoritasumäär muusikatööstuses: umbes 2 dollarit igalt müüdud albumilt. Ta sai rekordilisi kasumeid ka oma salvestiste müügist. Dokumentaalfilmi "The Making of Michael Jackson's Thriller" videokassetti müüdi mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais 1984 ilmusid müügile Michael Jacksoni moodi nukud, mis maksid 12 dollarit.[31] Biograaf J. Randy Taraborrelli kirjutab, et "Thrillerit" ei ostetud nagu vabaajakaupa, nagu ajakirja, mänguasja või menufilmi pileteid, vaid seda hakati ostma nagu hädavajalikku majapidamistarvet."[32] Aastal 1985 sai "Making of Michael Jackson's Thriller" parima videoalbumi Grammy auhinna.[25] 2009. aasta detsembris valis USA Kongressi raamatukogu "Thrilleri" muusikavideo National Film Registry'sse; tegu on esimese muusikavideoga, mis sinna võeti.[33][34][35]

Ajakiri Time kirjeldas Jacksoni tollast mõjukust nii: "Salvestiste, raadio, rokivideote staar. Muusikaäri ühemehe-päästemeeskond. Laululooja, kes paneb paika aastakümne rütmi. Kõige fantastilisemate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes ületab kõik maitse-, stiili- kui ka värvipiirid".[31] The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on Michael Jackson ja kõik ülejäänud.[36]

1983. aasta märtsis tulid vennad jälle kokku ning esinesid legendaarsel telekontserdil "Motown 25: Yesterday, Today, Forever". Saade läks eetrisse 16. mail 1983. Seda vaatas 47 miljonit inimest. Saates esinesid ansambel The Jacksons ja teised plaadifirma Motown artistid. Kõige meeldejäävam oli Michael Jacksoni laulu "Billie Jean" sooloesitus. Jackson kandis omapärast musta tsekiinidega jakki ning võltsteemantidega golfikinnast ning demonstreeris esimest korda oma tulevast leivanumbrit – tantsukõndi moonwalk ('kuukõnd'), mida endine Soul Traini tantsija ja ansambli Shalamar liige Jeffrey Daniel oli talle kolme aasta eest õpetanud. The Jacksonsi esinemist võrreldi Elvis Presley ja The Beatlesi esinemisega saates "The Ed Sullivan Show".[37] Anna Kisselgoff The New York Timesist kirjutas hiljem: "Moonwalk, mille ta kuulsaks tegi, on hea metafoor tema tantsustiilile. Kuidas ta seda teeb? Tehnilises mõttes on ta suurepärane illusionist, tõeline miim. Tema võime hoida üht jalga sirgena, kui ta libiseb, sellal kui teine jalg on kõverdatud ja tundub kõndivat, nõuab täpset ajastamist."[38]

[redigeeri] Pepsi, "We Are the World" ja äritegevus (1984–1985)

Jackson koos Knott's Berry Farmi maskoti Snoopyga aprillis 1984

27. jaanuaril 1984 oli Michael koos teiste ansambli The Jacksons liikmetega Los Angeleses Shrine Auditoriumis Pepsi Cola reklaami võtetel, mida juhtisid reklaamiagentuuri BBDO loominguline juht Phil Dusenberry[39] ning Pepsi Cola ülemaailmne loominguline juht Alan Pottasch. Jacksonil, kes esines võtetele kutsutud saalitäie fännide ees, läksid pürotehnika tõttu juuksed põlema. Ta sai peanahale teise astme põletushaavu. Peanahaarmide varjamiseks lasi Jackson teha kosmeetilist ravi ja varsti pärast seda tehti talle kolmas ninalõikus.[16] Täielikult aga Jacksoni peanahk ei paranenud. Õnneks jõuti Pepsiga juhtumit puudutavates asjaoludes kohtuvälisele kokkuleppele ning Jackson annetas kahjutasuks saadud poolteist miljonit dollarit Brotmani meditsiinikeskusele Culver Citys, mis kannab nüüd tema annetuse auks nime Michael Jackson Burn Center.[40] Dusenberry kirjutas hiljem sellest juhtumist oma memuaaris "Then We Set His Hair on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame Career in Advertising" (2005).

14. mail 1984 võttis Jackson Valges Majas president Ronald Reaganilt vastu auhinna selle eest, et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja narkosõltuvusest.[41] Samal aastal sai Jackson kaheksa Grammy auhinda 1983. aasta eest. Erinevalt tema järgmistest albumitest ei olnud "Thrilleril" ametlikku kontsertturneed, ent 1984. aasta kontsertturneel Victory Tour esitles ansambel The Jacksons rohkem kui kahele miljonile ameeriklasele albumitelt "Thriller", "Destiny", "Triumph" ja "Off the Wall" pärit lugusid ning Michael Jacksoni uut soolomaterjali. Jackson annetas kogu turneelt saadud tulu (umbes 8 miljonit dollarit) heategevuseks.[42] Aastal 1985 kirjutas ta koos Lionel Richiega heategevussingli "We Are the World", mis anti välja USA ja Aafrika vaeste abistamiseks. Seda on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ning see on üks kõigi aegade menukamaid singleid. 1986. aastal sai "We Are the World" neli Grammy auhinda (üks läks laulu loojatele Jacksonile ja Richiele aasta laulu kategoorias). Ürituse Ameerika muusikaauhinnad korraldajad otsustasid heategevuslaulu võistlusest välja jätta ning tunnustasid laulu eriauhindadega, millest ühe sai Jackson. See on ainus Ameerika muusikaauhind, mille Jackson on saanud mittesooloartistina.[43][44][45][46]

Michael Jackson Valge Maja lõunaportikusel koos president Ronald Reagani ja esimese leedi Nancy Reaganiga 1984. aastal.

Aastal 1984 pani Robert Holmes à Court müügile ettevõtte ATV Music Publishing, millel olid autoriõigused rohkem kui 4000 laulule, sealhulgas Northern Songsi kataloog, mis sisaldas enamiku ansambli The Beatles salvestatud Lennon–McCartney teoseid.[47] Jackson hakkas muusikakataloogide omamise vastu huvi tundma pärast koostööd Paul McCartneyga 1980ndate alguses: Jackson sai teada, et McCartney teenis teiste kirjutatud laulude pealt umbes 40 miljonit dollarit aastas.[48] Aastal 1981[49] pakuti McCartneyle ATV muusikakataloogi 20 miljoni naelsterlingi eest.[48][50] McCartney jutu järgi võttis ta ühendust Yoko Onoga ning tegi talle ettepaneku osta see ühiselt, jagades summa pooleks, kuid Ono arvas, et nad saaksid selle osta poole väiksema summa eest.[48][50] Et nad ühist ostu ei teinud, loobus McCartney pakkumisest, sest ta ei tahtnud olla biitlite laulude ainuomanik.[49][50]

1984. aasta müügiläbirääkimistel ütles üks Holmes à Courti esindaja: "Olime andnud Paul McCartneyle ostueesõiguse, aga Paul seda seekord ei tahtnud."[51] Samuti kinnitas üks McCartney advokaat Jacksoni advokaadile John Brancale, et McCartney ei ole ülepakkumise tegemisest huvitanud: ta olevat öelnud, et see on liiga kallis[48][49]. Küll aga tegid pakkumisi muud ettevõtted ja investorid. Septembris 1984 sai Jackson Branca käest esimest korda müügist teada ja saatis 20. novembril 1984 46 miljoni dollari suuruse pakkumise[47]. Jacksoni agendid arvasid, et nad olid kokkuleppe sõlmimisele lähedal, kuid ikka ja jälle ilmus välja uusi ülepakkujaid ja tekkis uusi vaidlusküsimusi[47]. Mais 1985 katkestasid Jacksoni esindajad läbirääkimised, olles kulutanud nelja kuu jooksul ostueelsele analüüsile ja läbirääkimistele üle miljoni dollari[47].

Juunis 1985 said Jackson ja Branca teada, et Charles Koppelmani ja Marty Bandieri The Entertainment Co. oli sõlminud Holmes à Courtiga eellepingu, et osta ATV Music 50 miljoni dollari eest[47]. Augusti alguses võtsid Holmes à Courti esindajad Jacksoniga ühendust ning läbirääkimised jätkusid. Jackson tõstis oma pakkumise 47,5 miljoni dollari peale, mis võeti vastu, sest ta oli võimeline tehingu kiiremini lõpule viima, kuna ostueelne analüüs oli tehtud[47]. Ta leppis ka kokku, et läheb Holmes à Courtile Austraaliasse külla ning osaleb heategevusüritusel Channel Seven Perth Telethon[47][51]. Jacksoni ATV Musicu ost vormistati lõplikult 10. augustil 1985[47].

[redigeeri] Välimus, tabloidid, "Bad", autobiograafia ja filmid (1986–1987)

Next.svg Pikemalt artiklis Michael Jacksoni tervis ja välimus

Jacksoni nahk, mis oli tema nooruses olnud helepruun, hakkas alates 1980ndate keskpaigast järk-järgult muutuma heledamaks. See muutus pälvis laialdast meediakajastust ning levisid kahtlused, et Jackson pleegitas oma nahka.[52]. J. Randy Taraborrelli kirjutatud elulooraamatu järgi diagnoositi Jacksonil 1986. aastal vitiliigo ja luupus, mis muutsid ta tundlikuks päikesevalguse suhtes. Nii vitiliigo kui ka selle ravi muutsid Jacksoni nahka heledamaks, mida ta omakorda rõhutas nahatooni ühtlustamiseks kasutatud kahvatu jumestusega.[53] Vitiliigo sai kinnitust ka Jacksonil lahkamisel.[54] 1990ndate keskpaigas avaldasid mitmed kirurgid veendumust, et Jackson oli teinud erinevaid ilulõikusi nii ninale, otsaesisele, huultele kui ka põsesarnadele. Jackson aga väitis, et ta oli ainult teinud kaks ninalõikust[55], kuid mitte muid näooperatsioone; samas tunnistas ta hiljem, et lasi teha lõuale lohukese.[56] 1980ndate alguses langes Jacksoni kehakaal märkimisväärselt, mis oli tingitud dieediharjumuste muutusest ja soovist saada omale "tantsija keha".[56] Pealtnägijate sõnul vaevas Jacksonit tihti minestamistunne, mistõttu arvati, et ta põeb anoreksiat; pidev kaalukaotuse probleem jäi teda saatma elu lõpuni.[57]

Ravil olles sõbrunes Jackson oma dermatoloogi Arnold Kleiniga ning Kleini medõe Debbie Rowe'ga. Rowe'st sai hiljem Jacksoni teine abikaasa ja tema kahe vanema lapse ema ning Klein toetas Jacksonit nii ravi- kui ka äriasjus.[58]

Jackson kaks aastat pärast vitiliigo diagnoosimist, haiguse varajases staadiumis.

Uudised Jacksoni kohta muutusid üha sensatsioonilisemateks. 1986 kirjutasid tabloidid, et Jackson magab hapnikukambris, et aeglustada vananemisprotsessi, uudise juures oli ka klaaskastis lamava Jacksoni pilt.[59] Hiljem selgus, et see lugu ei olnud tõene ning tabloidide arvates oli Jackson ise seda levitanud.[60] Kui Jackson ostis ühest laborist omale šimpansi, kahtlustati, et ta on üha enam kaotamas reaalsustaju.[61] Kuulujutt Jacksoni soovist osta "elevandimehe" Joseph Merricki luid ei vastanud küll tõele, ent Jackson ei lükanud seda ka ümber.[60][59] Kuigi algselt soovis Jackson väljemõeldud lugudega suurendada oma populaarsust, lõpetas ta nende levitamise, kui uudised muutusid liialt sensatsioonilisteks. Selle tagajärjena hakkas meedia ise lugusid välja mõtlema. [59][62][63] Nende lugude tõttu sai ta meedias hüüdnimeks Wacko Jacko (Veidrik-Jacko).[64] Kuulujuttude kohta kommenteeris ta Taraborrellile: "Miks mitte lihtsalt öelda inimestele, et ma olen tulnukas Marsilt. Ütle neile, et ma söön elusaid kanu ja tantsin keskööl voodoo' d. Nad usuvad kõike, mida sa ütled, sest sa oled ajakirjanik. Aga kui mina, Michael Jackson, ütleksin: "Ma olen tulnukas Marsilt ja ma söön elusaid kanu ning tantsin keskööl voodoo' d," siis ütleksid inimesed: "Küll see Michael Jackson on ikka segane. Ta on hulluks läinud. Me ei saa uskuda mitte ühtegi sõna, mida ta ütleb.""[65]

Jackson kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki Badi ajastul

Jackson mängis peaosa Francis Ford Coppola 17-minutilises 3D-filmis "Captain EO". Film esilinastus 1986. aasta septembris Disneylandis ja Epcotis ning väljaspool Ameerikat 1987. aasta märtsis Tokyo Disneylandis, tõustes populaarseks tõmbenumbriks kõigis kolmes lõbustuspargis. Filmiteemaline atraktsioon püstitati hiljem ka Euro Disneylandi. Need atraktsioonid jäid avatuks kuni 1990ndate lõpuni, viimasena suleti 1998. aastal Pariisis asunud ülespanek.[66] Fännide suurel nõudmisel püstitati Captain EO atraktsioon 2010. aasta jooksul taas kõigis neljas kohas.[67]

Pärast üliedukat "Thrilleri" albumit olid muusikatööstuse ootused uuele albumile "Bad" (1987) väga kõrged.[68] Kuigi kriitikute arvates ei küündinud "Bad" "Thrilleri" tasemele, oli see siiski väga edukas. Albumilt "Bad" ilmus USAs seitse singlit, millest viis ("I Just Can't Stop Loving You", "Bad", "The Way You Make Me Feel", "Man in the Mirror" ja "Dirty Diana") jõudsid Billboard Hot 100 edetabelis esikohale. Nii palju singleid polnud kunagi varem üheltki albumilt, k.a "Thrillerilt", Hot 100 edetabelis esikohale jõudnud.[69] Albumi nimiloo video, mis sarnanes tema varasema loo "Beat It" videoga, filmiti New Yorgi metroos ning selle koreograafia ja kostüümid olid inspireeritud "West Side Storyst". Aastaks 2008 oli albumit "Bad" müüdud üle kogu maailma 30 miljonit eksemplari. Albumit on tunnustatud mitmete auhindadega: 1988 võitis "Bad" Ameerika muusikaauhinna aasta parima souli/RnB singli kategoorias[70], 1989 võitis Jackson Grammy parima muusikavideo eest loole "Leave Me Alone"[71] ning samal aastal pärjati Jackson saavutuse auhinnaga (Award of Achievement), kuna "Bad" oli müüduim album 25 riigis, maailma müüduim album 1987-1988 ja esimene album, millelt ilmus USAs viis esikoha singlit.[72][73] Albumi maailmaturnee Bad World Tour kestis 1988. aasta septembrist järgneva aasta jaanuarini. Kokku anti 123 kontserti 4,4 miljonile inimesele.[74] Turnee käigus püstitati Guinnessi maailmarekord, kui Wembley staadionil anti seitse läbimüüdud kontserti kokku 504 000 külastajale.

[redigeeri] Autobiograafia, muutuv välimus ja Neverland (1988–1990)

Jackson esitab laulu "The Way You Make Me Feel"

Aastal 1988 andis Jackson välja oma esimese ja ainsa autobiograafia "Moonwalk", mille kirjutamiseks kulus neli aastat. Raamatut müüdi 200 000 eksemplari.[75] Michael Jackson kirjutas raamatus oma lapsepõlvest, ansamblist The Jackson 5 ja vägivallast, mille all ta oli kannatanud.[76] Ta kirjutas ka oma näolõikustest, öeldes, et ta on käinud kahel ninalõikusel ja lasknud endale lõualohu teha.[56] Ta selgitas paljusid oma näostruktuuri muutuseid puberteedi, kaalulanguse, taimetoitlase range dieedi, juuksestiili muutuse ja lavavalgustuse mõjuga.[56] "Moonwalk" jõudis New York Timesi bestsellerite nimekirjas esikohale.[77] Pärast seda andis ta välja filmi "Moonwalker", mis sisaldas live-esituste salvestisi ja lühifilme, mille peaosades oli tema ise ja Joe Pesci. Film plaaniti algselt välja anda kinodes, aga finantsprobleemide tõttu anti see välja videokassetina. See debüteeris Billboardi muusikavideokassettide edetabelis esimesel kohal, jäädes tabelisse 22 nädalaks. Lõpuks kukkus see edetabelis allapoole, kui selle asemel sai esikohale "Michael Jackson: The Legend Continues".[78]

1988. aasta märtsis ostis Michael Jackson California lähedale Santa Ynezi maa-ala, et ehitada Neverlandi rantšo, mis läks väidetavalt maksma 17 miljonit USA dollarit. Ta lasi 2700-aakrilisele (11 km2) maa-alale ehitada vaateratta, loomaaia ja kino. Maa-ala valvas 40-liikmeline turvatöötajate meeskond. 2003. aastal oli selle väärtus umbes 100 miljonit dollarit.[12][79] Ainuüksi 1989. aastal oli Michael Jacksoni albumite müügi, reklaamide ja kontsertide tulu umbes 125 miljonit dollarit.[80][81] Varsti pärast seda sai temast esimene läänlane, kes esines Nõukogude Liidu telereklaamis.[78]

Jacksoni edu tulemusena hakati teda nimetama Popikuningaks.[82][83][84][85] Hüüdnime populariseeris Elizabeth Taylor, kui ta andis 1989. aastal Jacksonile üle Soul Traini auhinna, kuulutades ta tõeliseks popi-, roki- ja soulikuningaks.[86] President George H. W. Bush andis talle Valge Maja Aastakümne Artisti auhinna.[87] 1985–1990 annetas Jackson 500 000 dollarit United Negro College fondile ja kogu tema singli "Man in the Mirror" tulu läks heategevusele.[88][89] Jacksoni live-tõlgendus laulust "You Were There" Sammy Davis jr-i kuuekümnenda sünnipäeva pidustusel sai Emmy auhinna nominatsiooni.[78]

[redigeeri] Esimene lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja esimene abielu (1993–94)

Next.svg Pikemalt artiklis 1993. aasta lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistused Michael Jacksoni vastu

Michael Jackson andis 1993. aasta veebruaris Oprah Winfreyle 90-minutilise intervjuu. Ta ei olnud enne seda andnud ühtegi intervjuud alates 1979. aastast. Jackson rääkis, kuidas ta isa oli lapsepõlves temaga vägivaldne olnud, ja tunnistas, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas kuulujutte selle kohta, et on ostnud Elevandimehe luud, maganud hapnikukambris või oma nahka heledamaks pleegitanud. Ta tunnistas esimest korda, et tal diagnoositi vitiliigo. Intevjuud vaatas umbes 90 miljonit Ameerika televaatajat. "Dangerous" jõudis taas albumite edetabelis esikümnesse, kuigi oli algselt välja antud juba aasta tagasi.[9][52][90]

1993. aasta suvel süüdistasid 13-aastane Jordan Chandler ja tema hambaarstina töötav isa dr Evan Chandler Michael Jacksonit lapse seksuaalses kuritarvitamises.[91][92][93] Chandlerite perekond nõudis Jacksonilt kahjutasu, kuid Michael Jackson keeldus maksmast. Jordan Chandler läks lõpuks politseisse ja ütles, et laulja oli teda seksuaalselt ära kasutanud.[94] Lindistati dr Chandleri juttu, kus ta arutas oma kavatsusi süüdistustega jätkata. Chandler ütles, et kui ta süüdistusega lõpuni läheb, siis võidab ta suurelt. „Pole mingit võimalust, et ma kaotan. Ma saan kõik, mida tahan, ja nemad on igaveseks hävitatud... Michaeli karjäär saab läbi“. Jordani ema oli siiski kindel, et Jackson polnud midagi valesti teinud.[93] Jackson kasutas hiljem seda lindistust väitmaks, et ta oli kadeda isa ohver, ja dr Chandleri ainus eesmärk oli lauljalt raha välja petta.[93]

Sama aasta 20.detsembril otsis politsei Michael Jacksoni kodu läbi ja laulja pidi läbiotsimiseks lahti riietuma.[95] Jordan Chandler oli väidetavalt politseile andnud Jacksoni intiimsete kehaosade kirjelduse. Ta väitis, et laulja pleekinud suguti oli ümberlõigatud, kuid alasti läbiotsimine näitas, et see nii ei olnud.[96] Sama kinnitas 2009. aastal ka lahkamine.[97] Jacksoni sõbrad ütlesid, et laulja ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes alasti läbiotsimisega. Uurimiseks ei olnud piisavalt tõendeid ja süüdistust ei esitatud.[98][99] Jackson kirjeldas läbiotsimist emotsionaalses avalikus teadaandes ja kinnitas enda süütust.[91][95][100] 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmis Jacksoni kindlustusfirma Chandlerite perega kohtuvälise kokkuleppe ning neile maksti 22 miljonit dollarit. Santa Barbara ja Los Angelese maakonna vandemeeste kogu saadeti 1994. aasta 2. mail laiali, ilma et Michael Jacksonile oleks süüdistust esitatud.[101] Chandlerite pere lõpetas kriminaaluurimisega koostöö 6. juulil 1994. aastal .[102][103][104] Kohtuvälise kokkuleppe dokumendid ütlesid sõnaselgelt, et Jackson ei ole midagi valesti teinud ja et ta ei ole vastutav. Chandlerid ja nende pereadvokaat Larry Feldman kirjutasid sellele alla ilma mingite vastuväideteta.[105] Chandlerite advokaat ütles ka selgesõnaliselt, et tegemist ei olnud maksmisega vaikimise eest.[106] Umbes kümme aastat pärast seda juhtumit, teise lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistuste ajal, teatasid Jacksoni advokaadid, et 1994. aasta kokkulepe oli sõlmitud ilma laulja nõusolekuta.[103]

Jackson abiellus Elvis Presley tütre Lisa Marie Presleyga 1994. aastal.

1994. aasta mais abiellus Jackson Elvis Presley tütre Lisa Marie Presleyga. Nad olid esimest korda kohtunud 1975. aastal Las Vegases, kui seitsmeaastane Presley ühel Jacksoni perekonna kihlusel käis. Uuesti said nad kokku ühise sõbra kaudu.[107] Presley sõbra väitel algas nende täiskasvanulik sõprus 1992. aasta novembris Los Angeleses.[108] Nad suhtlesid telefoni teel iga päev. Kui lapse ärakasutamise süüdistused said avalikuks, muutus Jackson sõltuvaks Presley emotsionaalsest toest. Presley oli mures Jacksoni tervise ja narkosõltuvuse pärast.[109] Presley sõnul uskus ta, et Jackson polnud midagi valesti teinud ja teda süüdistati alusetult. Presley on öelnud, et armus Jacksonisse, tahtis teda päästa ning tundis, et suudab seda teha.[110] Ta veenis Jacksonit sõlmima kohtuvälist kokkulepet ja minema taastusravile.[109]

Jackson tegi 1993. aasta sügisel Presleyle telefoni teel abieluettepaneku. Ta küsis, kas Presley abielluks temaga, kui ta seda paluks.[109] Nad abiellusid salaja Dominikaani Vabariigis ja eitasid sündmust pärast peaaegu kaks kuud.[111] Nende abielu oli Presley sõnul "abielupaari elu... mis oli seksuaalselt aktiivne".[112] Sel ajal spekuleeris kõmuajakirjandus, et abielu oli võte Jacksoni maine parandamiseks.[111] Abielu kestis vähem kui kaks aastat ja lõppes rahumeelse lahutuslepinguga.[113] 2010. aasta intervjuus Oprah'le tunnistas Presley, et nad veetsid veel neli aastat pärast lahutust, olles kord suhtes ja minnes taas lahku, kuni Presley otsustas, et see peab lõppema.[114]

[redigeeri] "HIStory", teine abielu ja isadus (1995–99)

1995. aastal ühendas Jackson oma ATV Music kataloogi Sony muusika kirjastamise osakonnaga, luues Sony/ATV Music Publishingi. Jackson säilitas poole firma omandist, teenides algul 95 miljonit dollarit kui ka õigused rohkematele lauludele.[115][116] Varsti andis ta välja topeltalbumi "HIStory: Past, Present and Future, Book I". Esimene plaat "HIStory Begins" oli 15 lauluga parimate hittide album ja anti 2001. aastal uuesti välja nime all "Greatest Hits: HIStory, Volume I". Teine plaat "HIStory Continues" sisaldas aga 15 uut laulu. Album debüteeris edetabelites esimesel kohal ning on sertifitseeritud 7 miljoni koopia müümise eest USAs.[117] See on kõigi aegade enimmüüdud mitmeplaadiline album – üle maailma on seda müüdud 20 miljonit koopiat.[81][118] "HIStory" sai Grammy auhinna aasta albumi kategoorias.[119]

Michael Jackson 1997. aasta Cannes'i filmifestivalil

Esimene singel, mis albumilt välja anti, oli topelt A-poolega "Scream/Childhood". "Scream" oli koos õe Janetiga esitatud duett. Laul võitleb peamiselt selle vastu, mida meedias temast kujutati 1993. aasta lapse ärakasutamise süüdistuste ajal. Singel oli edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimale kohale tõusnud uustulija, debüteerides viiendal kohal ning laul sai Grammy auhinna parima pop-koostöö eest.[119] "You Are Not Alone" oli teine singel albumilt "HIStory". See laul hoiab Guinnessi maailmarekordit selle eest, et debüteeris esimese singlina üldse edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimal kohal.[80] Seda nähti suure kunstilise ja ärilise eduna ning singel sai Grammy nominatsiooni parima poplaulu eest.[119] 1995. aasta lõpu poole viidi Jackson kiiresti haiglasse, pärast seda kui ta oli televisioonis esinemise proovide ajal kokku kukkunud. Selle intsidendi põhjustas stressist tulenev paanikahoog.[120] "Earth Song" oli kolmas singel, mis albumilt ilmus ja oli 1995. aasta jõulude ajal Suurbritannia singliedetabelis esimesel kohal kuus järjestikkust nädalat. See müüs miljon koopiat ning oli Suurbritannias Jacksoni kõige edukamaks singliks.[119] Laul "They Don't Care About Us" tekitas skandaale pärast seda, kui Laimuvastane Liiga ja teised grupid kritiseerisid selle väidetavalt antisemiitlike laulusõnu. Jackson andis laulust kiiresti välja muudetud versiooni, millest jäid välja solvavad laulusõnad.[121] 1996. aastal võitis Jackson laulu "Scream" muusikavideo eest Grammy ja Ameerika Muusikaauhinnadel parima pop- ja rokklaulja kategoorias.[25][122]

Albumit promoti kontserditurneega HIStory World Tour. See algas 7. septembril 1996 ja lõppes 15. oktoobril 1997. Jackson esines 82 kontserdil 58 linnas rohkem kui 4,5 miljonile fännile ja teenis kontserttuuriga 165 miljonit dollarit. Turneel külastati viit kontinenti ja 35 riiki ning see oli pealtvaatajate arvu poolest Jacksoni kõige edukam kontserditurnee.[123] Turnee ajal abiellus Jackson Austraalias Sydneys ettevalmistamata tseremoonial oma pikaaegse sõbra nahaarsti Deborah Jeanne Rowe'ga. Rowe ootas sel ajal umbes kuuendat kuud paari esimest last. Algselt polnud Rowe'il ega Jacksonil plaanis abielluda, aga Jacksoni ema Katherine veenis neid seda tegema.[124] Michael Joseph Jackson Jr (tuntud ka kui Prince) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde Paris-Michael Katherine Jackson sündis aasta hiljem 3. aprillil 1998.[113][125] Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson sai endale laste täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli üsna rahumeelne, aga hilisema hooldusõiguse taotlusega ei jõutud kokkuleppele enne kui 2006. aastal.[126][127]

1997. aastal andis Jackson välja albumi "Blood on the Dance Floor: HIStory in the Mix", mis sisaldas remikse tema hittsinglitest albumilt "HIStory" ja viit uut laulu. Maailmas on müüdud seda 2007. aasta seisuga 6 miljonit koopiat, olles sellega enimmüüdud remiksalbum.[128] Album jõudis Suurbritannias esimesele kohale, nagu ka singel "Blood on the Dance Floor".[128][129] USAs sai album plaatina sertifikatsiooni, aga parim edetabelikoht oli ainult 24.[130][131][119] 1996. aastal arvas Forbes Jacksoni iga-aastase sissetuleku olevat 35 miljonit ja 1997. aastal 20 miljonit dollarit.[79] Kogu 1999. aasta juuni oli Jackson seotud erinevate heategevusüritustega. Ta ühines koos Luciano Pavarottiga heategevuskontserdiga Itaalias Modenas. Üritust toetas mittetulundusühing War Child ja seal koguti miljoneid dollareid Kosovost ja endisest Jugoslaavia Vabariigist pärit põgenike heaks, samuti ka lisatulusid Guatemalas elavate laste jaoks.[132] Samal kuul organiseeris Jackson Saksamaal ja Koreas mitu heategevuskontserti "Michael Jackson & Friends". Sellega olid seotud ka teised artistid, näiteks Slash, Scorpions, Boyz II Men, Luther Vandross, Mariah Carey, A. R. Rahman, Prabhu Deva Sundaram, Shobana, Andrea Bocelli ja Luciano Pavarotti. Tulud läksid Nelson Mandela Lastefondile, Punase Ristile ja UNESCO-le.[133]

[redigeeri] Tüli plaadifirmaga, "Invincible" ja kolmas laps (2000–2003)

2001. aasta Ameerika muusikaauhindade jagamisel kuulutati Jackson 1980ndate kümnendi artistiks.[134] Kogu 2000. ja 2001. aasta töötas Jackson stuudios koos Teddy Riley, Rodney Jerkinsi ja teistega. Nende sessioonide tulemusena ilmus 2001. aasta oktoobris album nimega "Invincible". "Invincible" oli Jacksoni esimene täispikk album kuue aasta jooksul ja viimane uue materjaliga album, mis välja antud tema eluajal. Albumi väljaandmisele eelnes tüli Jacksoni ja tema plaadifirma, Sony Music Entertainmenti vahel. Jackson oli eeldanud, et saab eelmiste albumite algsalvestiste õigused 2000. aastate alguses tagasi. Õiguste omanikuna saanuks ta albumite materjali oma äranägemise järgi promoda ja kogu kasumi endale jätta. Lepingust selgus aga, et õiguste tagasisaamiseni läheb veel mitu aastat. Jackson avastas, et tema advokaat esindas ka Sonyt.[129] Jacksonit ärritas veel teinegi huvide konflikt. Sony oli aastaid Jacksonile survet avaldanud, et ta müüks oma osa muusikakataloogist. Nüüd tundus Jacksonile, et Sony ei ole huvitatud tema comeback-albumi edust ega promo seda küllaldase innukusega, sest ebaedu korral peaks Jackson müüma oma osa kataloogist madalama hinnaga.[135] Huvide konflikti tuvastamine andis Jacksonile võimaluse leping varem lõpetada.[129] Vahetult enne plaadi "Invincible" ilmumist informeeris Jackson Sony Music Entertainmenti juhti Tommy Mottolat, et ta lahkub Sonyst.[129] Seepeale katkestas Sony albumi "Invincible" promomise. Katkes nii singlite väljaandmine kui video salvestamine.

2001. aasta detsembris toimusid Madison Square Gardenis kaks kontserti, millega tähistati Jacksoni soololauljakarjääri 30. aastapäeva. Esimest korda pärast 1994. aastat esines Jackson laval koos oma vendadega. Kontserdil esinesid ka Mýa, Usher, Whitney Houston, 'N Sync, Destiny's Child, Monica, Luther Vandross, Slash ja teised.[136] Teine kontsert leidis aset päev enne 11. septembri terrorirünnakuid.[137] Pärast terrorirünnakut aitas Jackson organiseerida heategevuskontserdi United We Stand: What More Can I Give RFK staadionil Washington D.C.-s. See toimus 21. oktoobril 2001 ning sellel astusid üles nii Jackson kui ka mitmed teised artistid. Jackson esitas lõpulauluna "What More Can I Give".[135] Televersioonis olid Jacksoni esitatud laulud välja jäetud, kuigi teda võis siiski näha laulmas taustavokaale. See väljajätmine toimus seoses heategevuskontsertidele eelnenud 30. aastapäeva kontsertide lepinguprobleemidega.

Hoolimata sündmustest, mis eelnesid albumile "Invincible", ilmus see ikkagi 2001. aasta oktoobris ning sellest sai hitt. Album debüteeris 13 riigi edetabeli tipus ja seda müüdi üle maailma 13 miljonit koopiat. See sai USAs topeltplaatina sertifikaadi.[130][81][138] Siiski olid selle albumi müügitulemused madalamad kui eelmistel plaatidel. Osalt seetõttu, et albumit ei promotud piisavalt, ei toimunud maailmatuuri ning plaadifirmaga oldi tülis. Album anti välja ka muusikatööstuse jaoks üldiselt halval ajal.[135] Albumi lindistamine maksis 30 miljonit, kui välja jätta reklaamilepingud.[139] Plaadilt "Invincible" ilmus kolm singlit: "You Rock My World", "Cry" ja "Butterflies", viimane ilma muusikavideota. Jackson väitis 2002. aasta juulis, et Mottola on saatan ja rassist, kes ei toetanud oma afroameerika artiste, kasutades neid ainult omakasu nimel.[135] Ta süüdistas Mottolat selles, et ta oli oma kolleegi Irv Gottit kutsunud paksuks neegriks.[140] Sony keeldus Jacksoni lepingut uuendamast ja väitis, et 25 miljonit maksev promokampaania oli läbi kukkunud, kuna Jackson keeldus minemast USA kontserditurneele.[139]

2002. aastal sai Jackson oma 22. Ameerika muusikaauhinna, võites sajandi artisti kategoorias.[141] Samal aastal sündis Jacksoni kolmas laps Prince Michael Jackson II (hüüdnimega "Blanket").[142] Lapse ema isik on teadmata, aga Jackson on öelnud, et tema laps on saadud kunstliku viljastamise teel, kasutades surrogaatema ja Jacksoni spermat.[126] 20. novembril 2002 näitas Jackson oma imikust poega Berliinis asuva hotelli Adlon rõdult oma fännidele. Ta hoidis last paremal käel, üle lapse näo oli õrnalt laotatud riie. Laps rippus lühikest aega üle neljanda korruse rõdu ääre. See tekitas meedias laialdast kriitikat. Jackson vabandas hiljem intsidendi pärast, nimetades seda kohutavaks veaks.[143]

Sony andis CD ja DVD-na välja Jacksoni kogumiku "Number Ones". USAs sai album RIAA poolt kolmekordse plaatina sertifikatsiooni. Suurbritannias sai album vähemalt 1,2 miljoni koopia müümise eest kuuekordse plaatinaplaadi staatuse.[130][144]

[redigeeri] Teine lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja õigeksmõistmine (2003–05)

Vaata ka: Elu koos Michael Jacksoniga ja Michael Jacksoni 2005. a kohtuprotsess

2002. aasta mai alguses lubas Jackson dokumentaalfilmi meeskonnal eesotsas briti meedianäo Martin Bashiriga ennast jälgida kõikjal, kuhu ta läks. Bashiri filmimeeskond oli Michael Jacksoniga ka Berliinis, kui toimus intsident, kus ta oma last üle rõduääre hoidis. Saade läks eetrisse 2003. aasta märtsis nimega "Elu koos Michael Jacksoniga" ja maalis lauljast erakordselt ebameeldiva pildi.

Dokumentaalfilmi ühes eriti skandaalses stseenis hoidis Michael Jackson noore poisi käest kinni ja arutas ööbimise korraldamist.[145] Kohe kui dokumentaalfilm eetrisse läks, alustas Santa Barbara maakonna prokurör kriminaalmenetlust. Seonduvalt filmis näidatud 13-aastase poisi juhtumiga arreteeriti Jackson 2003. aasta novembris. Lauljale esitati seitse süüdistust lapse ärakasutamises ja kaks süüdistust uimastava aine annustamises.[145] Jackson eitas neid süüdistusi, öeldes, et ööbimised polnud mingil moel seksuaalset laadi. Kohtuprotsess Jacksoni üle algas 31. jaanuaril 2005 Santa Marias, Californias ja kestis viis kuud, kuni mai lõpuni. 13. juunil 2005 mõisteti Jackson kõigis süüdistustes õigeks.[146][147][148] Pärast kohtuprotsessi kolis ta laialdase meediakajastuse saatel Pärsia lahe saareriiki Bahreini, kus oli Sheikh Abdullah külaline.[149]

[redigeeri] Viimased aastad (2006–09)

Jackson oma lastega Pariisi Disneylandis 2006. aastal

2006. aasta märtsis suleti väljaminekute kärpimiseks Neverlandi rantšo põhimaja.[150] Tol ajal oli kuulda mitmeid väiteid, et Jacksonil oli rahalisi raskusi. Jacksonil olid 270 miljoni dollari suuruse laenu tagasimaksed tasumata, kuigi tagatiseks olnud muusikaavaldamise osakute pealt teenis ta väidetavalt kuni 75 miljonit dollarit aastas.[151] Bank of America müüs võla investeerimisfirmale Fortress Investment Group. Sony tegi ettepaneku leping ümber korraldada, mis annnaks neile tulevikus eesõiguse osta pooled Jacksoni osakud nende ühises kirjastusfirmas, jättes Jacksonile 25% osakutest.[116] Jackson nõustus 2006. aasta aprillis Sony tagatud refinantseerimise lepinguga, kuigi täpseid detaile ei avalikustatud.[152] Jacksonil polnud tollal plaadilepingut ei Sony ega ühegi teise plaadifirmaga.

2006. aasta alguses teatati, et Jackson oli sõlminud plaadilepingu Bahreinis asuva plaadifirmaga Two Seas Records. Siiski ei tulnud sellest lepingust midagi välja ja Two Seas Recordsi tegevdirektor Guy Holmes ütles hiljem, et lepingut ei vormistatudki.[153][154] 2006. aasta jooksul andis Sony välja 20 singlit 1980. ja 1990. aastatest kui osa seeriast "Michael Jackson: Visionary", millest hiljem sai box set. Selle tulemusel sisenes enamik neist singlitest jälle edetabelitesse. 2006. aasta septembris kinnitasid nii Jackson kui ka tema eksnaine Debbie Rowe, et nad olid jõudnud laste hooldusõiguses kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas nende kahe lapse hooldajaks olemist.[127] 2006. aasta oktoobris teatas Fox Newsi Roger Friedman, et Jackson lindistab laule Iirimaal Westmeathis. Tol ajal ei teatud, mille kallal Jackson töötas või kes nende sessioonide eest maksab, kuna tema pressiesindaja oli hiljuti välja andnud teate, et Jackson oli lahkunud Two Seasi plaadifirmast.[154][155]

2006. aasta novembris kutsus Jackson Access Hollywoodi filmimeeskonna oma stuudiosse Westmeathi ja MSNBC andis teada, et töötab uue albumi kallal, mille produtsendiks on will.i.am ansamblist The Black Eyed Peas.[81] 15. novembril 2006 esines Jackson Londonis Maailma Muusikaauhindade galal ning võttis vastu Teemantauhinna rohkem kui 100 miljoni albumi müügi eest.[81][156] Pärast 2006. aasta jõule läks Jackson tagasi USAsse, et osaleda James Browni matustel Augustas. Jackson pidas seal kõne, öeldes, et James Brown on tema suurim inspiratsioon."[157] 2007. aasta kevadel ühendasid Jackson ja Sony jõud, et osta veel üks muusikakirjastamisfirma: Famous Music LLC, mille omanik oli enne Viacom. See leping andis talle õigused Eminemi, Shakira, Becki ja teiste artistide lauludele.[158] Jackson lindistas sel perioodil New Yorgis palju laulukirjutaja ja produtsendi will.i.amiga ning Las Vegases ka produtsentide Akoni ja RedOne'iga.[159][159][160] 2007. aasta märtsis andis Jackson Tokyos lühikese intervjuu Associated Pressile, kus ta ütles: "Olen olnud meelelahutusäris kuuendast eluaastast peale ning nagu Charles Dickens ütleks: „See on olnud parim aeg, see on olnud halvim aeg“. Siiski ei muudaks ma oma karjäärivalikut... Samal ajal kui mõned on tahtlikult püüdnud mulle haiget teha, ei lase ma end sellest häirida, sest mul on armastav perekond, tugev usk ja võrratud sõbrad ning fännid, kes on ja jäävad mind toetama."[161]

2007. aasta septembris ilmusid teated sellest, et Jackson töötab edasi will.i.amiga, kuid album jäi lõpetamata.[162] Kuid 2008. aastal andsid Jackson ja Sony välja albumi "Thriller 25", et tähistada 25 aasta möödumist originaalalbumi "Thriller" väljaandmisest. Album sisaldas varem ilmumata lugu "For All Time" (originaalsessioonide väljavõte) ning ka remikse, kus Jackson tegi koostööd nooremate artistidega, keda tema töö oli inspireerinud.[163] Kahte singlina välja antud remiksi saatis tagasihoidlik edu: "The Girl Is Mine 2008" (koos will.i.amiga) ja "Wanna Be Startin' Somethin' 2008" (koos Akoniga). Esimene singel põhines varasel demoversioonil, mis oli ilma Paul McCartneyta. Album ise oli sellest hoolimata siiski hitt.[163][164][165][166] Jacksoni 50. sünnipäeva eel andis Sony BMG välja seeria parimate hittide albumeid nimega "King of Pop". Mitmetes riikides anti välja veidi erinevad versioonid, mis põhinesid kohalike fännihääletuste tulemustel.[167] "King of Pop" jõudis enamikus riikides, kus album välja anti, plaadimüügi edetabelite esikümnesse ning müüs teistes riikides, nagu näiteks USAs, hästi importkaubana. [168][169]

2008. aasta sügisel ähvardas investeerimisfirma Fortress Investments sulgeda Neverlandi rantšo, mida Jackson kasutas miljonitesse dollaritesse ulatuvate laenude tagatisena. Kuid Fortress otsustas Jacksoni võla müüa Colony Capital LLC-le. Novembris viis Jackson Neverlandi rantšo tiitli üle Sycamore Valley Ranch Company LLC-le, mis oli Jacksoni ja Colony Capital LLC ühisettevõtte. See leping vabastas ta võlast ning väidetavalt sai ta isegi 35 miljoni dollari ulatuses kasumit. Oma surma ajal omas Jackson ikka osalust Neverland/Sycamore Valleys, kuid pole teada, kui suur see osa oli.[170][171][172] 2008. aasta septembris alustas Jackson läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga, et näitusele ja oksjonile välja panna suur mälestusesemete kollektsioon, umbes 1390 eset. Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahel.[173] Esemete näitus avati plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti Jacksoni palvel ära.[174]

2009. aasta märtsis andis Jackson Londoni O2 areenil pressikonverentsi, kus ta teatas tagasitulekust kontsertsarjaga This Is It. Kontserdid oleks olnud Jacksoni esimesed suuremad esinemised pärast 1997. aastal lõppenud maailmatuurneed HIStory World Tour. Jackson viitas võimalikule eemale tõmbumisele pärast kontserte. Ta ütles, et see on tema viimane esinemine. Algselt plaaniti Londonis 10 kontsertit, millele oleks järgnenud esinemised Pariisis, New Yorgis ja Mumbais. Kontserte korraldava firma AEG Live president ja juht Randy Phillips väitis, et ainuüksi esimesed kümme kontserti oleks lauljale sisse toonud umbes 50 miljonit naela.[175] Londoni kontserte suurendati 50 esinemisele pärast rekordeid murdvat piletimüüki: vähem kui kahe tunniga müüdi üle ühe miljoni pileti.[176] Jackson harjutas turneele eelnenud nädalatel Los Angeleses koreograafi Kenny Ortega juhtimise all. Enamik nendest proovidest toimusid Staples Center'is, mille omanik on AEG.[177] Kontserdid oleks alanud 13. juulil 2009 ning lõppenud 6. märtsil 2010. Vähem kui kolm nädalat enne esimest Londoni kontserti, kui kõik piletid olid juba läbi müüdud, suri Jackson südame seiskumise tõttu.[178] Mõni aeg enne tema surma liikusid kuulujutud, et Jackson loob Christian Audigieriga oma rõivabrändi. Tema surma tõttu on brändi praegune seis teadmata.[179][180]

Jacksoni esimene postuumne singel oli "This Is It", mille ta kirjutas 1980. aastatel koos Paul Ankaga. Laul polnud kontserdil esitavate lugude nimekirjas ning lindistus põhines vanal demokassetil. Ülejäänud vennad tulid esimest korda pärast 1989. aastat stuudios kokku, et lindistada taustavokaale. 28. oktoobril 2009 anti proovidest välja dokumentaalfilm nimega "Michael Jackson: kogu lugu".[181] Hoolimata sellest, et film jooksis kinodes ainult kaks nädalat, sai sellest läbi aegade enim teeninud dokumentaal- või kontsertfilm, mille ülemaailmne tulu oli üle 260 miljoni dollari.[182] Jacksoni pärand sai 90% tuludest.[183] Filmiga koos tuli välja ka samanimeline kogumikalbum. Plaadil on uuest laulust kaks erinevat versiooni ning sisaldab ka originaalsalvestisi Jacksoni varasematest hittidest sellises järjekorras nagu nad on filmis. Album sisaldab ka boonusplaati, millel on varem avaldamata versioonid Jacksoni hittidest ja luuletus nimega "Planet Earth".[184] 2009. aasta Ameerika Muusikaauhindadel võitis Jackson neli postuumset auhinda: kaks endale ja kaks oma albumi "Number Ones" eest. Seega on ta kokku võitnud 26 Ameerika Muusikaauhinda.[185]

2010. aasta märtsis sõlmis Sony Music Entertainment Jacksoni pärijatega 250 miljoni dollarilise lepingu, millega firma jättis endale õigused tema muusika avaldamiseks 2017. aastani ja seitsme postuumse albumi väljaandmiseks kümne aasta jooksul pärast laulja surma.[186]

[redigeeri] Surm ja mälestusteenistus

Jacksoni fännid austust avaldamas Hollywoodi Kuulsuste Alleel tema tähele, vahetult pärast tema surma teatamist.

Jackson suri 25. juunil 2009 oma kodus Los Angeleses. Teda proovisid elustada nii ihuarst Conrad Murray[187] kui ka Los Angelese päästeteenistuse parameedikud, kes said väljakutse kell 12.22 kohaliku aja järgi (19.22 maailmaaja järgi).[188][189][190] Elustamist jätkati nii teel Ronald Reagan UCLA Medical Centeri haiglasse kui ka tunni aja jooksul pärast haiglasse jõudmist. Jackson kuulutati surnuks kell 14.26 kohaliku aja järgi (21.26 maailmaaja järgi).[191][192] Jacksoni surmale järgnes ülemaailmne lein.[187]

Internetis levis uudis Jacskoni surmast kiiresti ja veebiliiklus oli seetõttu tavapärasest 11-20% suurem.[193][194] Mitmed veebilehed avanesid ülekoormuse tõttu aeglaselt või lakkasid töötamast. Häiritud oli näiteks Los Angeles Timesi kodulehe ja USA meelelahutustööstuse kõmu-uudiste protaali TMZ töö.[195] Kui miljonid kasutajad sisestasid otsingusse Michael Jacksoni nime, arvati Google'is alguses, et tegemist on DoS ründega. AOL Instant Messenger kukkus kokku 40 minutiks. AOLi teatel polnud nii suurt riket kunagi varem ette tulnud.[196] Ka Twitter ja Vikipeedia olid rivist väljas.[197] Vikipeedias vaatas vaid tunni aja jooksul pea miljon inimest Jacksoni elulugu. Ilmselt pole ühtegi Vikipeedia artiklit kunagi nii lühikese aja jooksul nii mitmeid kordi loetud.[198] Pärast seda, kui uudis Jacksoni surmast teatavaks sai, mainiti teda umbes 15% Twitteri postitustest. See teeb 5000 säutsu minutis. Sama aasta alguses palju tähelepanu pälvinud Iraani presidendivalimised ja gripipandeemia märgiti ära vaid 5%-s säutsudest. [193][199]

MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni muusikavideote eriprogrammi.[200] Paljudes maailma telekanalites näidati temast erisaateid. Briti seebiooperi "EastEnders" 26. juuni seeriale lisati viimasel minutil stseen, kus üks tegelaskuju räägib teisele Jacksoni surmast.[201] Kahe nädala jooksul pärast tema surma pühendasid suurte USA telekanalite uudistesaated ABC World News, CBS Evening News ja NBC Nightly News Jacksonile keskmiselt 34% õhtuste uudistesaadete eetriajast.[202] Samal ajal ei möödunud päevagi, kui Jackson poleks figureerinud Briti tabloidi The Sun esikaanel.[203] Mitmed ajakirjad, kaasarvatud Time, avaldasid Jacksoni mälestuseks eriväljaande.[204] Austusest Jacksoni pere vastu lõigati Briti komöödiafilmist "Brüno" välja stseen, kus tegi kaasa tema õde La Toya ja mainiti ka Michaelit.[205]

Jacksoni mälestusteenistus peeti 7. juulil 2009 Los Angeleses Staples Centeris. Sellele eelnes kinnine perekondlik mälestustalitus Forest Lawn Memorial Parki surnuaias. Mälestusteenistusel meenutasid oma kõnedes Jacksonit Berry Gordy ja Smokey Robinson. Queen Latifah luges ette luuletuse "We Had Him", mille Maya Angelou oli just selleks puhuks kirjutanud. Veel esinesid Mariah Carey, Stevie Wonder, Lionel Richie, John Mayer, Jennifer Hudson, Usher, Jermaine Jackson ja Shaheen Jafargholi.[206] Vaimulik Al Sharpton ütles Jacksoni lastele: "Teie isas polnud midagi imelikku. Imelik oli vaid see, mida tal tuli läbi elada. Aga ta sai sellega siiski hakkama." Neid sõnu tervitati aplausi ja kiidusõnadega.[207] Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine ütles publikule pisarsilmil: "Issi oli mu sünnist saati parim isa, keda oskakiste ette kujutada... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda... nii väga."[208] Lõpupalve ütles vaimulik Lucious Smith.[209] Mitteametlikel andmetel vaatas mälestusteenistust televiisorist umbes miljard inimest.[210][211][212] Ameerika Ühendriikides oli vaatajaid umbes 31,1 miljonit. See on võrreldav Ronald Reagani ja printsess Diana matustega, mida vaatas vastavalt 35,1 miljonit ja 33,1 miljonit ameeriklast.[213]

Augusti lõpus selgus, et Los Angelese koroner oli otsustanud uurida Jacksoni surma kui mõrvajuhtumit.[214][215] Enne surma oli Jacksonile manustatud propofooli, lorasepaami ja midasolaami.[216] Uurimise alla võeti tema ihuarst Conrad Murray, kellele esitati 8. veebruaril 2010 süüdistus ettekavatsemata tapmises.[217][218]

Jackson maeti 3. septembril 2009 Forest Lawn Memorial Parki surnuaeda.[219]

Ülemaailmsete fännide austusavaldused Forest Lawn Memorial Parkis Jacksoni esimesel surma-aastapäeval.

25. juunil 2010, Jacksoni esimesel surma-aastapäeval, tulid fännid tervest maailmast Los Angelesse Forest Lawn Memorial Parki talle austust avaldama. Paljud tõid kaasa päevalilli või teisi mälestusesemeid. Haual käisid ka Jacksoni pereliikmed ja lähedased sõbrad.[220][221] Indiana osariigis Garys avas Michael Jacksoni ema Katherine poja lapsepõlvekodu õuel graniidist mälestusmärgi. Õhtul mälestati Jacksonit sealsamas küünlavalgel ja lauluga "We Are the World".[222][223]

26. juunil toimus Los Angelese politseijaoskonna mõrva uurimise osakonna ees, vanas Parker Centeri majas, protestimarss ja anti üle tuhandete inimeste allkirjaga petitsioon, milles nõuti õiglust ja karmimat karistust Murrayle.[224][225] Samal päeval toimus ka The Jackson Family Foundationi ja Voiceplate'i korraldatud üritus "Forever Michael", mis tõi kokku Jacksoni pereliikmed, kuulsused, fännid, toetajad ja kogukonna, et ülistada ja austada tema pärandit. Osa ürituse tuludest läks Jacksoni lemmik heategevusorganisatsioonidele. Katherine esitles ka oma uut raamatut "Never Can Say Goodbye."[226][227][228]

7. novembril 2011 mõisteti Murray Los Angelese kohtus ettekavatsemata tapmises süüdi ja 29. novemrbil 2011 mõisteti ta neljaks aastaks vangi. [229][230]

[redigeeri] Stiil

[redigeeri] Mõjutajad

A silver colored statue of a male. The statue is placed standing up with its arms bent inward and both legs spaced apart. The statue's clothes have wrinkles and it is wearing heeled shoes. In the background, a tree and a light blue sky with multiple clouds can be seen.
Üks identsetest kujudest, mis paigutati üle kogu Euroopa, et reklaamida tuuri "HIStory"

Jacksoni muusika juured on R&B-s, popis ja soulmuusikas. Teda on mõjutanud kaasaegsed muusikud nagu Little Richard, James Brown, Jackie Wilson, Diana Ross, David Ruffin, Gene Kelly, Fred Astaire, Sammy Davis, Jr., The Isley Brothers, Bee Gees ja West Side Story tantsijad, kellele ta avaldas austust videotes "Beat It" ja "Bad".[231] Koreograaf David Winters, kes kohtus ja sõbrunes Jacksoniga 1971. aastal Diana Rossi TV erisaates "Diana!", (mis oli ka Jacksoni esimene sooloesinemine eraldi The Jackson 5-st) on öelnud, et Jackson vaatas West Side Storyt peaaegu igal nädalal ning see oli tema lemmikfilm.[232][233][234] Little Richardil oli Jacksonile suur mõju,[235][236], kuid enim inspireeris Jacksonit James Brown. Browni kohta on ta öelnud: "Juba väikese lapsena, hiljemalt 6 aastasena, äratas mind ema olenemata kellaajast, kui ma magasin, või mida iganes ma tegin, ning kutsus mu teleri ette, et näeksin meistrit tegutsemas. Ja kui ma nägin teda liikumas, olin hüpnotiseeritud. Ma ei olnud kunagi näinud kedagi esinemas nagu James Brown, ning siis ma teadsin, et just seda tahan ma kogu oma ülejäänud elu teha. See kõik on tänu James Brownile."[237]

Noor Michael Jackson võlgnes oma vokaaltehnika suurelt osalt Diana Rossile. Oktoobris 1969 otsutati, et Jackson hakkab elama Rossi juures. Jackson on hiljem öelnud: "Ma sain teda hästi tundma. Ta õpetas mulle nii palju. Ma tavatsesin lihtsalt nurgas istuda ja vaadata, kuidas ta liigub. Ta oli kunst liikumises. Ma analüüsisin, kuidas ta liikus, kuidas ta laulis – teda tema loomulikus olekus." Jackson ütles talle: "Ma tahan olla täpselt sinu moodi, Diana." Ross vastas: "Ole lihtsalt sina ise."[238] Jackson võlgnes osa oma stiilist — eriti hüüatuse oooh kasutamine — Rossile. Noorest peale katkestas Jackson sageli lauluridu ootamatu hüüatusega oooh. Diana Ross oli seda efekti mitmes oma The Supremesiga salvestatud laulus kasutanud.[239]

[redigeeri] Muusika ainestik ja žanrid

Erinevalt mitmetest teistest artistidest ei kirjutanud Jackson oma laule paberile. Ta laulis helisalvestile, kusjuures laulusõnad olid tal peas.[240] Mitmetes oma lauludes, nagu näiteks "Billie Jean", "Who Is It" ja "Tabloid Junkie", Jackson beatboxis, jäljendades nii suu abil muusikainstrumentide kõla ja erinevaid helisid. Jacksoni meelest oli kergem trummi- või bassipartiid jäljendada, kui instrumenti ennast mängida. Mitmed kriitikud on öelnud, et Jacksoni eriline hääl võimaldas iga instrumendi kõla veenvalt jäljendada. Veebiväljaande Allmusic ajakirjanik Steve Huey nentis, et Jacksoni mitmekülgsus võimaldas tal oma soolokarjääri jooksul eksperimenteerida erinevate teemade ja žanritega.[241]

Huey sõnul oli "Thriller" "Off the Wall'i" edasiarendus, kus tantsu- ja rokipalad olid agressiivsemad, samas kui popi- ja ballaadipalad olid pehmemad ja souli sugemetega.[241] Väljapaistvamad ballaadid olid "The Lady in My Life", "Human Nature" ja "The Girl Is Mine"; fungilood "Billie Jean" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"; ning post-disko lood "Baby Be Mine" ja "P.Y.T. (Pretty Young Thing)".[241][242][243][244] Albumi nimilooga "Thriller" algas Jacksoni huvi üleloomulike nähtuste vastu, teema mille juurde ta järgnevatel aastatel naasis.[241] 1985. aastal kirjutas Jackson koos Lionel Richie'ga heategevusliku singli "We Are the World", kusjuures tulevikus läbisid humanitaarsed teemad tema laulusõnu ja avalikku elu sageli.[241]

Albumi "Bad" esisingel "I Just Can't Stop Loving You" on tavapärane amastusballaad, rokipalas "Dirty Diana" kujutas Jackson nn kiskjalikku armastajat, "Man in the Mirror" on hümnilik ballaad, mille sõnad räägivad pihtimistest ja lahendusest ning "Smooth Criminal" käsitles narkootikumide ja gängsterite teemat. Veebiväljaande Allmusic esindaja Stephen Thomas Erlewine arvas, et album "Dangerous" näitab Jacksonit vastuolulise inimesena.[245] Ta märgib, et see album on mitmekesisem kui eelmine album "Bad", kuna see meeldib nii urbanistlikule publikule kui meelitab ka keskklassi hümnidega nagu "Heal the World".[245] Sellel Jacksoni albumil olid peateemaks esimest korda sotsiaalsed probleemid; näiteks "Why You Wanna Trip on Me" protesteerib maailmas leviva AIDSi, kodutuse, narkootikumide ja näljahäda vastu.[246]

Album "HIStory" loob paranoilise atmosfääri.[247] See keskendub raskustele, mida Jackson oli pidanud enne selle avaldamist üle elama. Lugudega "Scream/Childhood" ja "Tabloid Junkie" ja "You Are Not Alone" annab Jackson vastulöögi ebaõiglusele ja isolatsioonile, mida tunneb ning suunab oma viha meediale.[248]

Album "Invincible" valmis Jacksoni koostöös produtsent Rodney Jerkinsiga.[241] See plaat koosneb urbanistlikust soulmuusikast nagu "Cry" ja "The Lost Children", ballaadidest nagu "Speechless", "Break of Dawn" ja "Butterflies" ning hiphopi, popi ja R&B segudest "2000 Watts", "Heartbreaker" ja "Invincible".[249][250]

[redigeeri] Laulustiil

Jackson hakkas laulma lapsepõlves ning tema hääl ja laulustiil muutusid aja jooksul märgatavalt. Aastatel 1971–1975 oli Jacksoni hääleulatus poisilikust sopranist kõrge tenorini.[251] 1973. aastal kasutas Jackson esimest korda n-ö vokaalse luksumise tehnikat laulus "It's Too Late to Change the Time" The Jackson 5-i albumil "G.I.T.: Get It Together".[252] Seda tehnikat hakkas ta rohkem kasutama albumil "Off the Wall", eriti "Shake Your Body (Down to the Ground)" reklaamvideos.[13] 1970-ndate lõpus ilmunud "Off the Wall'i" ajaks peeti Jacksoni lauluoskusest suurt lugu. Sel ajal võrdles ajakiri Rolling Stone tema häält Stevie Wonderi hingetu ja uneleva häälega.

Jacksonile oli omane sõnapaari "come on" vale hääldamine, mis kõlas kui "cha'mone" või "shamone".[253] Ajakiri Rolling Stone märkis albumi "Invincible" arvustuses, et 43-aastasena kasutas Jackson esinedes ikka suurepäraseid rütmipartiisid ja vibreerivat vokaalharmooniat.[254] Nelson George iseloomustab Jacksoni lauluhäält järgmiselt: "Graatsilisus, agressiivsus, urisemine, loomulik poisilikkus, falsett, pehmus — see kõik teeb temast suurepärase vokalisti".[255]

[redigeeri] Diskograafia

Vaata ka: Michael Jacksoni albumite diskograafia, Michael Jacksoni singlite diskograafia, ja Michael Jacksoni videograafia
Vaata ka: Jackson 5 diskograafia

[redigeeri] Kontsertturneed


[redigeeri] Bibliograafia

Michael Jacksonist on eesti keeles avaldatud kaks raamatut: "Michael Jackson" (koostaja Erik Morna, BNS-i kirjastus, 1997) ja "Michael Jackson. Popikuningas 1958–2009" (koostaja Helen Eelrand, Fookus Meedia, 2009)

[redigeeri] Viited

  1. ↑ Michael Jackson. [[Moonwalk (raamat)|]], (2009) [esmatrükk 1988 ], Random House, lk 26, ISBN 0-307-71698-8
  2. ↑ 3,0 3,1 Joseph Walter Jacksoni elulugu tema ametlikul kodulehel. Vaadatud 3. märtsil 2012.
  3. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 George, lk 20
  4. ↑ Taraborrelli, lk 14
  5. ↑ Taraborrelli, lk 20–22
  6. ↑ 7,0 7,1 Can Michael Jackson's demons be explained?, BBC, 27. juuni 2009.
  7. ↑ Taraborrelli, lk 602
  8. ↑ 9,0 9,1 Lewis, lk 165–168
  9. ↑ Daniel Schechter, Erica Willheim. The Effects of Violent Experience and Maltreatment on Infants and Young Children. – Charles H. Zeanah (toim). Handbook of Infant Mental Health, 3. trükk, New York: Guilford Press, Inc., 2009, lk 197–214.
  10. ↑ 11,0 11,1 The Jackson Five, Rock and Roll Hall of Fame. Vaadatud 29. mail 2007.
  11. ↑ 12,0 12,1 Michael Jackson: Biography, Rolling Stone. Vaadatud 1. veebruaril 2011
  12. ↑ 13,0 13,1 13,2 George, lk 22
  13. ↑ Taraborrelli, lk. 138–144
  14. ↑ George, lk 23
  15. ↑ 16,0 16,1 Taraborrelli, lk 205–210
  16. ↑ 17,0 17,1 George, lk 37–38
  17. ↑ Michael Jackson is born], history.com, vaadatud 2. juunil 2011
  18. ↑ Michael Jackson: Off the Wall, Virgin Media. vaadatud 2. juunil 2011.
  19. ↑ Donna Summer and Michael Jackson sweep Annual American Music Awards, Lakeland Ledger, 20. jaanuar 1980, vaadatud 2. juunil 2011
  20. ↑ Donna No. 1, Pop and Soul; Michael Jackson King of Soul, The Afro American, 2. veebruar 1980, vaadatud 2. juunil 2011
  21. ↑ Few Surprises In Music Awards, Sarasota Herald, 1. veebruar 1981, vaadatud 2. juunil 2011.
  22. ↑ Taraborrelli, lk 188
  23. ↑ Taraborrelli, lk 191
  24. ↑ 25,0 25,1 25,2 Grammy Awards Past Winners Search, National Academy of Recording Arts and Sciences. Vaadatud 2. juunil 2011.
  25. ↑ Michael Jackson sweeps American Music Awards], Daily News, 17. jaanuar 1984, vaadatud 2. juunil 2011.
  26. ↑ Cash register's ring sweet music to record industry], Gasden Times, 26. märts 1984, vaadatud 3. juunil 2011.
  27. ↑ Michael Jackson Photo Gallery 迈克•杰克逊影集, BBC China, vaadatud 3. juunil 2011.
  28. ↑ Lewis, lk 47
  29. ↑ Grammy Awards Past Winners Search, National Academy of Recording Arts and Sciences. Vaadatud 3. juunil 2011.
  30. ↑ 31,0 31,1 Jay Cocks. Why He's a Thriller], Time, 19. märts 1984, vaadatud 4. juunil 2011.
  31. ↑ Taraborrelli, lk 226
  32. ↑ Michael Jackson], CNN, 30. detsember 2009, vaadatud 3. juunil 2011.
  33. ↑ Alex Dobuzinskis. Jackson "Thriller" film picked for U.S. registry, Reuters, 30. detsember 2009, vaadatud 3. juunil 2011.
  34. ↑ Dave Itzkoff. 'Thriller' Video Added to U.S. Film Registry], The New York Times, 30. detsember 2009, vaadatud 3. juunil 2011.
  35. ↑ John Pareles. Michael Jackson at 25: A Musical Phenomenon, The New York Times, 14. jaanuar 1984, vaadatud 4. juunil 2011.
  36. ↑ Taraborrelli, lk 238–241.
  37. ↑ Anna Kisselgoff. Dancing feet of Michael Jackson, The New York Times, 6. märts 1988.
  38. ↑ Louise Story. Philip B. Dusenberry, 71, Adman, Dies], The New York Times, 31. detsember 2007, vaadatud 4. juunil 2011.}}
  39. ↑ Taraborrelli, lk 279–287
  40. ↑ Taraborrelli, lk 304–307
  41. ↑ Taraborrelli, lk 315–320
  42. ↑ Grammy Awards Past Winners Search, National Academy of Recording Arts and Sciences. Vaadatud 8. juunil 2011.
  43. ↑ Bruce shows who's Boss, The Montreal Gazette, 28. jaanuar 1986, vaadatud 7. juunil 2011.
  44. ↑ [[Lisa D. Campbell]. Michael Jackson: the King of Pop, Branden Books 1993, lk 114, ISBN 978-0-8283-1957-7, vaadatud 7. juunil 2011.
  45. ↑ Taraborrelli, lk 340–344
  46. ↑ 47,0 47,1 47,2 47,3 47,4 47,5 47,6 47,7 Robert Hilburn. The long and winding road, Los Angeles Times, 22. september 1985.
  47. ↑ 48,0 48,1 48,2 48,3 Jack Doyle. Michael & McCartney, 1990s-2009, 7. juuli 2009, The Pop History Dig.
  48. ↑ 49,0 49,1 49,2 Taraborrelli, lk 333–338
  49. ↑ 50,0 50,1 50,2 Paul McCartney refused an offer to buy the ATV Catalog for £20 million, 13. november 2010, McCartney pressikonverentsi helisalvestis ja üleskirjutus (1990).
  50. ↑ 51,0 51,1 Michael Jackson 1958–2009], Today Tonight, 25. juuni 2009 (2:36), vaadatud 7. juunil 2011.
  51. ↑ 52,0 52,1 Campbell (1995), lk 14–16
  52. ↑ Taraborrelli, lk 434–436
  53. ↑ Michael Jackson case report], TMZ.com, vaadatud 10. septembril 2010.
  54. ↑ Surgeon: Michael Jackson A 'Nasal Cripple', ABC News, 8. veebruar 2003.
  55. ↑ 56,0 56,1 56,2 56,3 Jackson, lk 229–230
  56. ↑ Taraborrelli, lk 312–313
  57. ↑ Michael Jackson Secret Boyfriend Claims Draw Fury [1]
  58. ↑ 59,0 59,1 59,2 Music's misunderstood superstar, BBC, 13. juuni 2005, vaadatud 10. juunil 2011]
  59. ↑ 60,0 60,1 Taraborrelli, lk 355–361
  60. ↑ Michael Goldberg, David Handelman. Is Michael Jackson for Real?, Rolling Stone, 24. september 1987.
  61. ↑ Taraborrelli, lk 370–373
  62. ↑ The Man, His Weird Ways, Newswatch Magazine, 5. juuli 2009.
  63. ↑ Michael Jacksoni intervjuu Barbara Waltersile, ABC, 12. september 1997.
  64. ↑ Taraborrelli, lk vii
  65. ↑ George, p. 41
  66. ↑ "Captain EO is Back to Change the World – Movies News at IGN". Movies.ign.com (2010-02-23). Välja otsitud 2010-08-22.
  67. ↑ Cocks, Jay. The Badder They Come, Time, September 14, 1987.
  68. ↑ Michael Jackson: A life in the spotlight [2]
  69. ↑ Winners of the American Music Awards]http://news.google.co.uk/newspapers?id=pqxAAAAAIBAJ&sjid=sDIHAAAAIBAJ&pg=4496,2784310&dq=american+music+awards&hl=en]
  70. ↑ Grammy Awards Past Winners Search [3]
  71. ↑ Michael, Travis top Music Award winners [4]
  72. ↑ American Music Awards Monday [5]
  73. ↑ Jackson To Make First US Tour [6]
  74. ↑ Shanahan, Mark and Golstein, Meredith (June 27, 2009). "Remembering Michael", The Boston Globe. Välja otsitud March 14, 2010. 
  75. ↑ Jackson, pp. 29–31
  76. ↑ George, p. 42
  77. ↑ 78,0 78,1 78,2 George, pp. 43–44
  78. ↑ 79,0 79,1 Gunderson,, Edna (February 19, 2007). "For Jackson, scandal could spell financial ruin", USA Today, Gannett Co. Inc. Välja otsitud March 14, 2010. 
  79. ↑ 80,0 80,1 "Jackson receives his World Records". Yahoo! ((November 14, 2006)). Välja otsitud November 16, 2006.
  80. ↑ 81,0 81,1 81,2 81,3 81,4 "The return of the King of Pop". MSNBC ((November 2, 2006)). Välja otsitud June 8, 2008.
  81. ↑ Press references to Jackson as a music "king" appeared as early as 1984 after he swept the Grammy Awards, and "king of pop" appeared as early as 1987. MTV and Fox used the title in joint press releases and ads for the "Black or White" video at Jackson's request, but MTV denied a report that VJs were required to use it on-camera. Writers described the title as self-proclaimed from then on.
  82. ↑ Arar, Yardena (February 29, 1984). "Michael Jackson coronated latest king of rock 'n' roll", Boca Raton News, p. 7A. 
  83. ↑ Staff writer (July 27, 1987). "Is the thrill gone for singer Michael Jackson?", Sacramento Bee, p. B3. 
  84. ↑ Browne, David (November 29, 1991). "Michael Jackson's Black or White Blues". Entertainment Weekly. 
  85. ↑ Campbell (1993) pp. 260–263
  86. ↑ Remarks on the Upcoming Summit With President Mikhail Gorbachev of the Soviet Union, April 5, 1990.
  87. ↑ "Blacks who give back'", Ebony. Välja otsitud March 14, 2010. 
  88. ↑ Taraborrelli, p. 382
  89. ↑ George, pp. 45–46
  90. ↑ 91,0 91,1 "1993: Michael Jackson accused of child abuse", BBC ((February 8, 2003)). Välja otsitud November 11, 2006. 
  91. ↑ Taraborrelli, pp. 485–486
  92. ↑ 93,0 93,1 93,2 Taraborrelli, pp. 477–478
  93. ↑ Taraborrelli, pp. 496–498
  94. ↑ 95,0 95,1 Taraborrelli, pp. 534–540
  95. ↑ "Michael Jackson Never Recovered from 1993 Police Strip Search". Blogspot.com (July 2, 2009).
  96. ↑ "MJ Autopsy" (PDF).
  97. ↑ "Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994" (PDF). Välja otsitud 2010-06-25.
  98. ↑ "Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994", Pqasb.pqarchiver.com (1994-01-28). Välja otsitud 2010-06-25. 
  99. ↑ Campbell (1995), pp. 47–50
  100. ↑ "Jackson Grand Jury Disbanded – 1994. May 2, 1994" (PDF). Välja otsitud 2010-10-26.
  101. ↑ "STATEMENT OF DECLINATION ISSUED JOINTLY BY THE DISTRICT ATTORNEY’S OFFICES OF LOS ANGELES AND SANTA BARABARA COUNTIES. September 21, 1994". Web.archive.org. Archived from the original on 2005-12-25. Välja otsitud 2010-10-26.
  102. ↑ 103,0 103,1 Attorneys for Michael Jackson (March 22, 2005). "Objection to Subpoena of Settlement Document". Superior Court of California.
  103. ↑ Taraborrelli, pp. 540–545
  104. ↑ "Michael Jackson's Big Payoff. Agreed to pay $15 million to settle boy's 1993 sex abuse claim. The Smoking Gun, June 16". Thesmokinggun.com. Välja otsitud 2010-06-25.
  105. ↑ "Grand Jury to convene in Jackson Case Law: Sources close to the investigation say a panel in Santa Barbara will hear testimony next week about alleged molestation of boy. February 05, 1994|Jim Newton, Times Staff Writer", latimes.com (1994-02-05). Välja otsitud 2010-06-25. 
  106. ↑ Taraborrelli, pp. 500–507
  107. ↑ Gliatto, Tom (1994-08-15). "Neverland Meets Graceland". People.
  108. ↑ 109,0 109,1 109,2 Taraborrelli, pp. 518–520
  109. ↑ Taraborrelli, p. 510
  110. ↑ 111,0 111,1 "She's Out Of His Life", CNN ((January 18, 1996)). Välja otsitud July 24, 2008. 
  111. ↑ Taraborrelli, pp. 562–564
  112. ↑ 113,0 113,1 Taraborrelli, pp. 580–581
  113. ↑ Lisa Marie Presley Opens Up About Michael Jackson. Oprah.com. 2010-10-21.
  114. ↑ Michael Jackson sells Beatles songs to Sony, The New York Times, November 8, 1995.
  115. ↑ 116,0 116,1 Leeds, Jeff (April 13, 2006). "Michael Jackson Bailout Said to Be Close", The New York Times. Välja otsitud July 23, 2008. 
  116. ↑ "Top 100 Albums (Page 2)". Recording Industry Association of America. Välja otsitud April 16, 2008.
  117. ↑ Putti, Laura (August 24, 2001). "Il nuovo Michael Jackson fa un tuffo nel passato". La Repubblica. Välja otsitud May 10, 2009.
  118. ↑ 119,0 119,1 119,2 119,3 119,4 George, pp. 48–50
  119. ↑ Taraborrelli, pp. 576–577
  120. ↑ "ADL happy with Michael Jackson decision". Anti-Defamation League ((June 22, 1995)). Välja otsitud July 1, 2008.
  121. ↑ "Brooks turns down award for favorite artist of the year". Rome News-Tribune ((January 30, 1996)). Välja otsitud June 16, 2010.
  122. ↑ Lewis, pp. 95–96
  123. ↑ Taraborrelli, pp. 570–586
  124. ↑ Taraborrelli, p. 597
  125. ↑ 126,0 126,1 Taraborrelli, pp. 599–600
  126. ↑ 127,0 127,1 "Jackson child custody battle ends", BBC News, BBC Online (September 30, 2006). Välja otsitud April 25, 2010. 
  127. ↑ 128,0 128,1 Rojek, Chris (2007). Cultural Studies. Polity, 74. ISBN 0-7456-3683-7. 
  128. ↑ 129,0 129,1 129,2 129,3 Taraborrelli, pp. 610–612
  129. ↑ 130,0 130,1 130,2 "Gold and Platinum". Recording Industry Association of America. Välja otsitud April 27, 2008.
  130. ↑ "Michael Jackson sulla sedia a rotelle". Affari Italiani (August 11, 2008). Välja otsitud May 10, 2009.
  131. ↑ "Ricky Martin, Mariah Carey, Michael Jackson, Others To Join Pavarotti For Benefit". VH1 ((May 5, 1999)). Välja otsitud May 30, 2008.
  132. ↑ "Slash, Scorpions, Others Scheduled For 'Michael Jackson & Friends'". VH1 ((May 27, 1999)). Välja otsitud May 30, 2008.
  133. ↑ "Lauryn Hill, Backstreet Boys, DMX Honored With American Music Awards". MTV ((January 18, 2000)). Välja otsitud June 16, 2010.
  134. ↑ 135,0 135,1 135,2 135,3 Taraborrelli, pp. 614–617
  135. ↑ George pp. 50–53
  136. ↑ Branigan, Tania (September 8, 2001). "Jackson spends £20m to be Invincible". Välja otsitud July 23, 2008. 
  137. ↑ Conniff, Tamara (August 30, 2009). "We Killed Michael Jackson". Huffington Post. Välja otsitud August 30, 2009.
  138. ↑ 139,0 139,1 Burkeman, Oliver (July 8, 2002). "Jacko gets tough: but is he a race crusader or just a falling star?". Välja otsitud July 23, 2008. 
  139. ↑ Mall:Cite interview
  140. ↑ "Keys, Destiny's Child, McGraw win at American Music Awards". Lodi-News Sentinel ((January 10, 2002)). Välja otsitud June 16, 2010.
  141. ↑ "Michael Jackson". Daily Mirror. Välja otsitud May 29, 2009.
  142. ↑ Vineyard, Jennifer (November 20, 2002). "Michael Jackson Calls Baby-Dangling Incident A 'Terrible Mistake'". MTV. Välja otsitud March 3, 2009.
  143. ↑ "BPI Searchable database—Gold and Platinum", British Phonographic Industry. Välja otsitud January 25, 2009. 
  144. ↑ 145,0 145,1 Taraborrelli, p. 640
  145. ↑ Taraborrelli, p. 661
  146. ↑ Davis, Matthew (June 6, 2005). "Michael Jackson health concerns", BBC. Välja otsitud April 14, 2008. 
  147. ↑ "Michael Jackson jury reaches verdict", Associated Press, The Guardian (London) (June 13, 2005). Välja otsitud July 12, 2008. 
  148. ↑ Toumi, Habib (January 23, 2006). "Jackson settles down to his new life in the Persian Gulf". Gulf News. Välja otsitud November 11, 2006.
  149. ↑ McNamara, Melissa (March 17, 2006). "Jackson Closes Neverland House", CBS News. Välja otsitud April 25, 2010. 
  150. ↑ Ackman, Dan (June 14, 2005). "Really Odd Facts About Michael Jackson". Forbes. Välja otsitud October 7, 2009.
  151. ↑ "Jackson strikes deal over loans", BBC News, BBC Online (April 14, 2006). Välja otsitud April 25, 2010. 
  152. ↑ "Michael Jackson Sails With Two Seas". Billboard. Nielsen Business Media, Inc. Välja otsitud April, 25, 2010.
  153. ↑ 154,0 154,1 "Jackson parts with Bahrain label", BBC News, BBC Online (September 26, 2006). Välja otsitud April 25, 2010. 
  154. ↑ Friedman, Roger (October 21, 2006). "Who's Funding Jackson's Retreat to Irish Recording Studio?", FOX News. Välja otsitud September 2, 2009. 
  155. ↑ "2006 World Music Awards". Chiff. Välja otsitud February 13, 2008.
  156. ↑ Reid, Shaheem. James Brown Saluted By Michael Jackson at Public Funeral Service, MTV, December 30, 2006.
  157. ↑ "Michael Jackson buys rights to Eminem tunes and more,", Rolling Stone, Wenner Media LLC (May 31, 2007). Välja otsitud May 25, 2010. 
  158. ↑ 159,0 159,1 Wardrop, Murray (June 27, 2009). "Michael Jackson: the unreleased album". Välja otsitud March 19, 2010. 
  159. ↑ "Interview With RedOne". HitQuarters (March 23, 2009). Välja otsitud March 19, 2010.
  160. ↑ Talmadge, Eric. Michael Jackson 'wouldn't change anything', Associated Press, 2007. Retrieved July 25, 2008.
  161. ↑ "Will.i.am On Working With Michael Jackson", Rolling Stone, Wenner Media LLC (September 24, 2007). Välja otsitud March 19, 2010. 
  162. ↑ 163,0 163,1 "Zona Musical" (in Spanish). zm.nu. Archived from the original on March 29, 2008. Välja otsitud April 5, 2008.
  163. ↑ "Thriller the best selling album of all time". digitalproducer ((February 20, 2008)). Välja otsitud April 6, 2008.
  164. ↑ "Michael Jackson Thriller 25". ultratop.be. Välja otsitud April 6, 2008.
  165. ↑ Friedman, Roger (May 16, 2008). "Jacko: Neverland East in Upstate New York", Fox News Channel. Välja otsitud May 22, 2008. 
  166. ↑ "Choose The Tracks On Michael Jackson's 50th Birthday Album!". Sony BMG ((June 20, 2008)). Välja otsitud June 20, 2008.
  167. ↑ "Michael Jackson—King of Pop". acharts.us. Välja otsitud September 11, 2008.
  168. ↑ "King of Pop". www.ultratop.be. Välja otsitud September 5, 2008.
  169. ↑ "Neverland peters out for pop's Peter Pan", The Sydney Morning Herald ((November 13, 2008)). Välja otsitud November 20, 2008. 
  170. ↑ "Jacko gives up Neverland ranch deed". Press Association. (November 16, 2008).
  171. ↑ Adams, Susan (April 14, 2009). "Ten Most Expensive Michael Jackson Collectibles". Forbes. Välja otsitud April 14, 2009.
  172. ↑ "Michael Jackson Exhibition – 2009". Juliensauctions.com (April 25, 2009). Välja otsitud September 2, 2009.
  173. ↑ "Michael Jackson: The fantastic possessions revealed – Americas, World" (June 26, 2009). Välja otsitud September 2, 2009. 
  174. ↑ Foster, Patrick (March 6, 2009). "Michael Jackson grand finale curtain-raiser". Välja otsitud March 24, 2009. 
  175. ↑ Kreps, Daniel (March 12, 2009). "Michael Jackson's "This Is It!" Tour Balloons to 50-Show Run Stretching Into 2010", Rolling Stone, Jann Wenner LLC. Välja otsitud March 24, 2009. 
  176. ↑ "Michael Jackson: The Last Rehearsal". Life (June 29, 2009). Välja otsitud August 28, 2009.
  177. ↑ "Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest", CNN (June 25, 2009). Välja otsitud August 31, 2009. 
  178. ↑ "Christian Audigier Michael Jackson Clothing Collection Confirmed". Popcrunch.com (June 24, 2008). Välja otsitud January 4, 2011.
  179. ↑ "Michael Jackson Christian Audigier Clothing Line Was In The Works". Popcrunch.com (July 2, 2009). Välja otsitud January 4, 2011.
  180. ↑ Joyce Eng (August 10, 2009). "Judge Approves Michael Jackson Film", TV Guide. Välja otsitud August 10, 2009. 
  181. ↑ "This is It (2009)". Box Office Mojo. Välja otsitud January 16, 2010.
  182. ↑ "Judge OKs Jackson performance film deal", Associated Press, MSNBC (2009-08-10). Välja otsitud March 3, 2010. 
  183. ↑ Herrera, Monica (September 23, 2009). "New Michael Jackson Song, Album Due In October". Billboard.com. Nielsen Business Media, Inc. Välja otsitud March 3, 2010.
  184. ↑ "Taylor Swift, Michael Jackson dominate American Music Awards nominations (Updated)", Los Angeles Times, Tribune Company (October 13, 2009). Välja otsitud October 14, 2009. 
  185. ↑ Daniel Kreps. Michael Jackson Estate, Sony Strike Massive 250 Million Deal to Release King of Pop's Music | Music News, Rolling Stone, 16. märts 2010.
  186. ↑ 187,0 187,1 Harvey, Michael (June 26, 2009). "Fans mourn artist for whom it didn't matter if you were black or white". Välja otsitud June 26, 2009. 
  187. ↑ "Los Angeles Fire Department recording of the emergency phone call made from Michael Jackson's home", BBC (June 26, 2009). Välja otsitud June 27, 2009. 
  188. ↑ "Transcript of 911 call", Yahoo! News (June 26, 2009). Välja otsitud June 27, 2009. 
  189. ↑ "Singer Michael Jackson dead at 50-Legendary pop star had been preparing for London comeback tour". MSNBC (June 25, 2009). Välja otsitud June 25, 2009.
  190. ↑ Moore, Matthew (June 26, 2009). "Michael Jackson, King of Pop, dies of cardiac arrest in Los Angeles". Välja otsitud June 27, 2009. 
  191. ↑ Tourtellotte, Bob (June 25, 2009). "King of Pop Michael Jackson is dead: official", Reuters. Välja otsitud June 25, 2009. 
  192. ↑ 193,0 193,1 Skok, David, Internet stretched to limit as fans flock for Michael Jackson newsMall:Cat handler/numbered[surnud viide], The Vancouver Sun, June 26, 2009.
  193. ↑ Krazit, Tim and McCullagh, Declan. Debate: Can the Internet handle big breaking news?, cnet.com, June 26, 2009.
  194. ↑ Rawlinson, Linnie and Nick Hunt. Jackson Dies, almost takes Internet With Him, CNN, June 27, 2009.
  195. ↑ Wood, Daniel B. Outpouring over Michael Jackson unlike anything since Princess Di, Christian Science Monitor, June 27, 2009.
  196. ↑ Shiels, Maggie. Web slows after Jackson's death, BBC News, June 26, 2009.
  197. ↑ Phoebe. The King of Pop vs. Wikipedia, The Wikipedia Signpost, June 29, 2009; see Mall:Stats.grok.se
  198. ↑ Wortham, Jenna. Michael Jackson Tops the Charts on Twitter, The New York Times, June 25, 2009.
  199. ↑ Stelter, Brian. MTV's Jackson Marathon The New York Times, June 26, 2009.
  200. ↑ You must specify title = and url = when using {{cite web}}."". MSN Entertainment (June 28, 2009). Välja otsitud 2010-04-01.
  201. ↑ Jacko Telethon: Primetime Broadcast Network Coverage Devotes One Third of All News to Pop Star's Death, newsbusters.org, July 10, 2009.
  202. ↑ The Sun, July 8, 2009, pp. 10–11.
  203. ↑ Time Magazine to Publish Special Jackson Issue, People, June 27, 2009.
  204. ↑ Hill, Catey. Scene with Michael Jackson, LaToya Jackson cut from Sacha Baron Cohen's "Bruno", New York Daily News, June 26, 2009.
  205. ↑ Allen, Nick. Michael Jackson memorial service: the biggest celebrity send-off of all time, The Daily Telegraph, July 7, 2009.
  206. ↑ Video of Sharpton's eulogy, Macleans, July 7, 2009.
  207. ↑ Liveblogging Michael Jackson's funeral and memorial service, The Guardian, July 7, 2009.
  208. ↑ Interview with Reverend Lucious Smith, one year since the death of Michael Jackson.
  209. ↑ Bucci, Paul and Wood, Graeme.Michael Jackson RIP: One billion people estimated watching for gold-plated casket at memorial service. The Vancouver Sun, July 7, 2009.
  210. ↑ Leopold, todd. Jackson spectacle likely a world event. CNN, July 6, 2009.
  211. ↑ Bucci, Paul and Wood, Graeme. Michael Jackson RIP: One billion people estimated watching for gold-plated casket at memorial service. The Vancouver Sun, July 7, 2009.
  212. ↑ Scott, Andrew. "Michael Jackson Memorial Earns 31 Million Viewers & More TV News – Inside TV Blog". Television.aol.com. Välja otsitud September 2, 2009.
  213. ↑ Burgess, Kaya (August 24, 2009). "LA coroner to treat Michael Jackson's death as a homicide", The Times (London). Välja otsitud August 24, 2009. 
  214. ↑ "Jackson 'had lethal drug levels'", BBC News (August 25, 2009). Välja otsitud August 25, 2009. 
  215. ↑ Doheny, Kathleen; Louise Chang, Hector Vila Jr (August 24, 2009). "Propofol Linked to Michael Jackson's Death", WebMD. Välja otsitud August 25, 2009. 
  216. ↑ "Michael Jackson Homicide Ruling". Välja otsitud August 24, 2009.
  217. ↑ "Michael Jackson's doctor charged with manslaughter", BBC News, BBC Online (February 9, 2010). Välja otsitud February 8, 2010. 
  218. ↑ Coleman, Mark (September 4, 2009). "Michael Jackson finally laid to rest in Los Angeles", The Daily Telegraph (London). Välja otsitud September 8, 2009. 
  219. ↑ Wells, Jason (June 25, 2010). "One year later: Fans gather to pay tribute to Michael Jackson", Glendale News-Press (Los Angeles). Välja otsitud June 25, 2010. 
  220. ↑ EFE (June 26, 2010). "Familia y fans de Jackson le recuerdan en el aniversario de su muerte", La Vanguardia (Los Angeles). Välja otsitud June 26, 2010. 
  221. ↑ Judd, Amy (June 25, 2010). "Gary Indiana Hosts Michael Jackson Tribute June 25, 2010", Glendale News-Press (Gary, Indiana). Välja otsitud June 25, 2010. 
  222. ↑ Baichwal, Ravi (June 25, 2010). "Fans honor Michael Jackson in Gary, Indiana", WLS (Gary, Ind.). Välja otsitud June 25, 2010. 
  223. ↑ Mccartney, Anthony (June 23, 2010). "A year after Michael Jackson's death, fan base remains committed to keeping memory alive", Associated Press. Välja otsitud June 23, 2010. 
  224. ↑ Romero, Dennis (June 4, 2010). "MJ fans plan to march in downtown L.A. one day after anniversary", LAWeekly (Los Angeles). Välja otsitud June 5, 2010. 
  225. ↑ Gimenez-Llort, Lydia (June 26, 2010). "M4mj 'forever Michael' 4 For Fans Use Only! from WN", WN (Los Angeles). Välja otsitud July 20, 2010. 
  226. ↑ "An amazing tribute: The Jackson Family Foundation & VoicePlate Productions presents "Forever Michael."", Michael Jackson Official Site (Los Angeles) (June 26, 2010). Välja otsitud June 6, 2010. 
  227. ↑ "Aniversario de muerte de Michael Jackson pasará sin grandes homenajes", EFE (Los Angeles) (June 26, 2010). Välja otsitud June 23, 2010. 
  228. ↑ "Michael Jacksoni arst mõisteti kohtus süüdi". Välja otsitud March 5, 2012.
  229. ↑ "Michael Jacksoni arst mõisteti neljaks aastaks vangi". Välja otsitud March 5, 2012.
  230. ↑ (2005) Michael Jackson, the king of pop ... – Google Books. Books.google.com. ISBN 978-0-9749779-0-4. Retrieved on September 2, 2009. 
  231. ↑ "David Winters remembers Michael Jackson « Magick Papers & Nightlife Thailand". Magickpapers.com. Välja otsitud May 16, 2011.
  232. ↑ "Thank you BigBearJohn: here's also David Winters". Democratic Underground. Välja otsitud May 16, 2011.
  233. ↑ "Remembering Michael Jackson, On Screen". indieWIRE. Välja otsitud May 16, 2011.
  234. ↑ "Michael Jackson saved my life". Scarborough Evening News. Välja otsitud June 28, 2009.
  235. ↑ IMDb Search
  236. ↑ "James Brown – Jackson Attends Brown's Public Funeral – Contactmusic News". Contactmusic.com (January 2, 2007). Välja otsitud September 2, 2009.
  237. ↑ Taraborrelli, p. 60
  238. ↑ Taraborrelli, p. 64
  239. ↑ Taraborrelli, pp. 209–210
  240. ↑ 241,0 241,1 241,2 241,3 241,4 241,5 Huey, Steve. "[[[:Mall:Allmusic]] Michael Jackson—Biography]". Allmusic. Välja otsitud November 11, 2006.
  241. ↑ Henderson, Eric (2003). "Michael Jackson:Thriller". Slant Magazine. Välja otsitud June 15, 2008.
  242. ↑ Erlewine, Stephen Thomas. "[[[:Mall:Allmusic]] Thriller Overview]". Allmusic. Välja otsitud June 15, 2008.
  243. ↑ Connelly, Christopher (January 28, 1983). "Michael Jackson: Thriller", Rolling Stone. 
  244. ↑ 245,0 245,1 Erlewine, Stephen Thomas. "[[[:Mall:Allmusic]] Dangerous Overview]". Allmusic. Välja otsitud June 15, 2008.
  245. ↑ Pareles, Jon (November 24, 1991). "Michael Jackson in the Electronic Wilderness", The New York Times. Välja otsitud July 23, 2008. 
  246. ↑ Erlewine, Stephen Thomas. "[[[:Mall:Allmusic]] Michael Jackson HIStory Overview]". Allmusic. Välja otsitud June 15, 2008.
  247. ↑ Hunter, James (August 10, 1995). "Michael Jackson HIStory", Rolling Stone. Välja otsitud July 23, 2008. 
  248. ↑ Erlewine, Stephen Thomas. "[[[:Mall:Allmusic]] Michael Jackson:Invincible]". Allmusic. Välja otsitud September 9, 2007.
  249. ↑ Beaumont, Mark (November 30, 2001). "Michael Jackson: Invincible". NME. Välja otsitud July 23, 2008.
  250. ↑ Brackett, pp. 414
  251. ↑ The Complete Guide To The Music of Michael Jackson & The Jackson Family by Geoff Brown. 164 pages, Omnibus Press
  252. ↑ Lewarne, Rory (July 26, 2004). "Pink Grease". Music News. Välja otsitud August 10, 2008.
  253. ↑ Hunter, James (December 6, 2001). "Michael Jackson: Invincible", Rolling Stone. Välja otsitud July 20, 2008. 
  254. ↑ George, p.24
Viitamistõrge: <references>-märgendite vahel olevat <ref>-märgendit nimega "AMAs_2009" ei kasutata eelnevas tekstis.

[redigeeri] Kirjandus

  • Lewis (Jones), Jel D. Michael Jackson the King of Pop: The Big Picture; The Music! the Man! the Legend! The Interviews: An Anthology. Amber Communications Group, Inc., 2005. ISBN 978-0974977904.
  • Taraborrelli, J. Randy. Michael Jackson: The Magic, The Madness, The Whole Story, 1958–2009. Terra Alta, WV: Grand Central Publishing, 2009. ISBN 0-446-56474-5, 9780446564748.
  • George, Nelson. Michael Jackson: The Ultimate Collection booklet. Sony BMG, 2004.

[redigeeri] Välislingid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Michael_Jackson&oldid=2941400"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes