Michael Jackson

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on lauljast; õlleeksperdi kohta vaata artiklit Michael Jackson (õlleekspert).

Michael Jackson
Michael Jackson 1984. aastal
Michael Jackson 1984. aastal
Info
Sünninimi Michael Joseph Jackson[1]
Tuntud kui Michael Joe Jackson, MJ, Popikuningas
Sündinud 29. august 1958
Gary, Indiana, USA
Surnud 25. juuni 2009 (50-aastaselt)
Los Angeles, USA
Stiil(id) R&B, popmuusika, rokkmuusika, soul, funk, elektrooniline, dance, new jack swing, diskomuusika
Amet(id) laulja-laululooja, muusikaprodutsent, helilooja, muusik, tantsija, koreograaf, näitleja
Pill(id) klaver, trummid, kitarr
Tegev 1964–2009
Plaadifirma(d) Motown, Epic, Legacy, Sony
Seotud artistid The Jackson 5, Janet Jackson, Slash
Veebileht michaeljackson.com

Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana25. juuni 2009 Los Angeles) oli afroameerika päritolu poplaulja, laululooja, tantsija ja instrumentalist.

Teda on nimetatud ka Popikuningaks ning ta on kõigi aegade edukaim meelelahutaja[viide?]. Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialt kajastatud eraeluga tegid Jacksonist rohkem kui neljakümneks aastaks ülemaailmselt tuntud popikooni[viide?].

Jacksonite perekonna seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal perebändis The Jackson 5. Tema soolokarjäär sai alguse 1971. aastal.

Tänu tema laulude (sealhulgas "Beat it", "Billie Jean" ja "Thriller") videotele sai muusikavideotest 1980ndatel uus kunstiliik, mis pani ühtlasi aluse nende tähtsusele muusika promomisel. Nende populaarsus aitas saada kuulsaks toona suhteliselt uuel telekanalil MTV-l. 1990ndatel tegid videod "Black or White", "Scream" jt Jacksonist MTV raudvara.

Tema muusika uudne kõla ja laulmisstiil on mõjutanud paljusid pop-, rokk-, R&B- ja hiphopmuusikuid. Jacksoni esinemised tegid populaarseks mitu keerukat tantsustiili, näiteks robot ja moonwalk.

Jacksoni 1982. aastal ilmunud "Thriller" on ostetud eksemplaride arvu poolest kõigi aegade kõige menukam muusikaalbum. Ka albumid "Off the Wall" (1979), "Bad" (1987), "Dangerous" (1991) ja "HIStory" (1995) on kõige menukamate seas. Jackson on üks väheseid artiste, keda on kaks korda valitud Rock and Roll Hall of Fame'i. Jackson on ka Dance Hall of Fame'is, kus ta on seniajani ainus popi ja rock'n'roll'i viljeleja.

Jackson pälvis 13 Grammy auhinda (sealhulgas Grammy legendiauhind ja Grammy elutööauhind) ja kõige rohkem Ameerika muusikaauhindu (koos sajandi artisti auhinnaga 26). Ta sai veel sadu auhindu, rohkem kui ükski teine laulja[viide?]. Jackson oli USA popmuusika singliedetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist Hot 100 ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari[viide?].

Jacksoni isiklik elu, sealhulgas tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine ning süüdistused laste seksuaalses ärakasutamises tekitasid palju kõmu ja poleemikat.

Jackson suri 25. juunil 2009 mõni nädal enne turnee "This Is It" kavandatud algust ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma põhjustamises. Washington Posti ja Nielseni reitingu andmetel vaatas Michael Jacksoni mälestusteenistuse teleülekannet 2,5 miljardit inimest.[2]

Elulugu ja muusikukarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lapsepõlv ja The Jackson 5 (1958–1975)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Jacksonite perekond
Next.svg Pikemalt artiklis The Jackson 5
Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma.

Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus.[3] Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. Mõlemad vanemad olid musikaalsed. [4] 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud.[5] Siiski teenis ta oma R&B ansambliga kohalikes klubides esinedes perekonnale lisaraha. Ansambli proovid toimusid Jacksonite elutoas, nii et lapsed kasvasid algusest peale muusika sees.[6] Ema Katherine mängis klarnetit ja klaverit ning oli andekas laulja.[7] Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie, Tito, Jermaine, Marlon ja Randy.[8] Kuues vend Brandon suri imikuna[9]. Joseph Jackson oli karm ja autoritaarne. Ta nõudis perelt täielikku kuulekust, ei lubanud lastel teiste lastega mängida ega väljaspool kooli sõpradega kohtuda.[10]

Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedžer.[5] Jacksoni suhted isaga olid keerulised.[11][12] Esimest korda rääkis Jackson väärkohtlemisest, mis talle lapsepõlves osaks sai, Oprah Winfrey jutusaates veebruaris 1993. Ta ütles, et nuttis tihti üksindusest ja et isa nägemine ajas teda oksele. Hiljem meenutas Jackson, kuidas isa teda pikkade ansambliproovide ajal lisaks füüsilisele karistamisele ka solvas, öeldes näiteks korduvalt, et tal on suur nina. Isa olevat istunud poegade lauluproovis, rihm käes, ja löönud neid sellega, kui poisid ei laulnud õigesti. Samas leidis Jackson, et range distsipliin aitas tal edu saavutada.[13][14] 2003. aastal tunnistas ka isa avalikult, et peksis Michaelit, kui too oli laps.[12] Arvatavasti oli lapsena kogetud väärkohtlemine üks põhjusi, miks Jacksonit saatsid hiljemgi õudusunenäod ja kroonilised unehäired, ta jäi alati allaheitlikuks – eriti isaga suheldes -, ei olnud rahul oma välimusega ning käitus lapsikult ka täiskasvanueas.[15]

Aastal 1964 liitusid ansambliga The Jackson Brothers, mille olid loonud vanemad vennad Jackie, Tito ja Jermaine, ka Michael ja Marlon, kes hakkasid esinema taustamuusikutena, mängides kongasid ja tamburiini. Michael hakkas peagi esinema ka taustalaulja ja tantsijana. 8-aastaselt sai ta Jermaine'i kõrval solistiks. Bändi nimeks sai The Jackson 5.[8] Aastatel 19661968 tegi bänd pikki tuure kesklääne osariikides. Michael Jackson rääkis hiljem, et ta kannatas väga selle pärast, et ei saanud öösiti magada, kuna vanemad vennad tõid nende ühisesse hotellituppa tüdrukuid.[16] Sageli esineti Chitlin' circuit'i klubides ja mõnikord isegi enne striptiisietendusi. Michael Jackson meenutas hiljem ühe transvestiidist strippari esinemist ja lisas: "Sain mina vast hariduse. Põhjalikuma kui enamik lapsi. Võib-olla andis see mulle täiskasvanuna vabaduse kontsentreeruda elu muudele aspektidele."[17] 1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse, esitades oma versioone plaadifirma Motown hittidest ja James Browni laulust "I Got You (I Feel Good)"; solist oli Michael.[18] Sealt avastas poistepundi Diana Ross, kellest sai Michaeli mentor ja sõbranna aastateks.[19]

Aastal 1967 lindistas The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas loo "Big Boy", mille andis välja kohalik plaadifirma Steeltown. Aastal 1968 sõlmiti leping plaadifirmaga Motown Records.[8] ja pereansambel kolis Californiasse. Uue kodu otsinguil elasid Michael ja Marlon vahepeal Diana Rossi juures. Edaspidi lindistati juba koduses stuudios ning plaadifirma lugude kõrval hakkasid poisid ise heliloojatena kätt proovima. Nad olid esimene mustanahaliste grupp, mis tõmbas ligi sedavõrd suure hulga valget publikut.[19] Aastal 2004 nimetas The New York Times'i ajakirjanikust muusikakriitik Jon Pareles noort Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks.[20] Bändi neli esimest singlit ("I Want You Back", "ABC", "The Love You Save" ja "I'll Be There") tõusid edetabelis Billboard Hot 100 esikohale, mis oli enneolematu saavutus.[8] Aastatel 19721975 ilmus Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit, sealhulgas "Got to Be There" ja "Ben", mis anti välja osana The Jackson 5 frantsiisist. Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks "Got to Be There", "Ben" ja oma versioon Bobby Day laulust "Rockin' Robin". Aastal 1973 hakkas bändi plaatide läbimüük vähenema. Mitu laulu jõudis siiski edetabelites 40 parema hulka, sealhulgas diskosingel "Dancing Machine" esiviisikusse ja "I Am Love" esikahekümne hulka. Jackson 5 salvestas Motowni plaadifirma all 450 laulu, nendest 174 avaldati. Kokku tehti kümme stuudioalbumit, esineti korduvalt televisioonis ja tehti mitu kontsertturneed Ameerikas. [21] Kuna Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975. aastal Motowni alt.[22]

Üleminek Epicu alla ja "Off the Wall" (1975–1981)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juunis 1975 sõlmis The Jackson 5 lepingu plaadifirmaga Epic Records, mis on CBS Recordsi tütarettevõte[22], ja võttis enda uueks nimeks The Jacksons. Umbes samal ajal sai bändi ametlikuks liikmeks pere noorim vend Randy; Jermaine aga lahkus bändist, et alustada soolokarjääri.[23] Ansambel jätkas kontsertide andmist nii USA-s kui ka teistes riikides ning andis aastatel 1976–1984 välja kuus albumit. Sel ajal oli bändi peamine laulukirjutaja Michael, kelle loodud on muuhulgas hitid "Shake Your Body (Down to the Ground)", "This Place Hotel" ja "Can You Feel It".[18] Aastal 1978 mängis Jackson muusikalfilmis "The Wiz" Hernehirmutist (The Scarecrow). Võtetel sai ta tuttavaks Quincy Jonesiga, kes tegeles filmi muusikalise poolega. Jones nõustus produtseerima Jacksoni järgmist sooloalbumit "Off the Wall".[24] Aastal 1979 murdis Jackson keerulist tantsunumbrit tehes ninaluu. Talle tehti rinoplastiline operatsioon, mis hästi ei õnnestunud: Jacksonil tekkisid hingamisraskused, mis hakkasid laulmist segama. Talle soovitati ilukirurg Steven Hoefflinit, kes tegi tema ninale veel mitu operatsiooni.[25]

1979. aastal ilmunud albumi "Off the Wall" produtseerisid Jones ja Jackson ühiselt. Peale Jacksoni kirjutasid albumi jaoks laule ka Rod Temperton, Stevie Wonder ja Paul McCartney. Sellest sai esimene sooloalbum, millelt jõudis neli laulu USA edetabelite esikümnesse. Nende hulgas olid "Don't Stop 'til You Get Enough" ja "Rock with You".[26][27] Album jõudis Billboard 200 edetabelis kolmandale kohale ning seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni eksemplari.[28] Aastal 1980 võitis Jackson kolm Ameerika muusikaauhinda: parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ja parim souli ja R&B singel laulu "Don't Stop 'til You Get Enough" eest.[29][30] Samal aastal sai ta Billboard Year-Endi parima R&B ja mustanahalise meesartisti ning parima R&B ja mustanahalise artisti albumi ("Off the Wall") auhinna ning samuti Grammy auhinna parima R&B vokaalesituse auhinna lauluga "Don't Stop 'til You Get Enough".[26] Aastal 1981 võitis Jackson kaks Ameerika muusikaauhinda: parima souli ja R&B albumi eest ning parima souli ja R&B meesartisti auhinna.[31] Headest müügitulemustest hoolimata tundis Jackson, et albumit "Off The Wall" oleks võinud saata palju suurem edu. Järgmise albumiga tahtis ta kõigi ootused ületada.[32] 1980. aastal sai Jackson plaadifirmaga kokkuleppele muusikatööstuse kõrgeimas autoritasumääras: 37 protsenti albumi hulgimüügi kasumist.[33]

"Thriller" ja "Motown 25" (1982–1983)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1982 luges Jackson sisse audioraamatu "E.T. the Extra-Terrestrial", kus ta laulis ka laulu "Someone In the Dark". Salvestis võitis 1984. aastal Grammy auhinna parima lastealbumi eest. Samal aastal võitis Jackson veel seitse Grammyt[34] ja kaheksa Ameerika muusikaauhinda[35] (sealhulgas teeneteauhinna, mille saajatest on ta noorim); ta püstitas mõlemal puhul ühel aastal võidetud auhindade arvu rekordi. Need auhinnad sai ta albumi "Thriller" eest, mis anti välja 1982. aasta lõpus. See oli 1983. aastal maailmas enim müüdud album[36] ning sellest sai kõigi aegade enim müüdud album nii USA-s kui ka mujal maailmas: seda on müüdud üle 110 miljoni eksemplari[37]. Album oli Billboard 200 edetabelis 37 nädalat esikohal ning 80 nädalat järjest esikümnes. See oli esimene album, millelt oli seitse singlit edetabeli Billboard Hot 100 esikümnes; nende seas "Billie Jean", "Beat It" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"[38]. RIAA tunnistas "Thrilleri" USA-s topeltteemantalbumi vääriliseks (29 miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka 1983. aasta parima mitteklassikalise muusika salvestise helirežissööritöö eest (helirežissöör Bruce Swedien).[39]

Tegelikult ei ilmunud "Thriller" oma esialgsel kujul. Plaadifirma hakkas Jacksonile albumi valmimise osas tohutult survet avaldama ning paljude lugude puhul tuli teha kompromisse. Jackson ei olnud sellise albumiga rahul ja lasi helistada CBS-i teatamaks, et albumit ei anta välja. Plaadifirma inimesed olid väga ärritatud. Pärast lühikest puhkust hakati uuesti albumiga tegelema, miksiti kõik uuesti kokku ning jõuti tulemuseni, millega olid kõik rahul. Koos albumiga tuli välja ka kolm muusikavideot – "Billie Jean", "Beat It" ja "Thriller". "Beat It'i" ja "Thrilleri" videote eest maksis Jackson ise ning seega kuulusid ka nende õigused temale. Kuigi CBS ei olnud selle poolt, anti "Beat It" singlina välja juba siis, kui "Billie Jean" alles esimesel kohal oli. CBS arvas, et nii langeb "Billie Jean" edetabeli eesotsast välja, kuid tegelikult oli see suurepärane otsus, sest mõlemad lood püsisid ka samal ajal esikümnes. [3]

Jacksoni advokaat John Branca märkis, et Michaelil oli sellal kõige kõrgem autoritasumäär muusikatööstuses: umbes 2 dollarit igalt müüdud albumilt. Ka oma salvestiste müügilt teenis ta rekordilist kasumit. John Brancal tekkis mõte, et "Thrilleri" tegemisest võiks teha dokumentaalfilmi[3]. See anti välja 1984. aasta veebruaris [3]. Filmi "The Making of Michael Jackson's Thriller" videokassette müüdi mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais ilmusid müügile ka Michael Jacksoni nukud, mis maksid 12 dollarit.[40] Biograaf J. Randy Taraborrelli kirjutab, et "Thrillerit" ei ostetud nagu vabaajakaupa, nagu ajakirja, mänguasja või menufilmi pileteid, vaid seda hakati ostma nagu hädavajalikku majapidamistarvet."[41] Aastal 1985 sai "Making of Michael Jackson's Thriller" parima videoalbumi Grammy auhinna.[34] 2009. aasta detsembris valis USA Kongressi raamatukogu "Thrilleri" muusikavideo National Film Registry'sse; see oli esimene muusikavideo, mis sinna võeti.[42][43]

Ajakiri Time kirjeldas Jacksoni tollast mõjukust nii: "Salvestiste, raadio, rokivideote staar. Muusikaäri ühemehe-päästemeeskond. Laululooja, kes paneb paika kümnendi rütmi. Kõige fantastilisemate jalgadega tantsija tänaval. Laulja, kes ületab kõik maitse-, stiili- kui ka värvipiirid".[40] The New York Times kirjutas, et popmuusika maailmas on kõige tähtsam Michael Jackson ja alles siis tulevad kõik ülejäänud.[44]

1983. aasta märtsis tulid vennad Jacksonid jälle kokku ning esinesid legendaarsel telekontserdil "Motown 25: Yesterday, Today, Forever". Saade läks eetrisse 16. mail 1983, kuid oli tegelikult lindistatud juba kuu aega varem. Seda vaatas üle 50 miljoni inimese.[3]. Saates esinesid ansambel The Jacksons ja teised plaadifirma Motown artistid. Kõige meeldejäävam oli Michael Jacksoni laulu "Billie Jean" sooloesitus (vt esinemisstiil). Jacksoni esinemine sai muusika kategoorias Emmy nominendiks, kuid kaotas Ameerika päritolu ooperilauljanna Leontyne Prince'ile. Jacksoni jaoks oli aga parim auhind see, et pärast saadet helistas talle Fred Astaire ja kiitis tema esinemist. [3]

Pepsi Cola reklaamvõtted ja heategevussingel "We Are the World" (1984–1985)[muuda | redigeeri lähteteksti]

27. jaanuaril 1984 oli Michael koos teiste ansambli The Jacksons liikmetega Los Angeleses Shrine Auditoriumis Pepsi Cola reklaami võtetel, mida juhtisid reklaamiagentuuri BBDO loominguline juht Phil Dusenberry[45] ning Pepsi Cola ülemaailmne loominguline juht Alan Pottasch. Pürotehnikute vea tõttu süttisid Jacksonil saalitäie fännide ees esinedes juuksed põlema. Ta sai peanahale teise astme põletushaavu, mille varjamiseks lasi Jackson teha kosmeetilist ravi.[25] Jacksoni peanahk ei paranenud täielikult kunagi. Pepsi jõudis Jacksoniga kohtuvälisele kokkuleppele ning kahjutasuks saadud 1,5 miljonit dollarit annetas ta Culver Citys asuvale Brotmani meditsiinikeskusele, mis muutis tänutäheks oma nime Michael Jackson Burn Centeriks.[46] Dusenberry kirjutas hiljem sellest juhtumist oma memuaarides "Then We Set His Hair on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame Career in Advertising" (2005).

1984. aastal sai Jackson eelmise aasta saavutuste eest kaheksa Grammy auhinda. Erinevalt tema järgmistest albumitest ei olnud "Thrilleril" ametlikku kontsertturneed, ent 1984. aasta kontsertturneel Victory Tour esitas ansambel The Jacksons rohkem kui kahele miljonile ameeriklasele albumitelt "Thriller", "Destiny", "Triumph" ja "Off the Wall" pärit lugusid ning Michael Jacksoni uut soolomaterjali.

1985. aastal kirjutas Jackson koos Lionel Richiega heategevussingli "We Are the World", mis anti välja Aafrikas nälga kannatavate inimeste abistamiseks. Seda on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ning see on üks kõigi aegade menukamaid singleid. 1986. aastal sai "We Are the World" neli Grammy auhinda (üks läks laulu loojatele Jacksonile ja Richie'le aasta laulu kategoorias). Ameerika muusikaauhindade ürituse korraldajad otsustasid heategevuslaulu võistlusest välja jätta ning tunnustasid seda eriauhindadega, millest ühe sai Jackson. See on ainus Ameerika muusikaauhind, mille Jackson on saanud mittesooloartistina.[47][48][49]

Tabloidid, "Bad", autobiograafia ja filmid (1986–1987)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Michael Jacksoni tervis ja välimus
Jackson kaks aastat pärast vitiliigo diagnoosimist, haiguse varajases staadiumis.

Uudised Jacksoni kohta muutusid üha sensatsioonilisemateks. 1986. aastal kirjutasid tabloidid, et Jackson magab hapnikukambris, et aeglustada vananemisprotsessi; uudise juures oli ka klaaskastis lamava Jacksoni pilt.[50] Hiljem selgus, et see lugu ei olnud tõene ning tabloidide arvates oli Jackson ise seda levitanud.[51] Kui Jackson ostis ühest laborist omale šimpansi, kahtlustati, et ta on üha enam reaalsustaju kaotamas.[52] Kuulujutt Jacksoni soovist osta "elevantmehe" Joseph Merricki luid ei vastanud küll tõele, ent Jackson ei lükanud seda ka ümber.[51][50] Kuigi algselt soovis Jackson väljamõeldud lugudega suurendada oma populaarsust, lõpetas ta nende levitamise, sest uudised muutusid liialt sensatsioonilisteks. Selle tagajärjel hakkas meedia ise lugusid välja mõtlema. [50][53] Nende lugude tõttu sai ta meedias hüüdnimeks Wacko Jacko (Veidrik-Jacko).[54] Kuulujuttude kohta kommenteeris ta Taraborrellile: "Miks mitte lihtsalt öelda inimestele, et ma olen tulnukas Marsilt. Ütle neile, et ma söön elusaid kanu ja tantsin keskööl voodoo' d. Nad usuvad kõike, mida sa ütled, sest sa oled ajakirjanik. Aga kui mina, Michael Jackson, ütleksin: "Ma olen tulnukas Marsilt ja ma söön elusaid kanu ning tantsin keskööl voodoo' d," siis ütleksid inimesed: "Küll see Michael Jackson on ikka segane. Ta on hulluks läinud. Me ei saa uskuda mitte ühtegi sõna, mida ta ütleb."[55]

Jackson kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki Badi ajastul

Jackson mängis Francis Ford Coppola 17-minutilises 3D-filmis "Captain EO" peaosa. Film esilinastus 1986. aasta septembris Disneylandis ja Epcotis ning väljaspool Ameerikat 1987. aasta märtsis Tokyo Disneylandis, tõustes populaarseks tõmbenumbriks kõigis kolmes lõbustuspargis. Filmiteemaline atraktsioon püstitati hiljem ka Euro Disneylandi. Need atraktsioonid jäid avatuks kuni 1990ndate lõpuni; viimasena suleti 1998. aastal Pariisis asunud ülespanek.[56] Fännide tungival nõudmisel püstitati Captain EO atraktsioon 2010. aasta jooksul taas kõigis neljas kohas.[57]

Pärast üliedukat "Thrilleri" albumit olid muusikatööstuse ootused uuele albumile "Bad" (1987) väga kõrged.[58] Kuigi kriitikute arvates ei küündinud "Bad" "Thrilleri" tasemele, oli see siiski väga edukas. Albumilt "Bad" ilmus USAs seitse singlit, millest viis ("I Just Can't Stop Loving You", "Bad", "The Way You Make Me Feel", "Man in the Mirror" ja "Dirty Diana") jõudsid Billboard Hot 100 edetabelis esikohale. Nii palju singleid polnud kunagi varem üheltki albumilt, k.a "Thrillerilt", Hot 100 edetabelis esikohale jõudnud.[59] Albumi nimiloo video, mis sarnanes tema varasema loo "Beat It" videoga, filmiti New Yorgi metroos ning selle koreograafia ja kostüümid olid inspireeritud "West Side Storyst". Aastaks 2008 oli albumit "Bad" müüdud üle kogu maailma 30 miljonit eksemplari. Album on pälvinud mitu auhinda: 1988. aastal võitis "Bad" Ameerika muusikaauhinna aasta parima souli/RnB singli kategoorias[60], 1989. aastal võitis Jackson Grammy auhinna parima muusikavideo eest loole "Leave Me Alone"[61] ning samal aastal pärjati Jackson saavutuse auhinnaga (Award of Achievement), kuna "Bad" oli müüduim album 25 riigis, maailma müüduim album 1987–1988 ja esimene album, millelt ilmus USAs viis esikoha singlit.[62][63] Albumi maailmaturnee Bad World Tour kestis 1988. aasta septembrist järgneva aasta jaanuarini. Kokku anti 123 kontserti 4,4 miljonile inimesele.[64] Turnee käigus püstitati Guinnessi maailmarekord, kui Wembley staadionil anti seitse läbimüüdud kontserti kokku 504 000 külastajale.

Autobiograafia "Moonwalk" ja Neverland (1988–1990)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jackson esitab laulu "The Way You Make Me Feel"

Aastal 1988 andis Jackson välja oma ainsa autobiograafia "Moonwalk", mille kirjutamiseks oli kulunud neli aastat. Raamatut müüdi 200 000 eksemplari.[65] Jackson kirjutas raamatus oma lapsepõlvest, ansamblist The Jackson 5 ja tema vastu tarvitatud vägivallast.[66] Ta kirjutas ka näolõikustest, öeldes, et on käinud kahel ninalõikusel ja lasknud teha lõualohu. Näojoonte muutumist selgitas ta puberteedi, kaalulanguse, taimetoitlase range dieedi, soengu muutmise ja lavavalgustuse mõjuga.[67] "Moonwalk" jõudis New York Timesi bestsellerite nimekirjas esikohale.[68]

Ma olen alati tahtnud rääkida lugusid. Lugusid, mis tulevad otse südamest. Mulle meeldiks istuda kamina ääres ja rääkida inimestele lugusid, manada nende silme ette pilte, panna nad nutma ja naerma, viia nad pealtnäha lihtsate vahenditega – sõnadega – mingisugusesse emotsionaalsesse seisundisse. Ma tahaksin rääkida lugusid, mis puudutaksid nende hinge ja muudaksid neid. Ma olen seda alati teha tahtnud. Kujutage ette, mida võib tunda mõni kuulus kirjanik, kes teab, et tal on see võime olemas. Ma tunnen vahel, et suudan seda sama. See on midagi, mida tahaksin enda puhul arendada. Mõnes mõttes nõuab muusika kirjutamine neid samu oskusi, tekitab emotsionaalseid tõuse ja mõõnasid, aga lugu ise on sketš. See on etteaimamatu. Jutustamisest on kirjutatud väga vähe raamatuid; sellest, kuidas haarata kaasa publikut, kuidas inimesi kokku saada, nende meelt lahutada. Ei mingeid kostüüme, jumestust, mitte midagi, ainult sina ja su hääl ja su võime nad siit eemale viia, muuta nende elu, kas või mõneks hetkeks.[69]

Aastal 1988 valmis fantaasiafilm "Moonwalker", mille stsenaristiks ja peategelaseks oli Jackson ise. Film sisaldas Jacksoni enimmüüdud albumi "Bad" muusikavideoid ning film ei ole üks pidev jutustus, vaid koosneb mitmest lühikesest loost. Film linastus Euroopa ja Lõuna-Ameerika kinodes. Põhja-Ameerikas ja Kanadas oli film kättesaadav videokassetina. Film tõusis kohe Billboardi muusikavideokassettide edetabelis esimesele kohale, püsides seal 22 nädalat. Lõpuks langes "Moonwalker" edetabelis allapoole, kuna selle asemel tõusis esikohale "Michael Jackson: The Legend Continues".[70]. Ligi poole aastaga (1989. a 17. aprilliks) oli filmi "Moonwalker" USA-s müüdud 800 000 eksemplari, saades sellega plaatina sertifikatsiooni. Film kandideeris neljale auhinnale, millest võitis kaks – Home Entertainment Award ja Young Artist Award [71].

Neverlandi rantšo. Michael Jacksoni kodu aastatel 1988–2005.

1988. aasta märtsis ostis Jackson Californiasse Santa Barbara maakonna lähedale kinnisvara, mille ta nimetas Neverlandi rantšoks ja mille eest maksis erinevatel andmetel 16,5–30 miljonit dollarit. Neverland (eesti keeles: Eikunagimaa) on saanud oma nime šoti romaanikirjaniku J. M. Barrie loodud tegelaskuju Peeter Paani kodu järgi, milleks on väike saar Eikunagimaa. Jackson oli kiindunud Peeter Paani tegelaskujusse, kuna samastas ennast temaga ja sarnaselt Peteriga keeldus Jackson täiskasvanuks saamast [72]. Ta lasi umbes 1200-hektarilisele maa-alale ehitada lõbustuspargi, loomaaia, kino ja kaks raudteed. Lisaks kaunistasid valdust mitmed kujud lastest ja muud kunstiteosed. Seda kõike valvas ligi 40 turvatöötajat. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100 miljonit dollarit.[20][73]. Neverland oli Jacksoni koduks kuni aastani 2005.

Ainuüksi 1989. aastal oli Jacksoni albumite müügi, reklaamide ja kontsertide tulu umbes 125 miljonit dollarit.[74][75] Temast sai esimene lääneriikidest pärit inimene, kes esines Nõukogude Liidu telereklaamis.[70]

Jackson oli nii edukas, et teda hakati nimetama Popikuningaks.[76] Hüüdnime populariseeris Elizabeth Taylor, kui ta andis 1989. aastal Jacksonile üle Soul Traini auhinna, kuulutades ta tõeliseks popi-, roki- ja soulikuningaks.[77] President George H. W. Bush andis Jacksonile Valge Maja aastakümne artisti auhinna.[78] Jacksoni live-tõlgendus laulust "You Were There" Sammy Davis jr-i 60. sünnipäeva pidustustel sai Emmy auhinna nominatsiooni.[70]

"Dangerous" ja 27. Super Bowl (1991–1993)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märtsis 1991 sõlmis Jackson Sonyga uue plaadilepingu, mille väärtus oli rekordilised 65 miljonit dollarit.[79] Jacksoni kaheksas album "Dangerous" valmis samal aastal; 2008. aasta seisuga oli seda üle maailma müüdud 32 miljonit koopiat. Kuna albumi üks kaasprodutsentidest oli new jack swing 'i muusikastiili looja Teddy Riley, otsustas Jackson esmakordselt oma albumil kasutada räpp-muusika tuge; see kooslus osutus väga populaarseks ning "Dangerous" on seni selle muusikastiili enim müüdud album.[80][81] Albumi kõige edukamaks singliks USAs oli selle esiksingel "Black or White", mis püsis Billboard Hot 100 edetabeli esikohal seitse nädalat; ka mujal maailmas saatis laulu sarnane edu.[81] Albumi teine singel "Remember the Time" püsis USA edetabelites viie parima laulu seas kaheksa nädalat ning Billboard Hot 100 tabelis oli selle parimaks kolmas koht. Suurbritannias ja mujal Euroopas osutus albumi populaarseimaks lauluks "Heal the World", mida müüdi Suurbritannias 450 000 koopiat ning mis püsis edetabelites teisel kohal kokku viis nädalat. Albumile pühendatud maailmaturnee Dangerous World Tour kestis 1992. aasta jaanuarist 1993. aasta novembrini ning tõi sisse 100 miljonit dollarit. Jackson andis turnee käigus 67 kontserti 3,5 miljonile inimesele.[82] Turnee ülekandeõigused müüdi telekanalile HBO rekordilise 20 miljoni dollari eest.[83]

1992. aasta Billboardi muusikaauhindade jagamisel pärjati "Dangerous" maailma enim müüdud albumi auhinnaga ja laul "Black or White" maailma enim müüdud singli auhinnaga. Lisaks omistati Jacksonile enim müünud 1980ndate artisti auhind.[84] 1993. aasta Grammyde jagamisel autasustati Jacksonit "Elava legendi" auhinnaga (Living Legend Award). Album "Dangerous" võitis Grammy parima produktsiooni (Best Engineered – Non Classical) kategoorias, mis oli tunnustus Bruce Swedieni ja Teddy Reily tehtud tööle. Ühe nominatsiooni sai "Black and White" parima vokaalesituse kategoorias ning kaks nominatsiooni "Jam" parima R&B vokaalesituse ja parima R&B laulu kategoorias. Samal aastal võitis Jackson ka kolm Ameerika muusikaauhinda: parim pop-rock album, parim souli-R&B singel ("Remember the Time") ning esimest korda välja antud rahvusvahelise artisti auhind (International Artist Award). Edaspidi hakkas see auhind kandma Jacksoni nime.[85]

1992. aastal ilmus Jacksoni teine raamat, luuletuste ja esseede kogu "Dancing the Dream". Peamisteks kirjatööde teemadeks olid lapsed, loomad ja keskkond. Samuti sisaldas raamat palju pilte. Raamat ei pälvinud kriitikute tunnustust ja ka müüginumbrid ei olnud suured, kuid raamat oligi mõeldud pigem fännidele kingituseks. Pärast Jacksoni surma ilmus raamatu uus tiraaž [86]

1993. aasta jaanuaris astus Jackson 27. Super Bowli poolajal üles meeldejääva etendusega (vt esinemisstiil). See oli esimene Super Bowl, mil vaatajanumbrid poolaja etteaste ajal tõusid ning seda vaatas kokku 135 miljonit ameeriklast. Pärast Super Bowli tõusis "Dangerous" albumite müügiedetabelis 90 kohta.[87]

1993. aasta veebruaris andis Jackson Oprah Winfreyle 90-minutilise intervjuu. Ta ei olnud andnud ühtegi intervjuud alates 1979. aastast. Jackson rääkis, kuidas ta isa oli lapsepõlves temaga vägivaldne olnud, ja tunnistas, et nuttis tihti üksildusest. Ta eitas kuulujutte selle kohta, et on ostnud Elevandimehe luud, maganud hapnikukambris või oma nahka heledamaks pleegitanud. Ta tunnistas esimest korda, et tal diagnoositi vitiliigo. Intervjuud vaatas umbes 90 miljonit Ameerika televaatajat. "Dangerous" jõudis taas albumite edetabelis esikümnesse, kuigi oli algselt välja antud juba aasta tagasi.[14][88][89]

"HIStory", "Blood on the Dance Floor" ja "Ghosts" (1995–1997)[muuda | redigeeri lähteteksti]

1995. aastal andis Jackson välja topeltalbumi "HIStory: Past, Present and Future, Book I". Esimene plaat "HIStory Begins" oli 15 lauluga parimate hittide album ja anti 2001. aastal uuesti välja nime all "Greatest Hits: HIStory, Volume I". Teine plaat "HIStory Continues" sisaldas aga 15 uut laulu. Album debüteeris edetabelites esimesel kohal ning on sertifitseeritud 7 miljoni koopia müümise eest USAs.[90] See on kõigi aegade enimmüüdud mitmeplaadiline album – üle maailma on seda müüdud 20 miljonit koopiat.[75][91] "HIStory" sai Grammy auhinna aasta albumi kategoorias.[92]

Michael Jackson 1997. aasta Cannes'i filmifestivalil

Esimene singel, mis albumilt välja anti, oli topelt A-poolega "Scream/Childhood". "Scream" on koos noorima õe Janetiga esitatud duett. Laul võitleb selle vastu, kuidas meedia Jacksonit lapse ärakasutamise süüdistuste ajal kujutas. Singel oli edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimale kohale tõusnud uustulija, debüteerides viiendal kohal, ning laul sai Grammy nominatsiooni parima pop-koostöö eest.[92] "You Are Not Alone" oli teine singel albumilt "HIStory". Laul hoiab Guinnessi maailmarekordit selle eest, et debüteeris esimese singlina üldse edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimal kohal.[74] Seda nähti suure kunstilise ja ärilise eduna ning singel sai Grammy nominatsiooni parima poplaulu eest.[92]

1995. aasta lõpu poole viidi Jackson kiiresti haiglasse, kui ta televisioonis esinemisproovide ajal kokku kukkus. Selle intsidendi põhjustas stressist tulenev paanikahoog.[93]

Albumi kolmas singel "Earth Song" oli 1995. aasta jõulude ajal Suurbritannia singliedetabelis esimesel kohal kuus järjestikust nädalat. Seda müüdi miljon koopiat ning see oli Suurbritannias Jacksoni kõige edukam singel.[92] Laulule järgnes ülevoolav video, mille süžee keskendub probleemidele, mis viivad Maa hävingule, sh keskkonnareostus, vihmametsade raie, sõda, nälg. Laul "They Don't Care About Us" tekitas skandaali, kui Laimuvastane Liiga ja teised organisatsioonid kritiseerisid selle väidetavalt antisemiitlike laulusõnu. Jackson andis laulust kiiresti välja muudetud versiooni, millest jäid välja solvavad laulusõnad.[94] 1996. aastal võitis Jackson laulu "Scream" muusikavideo eest Grammy ja Ameerika Muusikaauhinna parima pop- ja rokklaulja kategoorias.[34][95]

Albumit promoti kontserditurneega HIStory World Tour. See algas 7. septembril 1996 ja lõppes 15. oktoobril 1997. Jackson esines 82 kontserdil 58 linnas rohkem kui 4,5 miljonile fännile ja teenis kontserttuuriga 165 miljonit dollarit. Turneel külastati viit kontinenti ja 35 riiki ning see oli pealtvaatajate arvu poolest Jacksoni kõige edukam kontserditurnee.[96]

1996. aastal arvas Forbes Jacksoni iga-aastase sissetuleku olevat 35 miljonit ja 1997. aastal 20 miljonit dollarit.[73]

1997. aastal ilmus Jacksoni album "Blood on the Dance Floor: HIStory in the Mix", mis sisaldas remikse tema hittsinglitest albumilt "HIStory" ja viit uut laulu. Maailmas on müüdud seda 2007. aasta seisuga 6 miljonit koopiat, olles sellega enimmüüdud remiksalbum.[97] Album jõudis Suurbritannias esimesele kohale, nagu ka singel "Blood on the Dance Floor".[97][98] USAs sai album plaatina sertifikatsiooni, aga parim edetabelikoht oli ainult 24.[99][92]

1997. a ilmus ka lühifilm/pikk muusikavideo "Ghosts", kus olid kokku koondatud mitmed lood albumitelt "HIStory" ja "Blood on the Dance Floor". Filmi režissöör oli Stan Winston ja stsenaarium valmis Michael Jacksoni ning ulme- ja õudusulmekirjaniku Stephen Kingi koostööna. Filmi süžee räägib sellest, kuidas ühe väikese linna elanikud on häiritud seal elava kummalise mehe (osatäitjaks Michael Jackson) olemasolust. Mees on üksik ja elab majas, kus arvatakse kummitavat. Ühel päeval läheb linnapea (osatäitjaks Michael Jackson) koos linnarahvaga mehe juurde, et veenda teda linnast lahkuma. "Ghosts" võitis 1997. a Bob Fosse auhinna parima koreograafia eest muusikavideos ja lisati 2002. a Guinnessi rekordite raamatusse kui pikim muusikavideo (kestus 38 minutit).

Kontsert Eestis aastal 1997[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jackson esines ka Tallinna lauluväljakul 22. augustil 1997. Kontsert oli osa maailmaturneest HIStory World Tour ja selle korraldas IS Music Group.[100] Jackson saabus Tallinna mõned tunnid enne kontserti ja kohtus lühidalt peaminister Mart Siimanni ja Tallinna linnapea Ivi Eenmaaga. [101][102]

Jacksoni kontsert pakkus palju kõneainet, kuna varem polnud Eestis ega teistes Baltimaades esinenud ühtegi Jacksoni mõõtu staari ega toimunud sellist show’d.[103] Seepärast ei läinud kontserdile ainult Jacksoni fännid, vaid ka paljud, kes tahtsid lihtsalt tema show’st osa saada. Meediakajastus pidas kontserti õnnestunuks. Kiideti nii heatasemelist heli kui ka esineja professionaalsust.

Meedias pöörati küllalt palju tähelepanu ka tehnilistele ettevalmistustele.[104] Näiteks loodi spetsiaalne piletimüügisüsteem Piletilevi, mis toimib ja töötab tänini.[105] Kogu vajalik tehnika toodi Eestisse väljastpoolt. Seitsmekorruselise maja kõrguse lava ehitamiseks ja tehnika ülespanemiseks kulus mitu päeva.[106] Kontserdist oodati suurejoonelist valgus- ja heliefektidega vaatemängu, mida sai jälgida suurtelt ekraanidelt.[107][108]

Publiku arvult ületas kontsert Eesti tolleaegsed rahvarohkeimad suurüritused nagu laulupeo ja Rock Summeri.[109] Korraldajate sõnul oli kohal umbes 70 000 inimest, kellest paar tuhat olid seotud kontserdi korraldamise ja pressiga.[110] Kirjutati isegi, et tegemist oli selle turnee suurima vaatajaskonnaga esinemisega.[111] Arvatavasti tuli kontserdile küllalt palju inimesi ka Lätist ja Soomest.[112]

Tüli plaadifirmaga ja "Invincible"(2000–2003)[muuda | redigeeri lähteteksti]

2001. aasta Ameerika muusikaauhindade jagamisel kuulutati Jackson 1980ndate kümnendi artistiks.[113] 2000. ja 2001. aastal töötas Jackson stuudios koos Teddy Riley, Rodney Jerkinsi ja teistega, mille tulemusena ilmus 2001. aasta oktoobris album "Invincible". "Invincible" oli Jacksoni esimene täispikk album kuue aasta jooksul ja viimane uute lauludega album, mis anti välja tema eluajal. Albumi väljaandmisele eelnes tüli Jacksoni ja tema plaadifirma Sony Music Entertainmenti vahel. Jackson oli eeldanud, et saab eelmiste albumite algsalvestiste õigused 2000. aastate alguses tagasi. Õiguste omanikuna saanuks ta albumite materjali oma äranägemise järgi promoda ja kogu kasumi endale jätta. Lepingust selgus aga, et õiguste tagasisaamisega läheb veel mitu aastat. Jackson avastas, et tema advokaat esindas ka Sonyt.[98] Jacksonit ärritas veel teinegi huvide konflikt: Sony oli aastaid Jacksonile survet avaldanud, et ta müüks oma osa muusikakataloogist, kuid Jacksonile tundus, et Sony ei ole huvitatud tema comeback-albumi edust ega promo seda küllaldase innukusega, sest ebaedu korral peaks Jackson müüma oma osa kataloogist madalama hinnaga.[114] Huvide konflikti tuvastamine andis Jacksonile võimaluse leping varem lõpetada.[98] Vahetult enne plaadi "Invincible" ilmumist informeeris Jackson Sony Music Entertainmenti juhti Tommy Mottolat, et ta lahkub Sonyst.[98] Seepeale katkestas Sony albumi "Invincible" promomise, singlite väljaandmise ja videote salvestamise.

2001. aasta septembris tähistati kahe kontserdiga Madison Square Gardenis Jacksoni soololauljakarjääri 30. aastapäeva. Esimest korda pärast 1984. aastat esines Jackson laval koos oma vendadega. Teiste hulgas esinesid kontserdil ka Mýa, Usher, Whitney Houston, 'N Sync, Destiny's Child, Monica, Luther Vandross, Slash.[115] Teine kontsert anti päev enne 11. septembri terrorirünnakuid.[116] Pärast terrorirünnakuid aitas Jackson organiseerida heategevuskontserti United We Stand: What More Can I Give RFK staadionil Washington D.C.-s. See kontsert toimus 21. oktoobril 2001 ning üles astusid lisaks Jacksonile ka mitmed teised artistid. Jackson esitas lõpulauluna "What More Can I Give".[114] Kontserdi televersioonist olid Jacksoni esitatud laulud välja jäetud, kuigi teda võis siiski näha laulmas taustavokaale. Tema väljajätmine oli seotud heategevuskontsertidele eelnenud 30. aastapäeva kontsertide lepinguprobleemidega.

Albumi avaldamisele eelnenud sündmustest hoolimata ilmus "Invincible" 2001. aasta oktoobris ning sellest sai hitt – album debüteeris 13 riigi edetabeli tipus ja seda müüdi üle maailma 13 miljonit koopiat. "Invincible" sai USAs topeltplaatina sertifikaadi.[99][75] Siiski olid selle albumi müügitulemused madalamad kui eelmistel plaatidel, mida mõjutasid nii vähene promo, maailmaturnee puudumine kui ka tülid plaadifirmaga. Album anti välja ka muusikatööstuse jaoks üldiselt halval ajal.[114] Albumi lindistamine läks reklaamilepingute kulusid arvestamata maksma 30 miljonit dollarit.[117] Plaadilt "Invincible" ilmus kolm singlit: "You Rock My World", "Cry" ja "Butterflies", viimane ilma muusikavideota. Jackson väitis 2002. aasta juulis, et Mottola on saatan ja rassist, kes ei toetanud oma afroameerika artiste ning kasutas neid ainult isikliku kasusaamise eesmärgil.[114] Ta väitis, et Mottola oli oma kolleegi Irv Gottit kutsunud paksuks neegriks.[118] Sony keeldus Jacksoni lepingut uuendamast ja väitis, et 25 miljonit maksnud promokampaania oli läbi kukkunud, kuna Jackson keeldus minemast USA kontserditurneele.[117]

2002. aastal sai Jackson oma 22. Ameerika muusikaauhinna, võites sajandi artisti kategoorias.[119] Sony andis CD ja DVD-na välja Jacksoni kogumiku "Number Ones". USAs sai album RIAA poolt kolmekordse plaatina sertifikatsiooni. Suurbritannias sai album vähemalt 1,2 miljoni koopia müümise eest kuuekordse plaatinaplaadi staatuse.[99][120]

Viimased aastad (2006–2009)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jackson oma lastega Pariisi Disneylandis 2006. aastal

2006. aasta märtsis suleti väljaminekute kärpimiseks Neverlandi rantšo põhimaja.[121] Tol ajal oli kuulda mitmeid väiteid, et Jacksonil oli rahalisi raskusi. Jacksonil olid 270 miljoni dollari suuruse laenu tagasimaksed tasumata, kuigi tagatiseks olnud muusikaavaldamise osakute pealt teenis ta väidetavalt kuni 75 miljonit dollarit aastas.[122] Bank of America müüs võla investeerimisfirmale Fortress Investment Group. Sony tegi ettepaneku leping ümber korraldada, mis annnaks neile tulevikus eesõiguse osta pooled Jacksoni osakud nende ühises kirjastusfirmas, jättes Jacksonile 25% osakutest.[123] Jackson nõustus 2006. aasta aprillis Sony tagatud refinantseerimise lepinguga, kuigi täpseid detaile ei avalikustatud.[124] Jacksonil polnud tollal plaadilepingut ei Sony ega ühegi teise plaadifirmaga.

2006. aasta alguses teatati, et Jackson oli sõlminud plaadilepingu Bahreinis asuva plaadifirmaga Two Seas Records. Siiski ei tulnud sellest lepingust midagi välja ja Two Seas Recordsi tegevdirektor Guy Holmes ütles hiljem, et lepingut ei vormistatudki.[125][126] 2006. aasta jooksul andis Sony välja 20 singlit 1980. ja 1990. aastatest kui osa seeriast "Michael Jackson: Visionary", millest hiljem sai box set. Selle tulemusel sisenes enamik neist singlitest jälle edetabelitesse. 2006. aasta oktoobris teatas Fox Newsi Roger Friedman, et Jackson lindistab laule Iirimaal Westmeathis. Tol ajal ei teatud, mille kallal Jackson töötas või kes nende sessioonide eest maksab, kuna tema pressiesindaja oli hiljuti välja andnud teate, et Jackson oli lahkunud Two Seasi plaadifirmast.[126][127]

2006. aasta novembris kutsus Jackson Access Hollywoodi filmimeeskonna oma stuudiosse Westmeathi ja MSNBC andis teada, et töötab uue albumi kallal, mille produtsendiks on will.i.am ansamblist The Black Eyed Peas.[75] 15. novembril 2006 esines Jackson Londonis Maailma Muusikaauhindade galal ning võttis vastu Teemantauhinna rohkem kui 100 miljoni albumi müügi eest.[75][128] Pärast 2006. aasta jõule läks Jackson tagasi USAsse, et osaleda James Browni matustel Augustas. Jackson pidas seal kõne, öeldes, et James Brown on tema suurim inspiratsioon."[129] 2007. aasta kevadel lindistas Jackson New Yorgis palju laulukirjutaja ja produtsendi will.i.amiga ning Las Vegases ka produtsentide Akoni ja RedOne'iga.[130][131] 2007. aasta märtsis andis Jackson Tokyos lühikese intervjuu Associated Pressile, kus ta ütles: "Olen olnud meelelahutusäris kuuendast eluaastast peale ning nagu Charles Dickens ütleks: „See on olnud parim aeg, see on olnud halvim aeg“. Siiski ei muudaks ma oma karjäärivalikut... Samal ajal kui mõned on tahtlikult püüdnud mulle haiget teha, ei lase ma end sellest häirida, sest mul on armastav perekond, tugev usk ja võrratud sõbrad ning fännid, kes on ja jäävad mind toetama."[132]

2007. aasta septembris ilmusid teated sellest, et Jackson töötab edasi will.i.amiga, kuid album jäi lõpetamata.[133] Kuid 2008. aastal andsid Jackson ja Sony välja albumi "Thriller 25", et tähistada 25 aasta möödumist originaalalbumi "Thriller" väljaandmisest. Album sisaldas varem ilmumata lugu "For All Time" (originaalsessioonide väljavõte) ning ka remikse, kus Jackson tegi koostööd nooremate artistidega, keda tema töö oli inspireerinud.[134] Kahte singlina välja antud remiksi saatis tagasihoidlik edu: "The Girl Is Mine 2008" (koos will.i.amiga) ja "Wanna Be Startin' Somethin' 2008" (koos Akoniga). Esimene singel põhines varasel demoversioonil, mis oli ilma Paul McCartneyta. Album ise oli sellest hoolimata siiski hitt.[134] Jacksoni 50. sünnipäeva eel andis Sony BMG välja seeria parimate hittide albumeid nimega "King of Pop". Mitmes riigis anti välja veidi erinevad versioonid, mis põhinesid kohalike fännihääletuste tulemustel.[135] "King of Pop" jõudis enamikus riikides, kus album välja anti, plaadimüügi edetabelite esikümnesse ning müüs teistes riikides, nagu näiteks USAs, hästi importkaubana. [136][137]

2009. aasta märtsis andis Jackson Londoni O2 areenil pressikonverentsi, kus ta teatas tagasitulekust kontsertsarjaga This Is It. Kontserdid oleks olnud Jacksoni esimesed suuremad esinemised pärast 1997. aastal lõppenud maailmatuurneed HIStory World Tour. Jackson viitas võimalikule tagasitõmbumisele pärast kontserte ja nimetas neid oma viimaseks esinemiseks. Algselt plaaniti Londonis 10 kontsertit, millele oleks järgnenud esinemised Pariisis, New Yorgis ja Mumbais. Kontserte korraldava firma AEG Live president ja juht Randy Phillips väitis, et ainuüksi esimesed kümme kontserti oleks lauljale sisse toonud umbes 50 miljonit naela.[138] Londoni kontserte suurendati 50 esinemisele pärast rekordeid murdvat piletimüüki: vähem kui kahe tunniga müüdi üle ühe miljoni pileti.[139] Jackson harjutas turneele eelnenud nädalatel Los Angeleses koreograafi Kenny Ortega juhtimise all. Enamik nendest proovidest toimusid Staples Center'is, mille omanik on AEG.[140] Kontserdid oleks alanud 13. juulil 2009 ning lõppenud 6. märtsil 2010. Vähem kui kolm nädalat enne esimest Londoni kontserti, kui kõik piletid olid juba läbi müüdud, suri Jackson südame seiskumise tõttu.[141] Mõni aeg enne tema surma liikusid kuulujutud, et Jackson loob Christian Audigieriga oma rõivabrändi. Tema surma tõttu on brändi praegune seis teadmata.[142][143]

Jacksoni esimene postuumne singel oli "This Is It", mille ta kirjutas 1980. aastatel koos Paul Ankaga. Laul polnud kontserdil esitatavate lugude nimekirjas ning lindistus põhines vanal demokassetil. Ülejäänud vennad tulid esimest korda pärast 1989. aastat stuudios kokku, et lindistada taustavokaale. 28. oktoobril 2009 anti proovidest välja dokumentaalfilm nimega "Michael Jackson: kogu lugu".[144] Hoolimata sellest, et film jooksis kinodes ainult kaks nädalat, sai sellest läbi aegade enim teeninud dokumentaal- või kontsertfilm, mille ülemaailmne tulu oli üle 260 miljoni dollari.[145] Jacksoni pärand sai 90% tuludest.[146] Filmiga koos tuli välja ka samanimeline kogumikalbum. Plaadil on uuest laulust kaks erinevat versiooni ning sisaldab ka originaalsalvestisi Jacksoni varasematest hittidest sellises järjekorras nagu nad on filmis. Album sisaldab ka boonusplaati, millel on varem avaldamata versioonid Jacksoni hittidest ja luuletus nimega "Planet Earth".[147] 2009. aasta Ameerika muusikaauhindadel võitis Jackson neli postuumset auhinda: kaks endale ja kaks oma albumi "Number Ones" eest. Seega on ta kokku võitnud 26 Ameerika muusikaauhinda.[148]

2010. aasta märtsis sõlmis Sony Music Entertainment Jacksoni pärijatega 250 miljoni dollarilise lepingu, millega firma jättis endale õigused tema muusika avaldamiseks 2017. aastani ja seitsme postuumse albumi väljaandmiseks kümne aasta jooksul pärast laulja surma.[149]

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leina- ja kaastundeavaldused Michael Jacksoni tähe juures Hollywoodi kuulsuste alleel vahetult pärast surmateadet.

Jackson suri 25. juunil 2009 Los Angeleses 50-aastasena propofooli üleannustamisest tingitud hingamise seiskumise tagajärjel.

Illusionisti Ed Alonzo sõnul oli Jackson tulnud kolmapäeval, 24. juunil kohaliku aja järgi 6:30 p.m. Staples Centerisse proovi. Laulja olevat kurtnud kõripõletiku üle ega alustanud proovi enne kella 9 p.m. „Ta nägi hea ja energiline välja,“[150] ütles Alonzo. Proov jätkus pärast südaööd.[150] Järgmisel hommikul ei väljunud Jackson oma kodu magamistoast.[151]

Jacksoni ihuarst Conrad Murray leidis ta pärastlõunal voodist – Jacksoni hingamine oli lakanud ja ta pulss oli nõrk..[152] Murray püüdis teda väidetavalt elustada, kuid tulemusteta.[153] Murray väitis, et helistamine oli raskendatud, sest majas puudus telefoniliin. Murray ei saanud ka enda sõnul oma mobiiltelefonilt abi kutsuda, sest ta ei teadnud täpset aadressi. Murray ütles, et helistas ka turvateenistusse, ent ta kõnele ei vastatud. Lõpuks jooksis Murray alumisele korrusele ja hüüdis appi ning seejärel lasi kokal kohale kutsuda turvamehe.[154] Selleks ajaks kui turvamees oli abi kutsunud, oli möödunud pool tundi.[154]

Tunnistuste järgi olevat Murray püüdnud Jacksonit elustada ebastandardsete elustamisvõtete abil. Hädaabikõne lindistuses, mis avaldati 26. juunil, võis kuulda kirjeldusi sellest, kuidas Murray Jacksonit voodi peal elustas, ja mitte kõva pinna, näiteks põranda peal, mis olnuks standardne praktika.[155][156] Arsti advokaadi sõnul asetas Murray ühe käe Jacksoni alla ja kasutas teist kätt rindkerele vajutamiseks, ent standardne praktika näeb elustamisel ette kahe käega rinnale surumist.[151][157]

Kell 12.21 kohaliku aja järgi said väljakutse päästeteenistuse parameedikud, kes jõudsid Jacksoni juurde 12:26 p.m. ning tuvastasid, et ta ei hinganud.[158][159]

Parameedikud elustasid Jacksonit tema kodus 42 minutit.[160] Murray advokaadi sõnul oli Jacksonil endiselt pulss olemas, kui ta majast välja viidi ja kiirabisse toimetati.[151] Los Angelese kiirabi esindaja väitis aga, et parameedikute kinnitusel oli Jacksoni süda selleks ajaks juba seiskunud ning tema seisund Ronald Reagan UCLA Medical Centeri nimelisse haiglasse sõites ei muutunud.[161] Kiirabiauto saabus haiglasse umbes 1:14 p.m. Haigla personal püüdis Jacksonit elustada üle tunni. Neil ei õnnestunud aga teda teadvusele tuua ning Jackson kuulutati surnuks kell 2:26 p.m.[162][163][164]

Kajastus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jacksoni surmale järgnes ülemaailmne lein.[153]

Internetis levis uudis Jacksoni surmast kiiresti ja veebiliiklus oli seetõttu tavapärasest 11–20% suurem.[165][166] Mitmed veebilehed avanesid ülekoormuse tõttu aeglaselt või lakkasid töötamast. Häiritud oli näiteks Los Angeles Timesi kodulehe ja USA meelelahutustööstuse kõmu-uudiste protaali TMZ töö.[167] Kui miljonid kasutajad sisestasid otsingusse Michael Jacksoni nime, arvati Google'is alguses, et tegemist on DoS ründega. AOL Instant Messenger kukkus kokku 40 minutiks. AOLi teatel polnud nii suurt riket kunagi varem ette tulnud.[168] Ka Twitter ja Vikipeedia olid rivist väljas.[169] Vikipeedias vaatas vaid tunni aja jooksul pea miljon inimest Jacksoni elulugu. Ilmselt pole ühtegi Vikipeedia artiklit kunagi nii lühikese aja jooksul nii mitmeid kordi loetud.[170] Pärast seda, kui uudis Jacksoni surmast teatavaks sai, mainiti teda umbes 15% Twitteri postitustest. See teeb 5000 säutsu minutis. Sama aasta alguses palju tähelepanu pälvinud Iraani presidendivalimised ja gripipandeemia märgiti ära vaid 5%-s säutsudest. [165][171]

MTV ja Black Entertainment Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni muusikavideote eriprogrammi.[172] Paljudes maailma telekanalites näidati temast erisaateid. Briti seebiooperi "EastEnders" 26. juuni seeriale lisati viimasel minutil stseen, kus üks tegelaskuju räägib teisele Jacksoni surmast.[173] Kahe nädala jooksul pärast tema surma pühendasid suurte USA telekanalite uudistesaated ABC World News, CBS Evening News ja NBC Nightly News Jacksonile keskmiselt 34% õhtuste uudistesaadete eetriajast.[174] Samal ajal ei möödunud päevagi, kui Jackson poleks figureerinud Briti tabloidi The Sun esikaanel.[175] Mitmed ajakirjad, kaasarvatud Time, avaldasid Jacksoni mälestuseks eriväljaande.[176] Austusest Jacksoni pere vastu lõigati Briti komöödiafilmist "Brüno" välja stseen, kus tegi kaasa tema õde La Toya ja mainiti ka Michaelit.[177]

Mälestusteenistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jacksoni mälestusteenistus peeti 7. juulil 2009 Los Angeleses Staples Centeris. Sellele eelnes kinnine perekondlik mälestustalitus Forest Lawn Memorial Parki surnuaias. Mälestusteenistusel meenutasid oma kõnedes Jacksonit Berry Gordy ja Smokey Robinson. Queen Latifah luges ette luuletuse "We Had Him", mille Maya Angelou oli just selleks puhuks kirjutanud. Veel esinesid Mariah Carey, Stevie Wonder, Lionel Richie, John Mayer, Jennifer Hudson, Usher, Jermaine Jackson ja Shaheen Jafargholi.[178] Vaimulik Al Sharpton ütles Jacksoni lastele: "Teie isas polnud midagi imelikku. Imelik oli vaid see, mida tal tuli läbi elada. Aga ta sai sellega siiski hakkama." Neid sõnu tervitati aplausi ja kiidusõnadega.[179] Jacksoni 11-aastane tütar Paris Katherine ütles publikule pisarsilmil: "Issi oli mu sünnist saati parim isa, keda oskaksite ette kujutada... Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda... nii väga."[180] Lõpupalve ütles vaimulik Lucious Smith.[181] Mitteametlikel andmetel vaatas mälestusteenistust televiisorist umbes miljard inimest.[182][183][182] Ameerika Ühendriikides oli vaatajaid umbes 31,1 miljonit. See on võrreldav Ronald Reagani ja printsess Diana matustega, mida vaatas vastavalt 35,1 miljonit ja 33,1 miljonit ameeriklast.[184]

Juurdlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jacksoni surnukeha viidi helikopteriga Los Angelesse Lincoln Heightsi, kus seda 26. juunil lahkas kolm tundi koroner Lakshmanan Sathyavagiswaran.[185] Jacksoni perekonna nõudmisel korraldati ka teine lahang, mis võimaldas kiireid, ent piiratud tulemusi.[186] Pärast esialgset lahkamist ütles Los Angelese koroner Craig Harvey, et lahkamisel ei ilmnenud märke traumast ega kuritööst.

28. augustil 2009. aastal kuulutas Los Angelese maakonna koroner surma mõrvajuhtumiks.[187][188] Vahetult enne surma oli Jackson võtnud ihuarsti Conrad Murray soovitusel propofooli ja kaht ärevusevastast bensodiasepiinilorasepaami ja midasolaami.[189][190]

Jackson maeti 3. septembril 2009 Forest Lawn Memorial Parki surnuaeda.[191]

Conrad Murrayle esitati 8. veebruaril 2010 süüdistus ettekavatsemata tapmises.[192][193]

Ülemaailmsete fännide austusavaldused Forest Lawn Memorial Parkis Jacksoni esimesel surma-aastapäeval.

25. juunil 2010, Jacksoni esimesel surma-aastapäeval, tulid fännid tervest maailmast Los Angelesse Forest Lawn Memorial Parki talle austust avaldama. Paljud tõid kaasa päevalilli või teisi mälestusesemeid. Haual käisid ka Jacksoni pereliikmed ja lähedased sõbrad.[194][195] Indiana osariigis Garys avas Michael Jacksoni ema Katherine poja lapsepõlvekodu õuel graniidist mälestusmärgi. Õhtul mälestati Jacksonit sealsamas küünlavalgel ja lauluga "We Are the World".[196][197]

26. juunil toimus Los Angelese politseijaoskonna mõrvauurimisosakonna ees, vanas Parker Centeri majas, protestimarss ja anti üle tuhandete inimeste allkirjaga petitsioon, milles nõuti õiglust ja karmimat karistust Murrayle.[198][199] Samal päeval toimus ka The Jackson Family Foundationi ja Voiceplate'i korraldatud üritus "Forever Michael", mis tõi kokku Jacksoni pereliikmed, kuulsused, fännid, toetajad ja kogukonna, et ülistada ja austada tema pärandit. Osa ürituse tuludest läks Jacksoni lemmik heategevusorganisatsioonidele. Katherine esitles ka oma uut raamatut "Never Can Say Goodbye."[200]

7. novembril 2011 mõisteti Murray Los Angelese kohtus süüdi ettekavatsemata tapmises ja 29. novembril 2011 määrati talle 4-aastane vanglakaristus. [201][202]

Pärast kaheaastast vangistust sai kardioloog Conrad Murray 2013. aastal vabaks.[203]

Äritegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1984 pani Robert Holmes à Court müügile ettevõtte ATV Music Publishing, millel olid autoriõigused rohkem kui 4000 laulule, sealhulgas ka Northern Songsi kataloogile, mis sisaldas enamikku ansambli The Beatles salvestatud Lennon–McCartney teostest.[204] Jackson hakkas muusikakataloogide omamise vastu huvi tundma pärast koostööd Paul McCartneyga 1980ndate alguses: Jackson sai teada, et McCartney teenis teiste kirjutatud laulude pealt umbes 40 miljonit dollarit aastas.[205] Aastal 1981[206] pakuti McCartneyle ATV muusikakataloogi 20 miljoni naelsterlingi eest.[205][207] McCartney jutu järgi võttis ta ühendust Yoko Onoga ning tegi talle ettepaneku osta see ühiselt, jagades summa pooleks, kuid Ono arvas, et nad saaksid selle osta poole väiksema summa eest.[205][207] Et nad ühist ostu ei teinud, loobus McCartney pakkumisest, sest ta ei tahtnud olla biitlite laulude ainuomanik.[206][207]

1984. aasta müügiläbirääkimistel ütles üks Holmes à Courti esindaja: "Olime andnud Paul McCartneyle ostueesõiguse, aga Paul seda seekord ei tahtnud."[208] Samuti kinnitas üks McCartney advokaat Jacksoni advokaadile John Brancale, et McCartney ei olnud ülepakkumise tegemisest huvitanud: ta olevat öelnud, et see on liiga kallis[205][206]. Küll aga tegid pakkumisi muud ettevõtted ja investorid. Septembris 1984 sai Jackson Branca käest esimest korda müügist teada ja saatis 20. novembril 1984 46 miljoni dollari suuruse pakkumise[204]. Jacksoni agendid arvasid, et nad olid kokkuleppe sõlmimisele lähedal, kuid ikka ja jälle ilmus välja uusi ülepakkujaid ja tekkis uusi vaidlusküsimusi[204]. Mais 1985 katkestasid Jacksoni esindajad läbirääkimised, olles kulutanud nelja kuu jooksul ostueelsele analüüsile ja läbirääkimistele üle miljoni dollari[204].

Juunis 1985 said Jackson ja Branca teada, et Charles Koppelmani ja Marty Bandieri The Entertainment Co. oli sõlminud Holmes à Courtiga eellepingu, et osta ATV Music 50 miljoni dollari eest[204]. Augusti alguses võtsid Holmes à Courti esindajad Jacksoniga ühendust ning läbirääkimised jätkusid. Jackson tõstis oma pakkumise 47,5 miljoni dollari peale, mis võeti vastu, sest ta oli võimeline tehingu kiiremini lõpule viima, kuna ostueelne analüüs oli tehtud[204]. Ta leppis ka kokku, et läheb Holmes à Courtile Austraaliasse külla ning osaleb heategevusüritusel Channel Seven Perth Telethon[204][208]. Jacksoni ATV Musicu ost vormistati lõplikult 10. augustil 1985[204].

1988. aasta märtsis ostis Jackson Californiasse kinnisvara, mille nimetas Neverlandi rantšoks ja mille eest maksis erinevatel andmetel 16,5–30 miljonit dollarit. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100 miljonit dollarit.[20][73].

1995. aastal ühendas Jackson oma ATV Music kataloogi Sony muusika kirjastamise osakonnaga, luues Sony/ATV Music Publishingi. Jackson säilitas poole firma omandist, teenides algul 95 miljonit dollarit kui ka õigused rohkematele lauludele.[209][123]

2007. aasta kevadel ühendasid Jackson ja plaadifirma Sony jõud, et osta veel üks muusikakirjastamisfirma: Famous Music LLC, mille omanik oli enne Viacom. See leping andis talle õigused Eminemi, Shakira, Becki ja teiste artistide lauludele.[210]

2008. aasta sügisel ähvardas investeerimisfirma Fortress Investments sulgeda Neverlandi rantšo, mida Jackson kasutas miljonitesse dollaritesse ulatuvate laenude tagatisena. Kuid Fortress otsustas Jacksoni võla müüa Colony Capital LLC-le. Novembris läks Neverlandi rantšo Sycamore Valley Ranch Company LLC omandisse; tegemist oli Jacksoni ja Colony Capital LLC ühisettevõttega. Leping vabastas Jacksoni võlast ning väidetavalt sai ta isegi 35 miljoni dollarit kasumit. Oma surma ajal omas Jackson ikka osalust Neverland/Sycamore Valleys, kuid pole teada, kui suur see osa oli.[211] 2008. aasta septembris alustas Jackson läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga, et näitusele ja oksjonile välja panna suur mälestusesemete kollektsioon, umbes 1390 eset. Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahel.[212] Esemete näitus avati plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti Jacksoni palvel ära.[213]

Heategevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filantroobina annetas ja kogus Jackson heategevuseks sadu miljoneid dollareid ning toetas kümneid heategevusorganisatsioone.[214] [215] 2000. aastal märgiti tema tegevus ära ka Guinessi rekordite raamatus, nimetades Jacksonit kõige rohkem heategevusorganisatsioone toetanud popstaariks.[216] Kokku toetas ta 39 heategevusorganisatsiooni.[217]

Michael Jackson Valge Maja lõunaportikuse ees koos president Ronald Reagani ja esimese leedi Nancy Reaganiga 1984. aastal.

14. mail 1984 võttis Jackson Valges Majas president Ronald Reaganilt vastu auhinna selle eest, et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja narkosõltuvusest.[218]

Jackson annetas heategevuseks kogu 1984. aasta kontsertturneelt Victory Tour saadud tulu (umbes 8 miljonit dollarit).[219]

Jacksoni kõige tuntum heategevusprojekt on 1985. aastal koos Lionel Richie'ga kirjutatud laul "We are the World", mille abil koguti miljoneid dollareid näljahäda leevendamiseks Aafrikas. [220] 1985–1990 annetas Jackson 500 000 dollarit United Negro College fondile ja kogu tema singli "Man in the Mirror" tulu läks heategevusele.[221][222]

Pärast Ryan White'i surma osales Jackson aktiivselt kampaaniates, mis suurendasid teadlikkust HIVist ja AIDSist. Tegemist oli tol ajal jätkuvalt vastuoluliste teemadega. Jackson palus avalikult president Bill Clintonit, et valitsus jagaks rohkem raha HIVi ja AIDSiga tegelevatele heategevusorganisatsioonidele ning nende haiguste uuringuteks .[223][224] Jackson külastas mitut Aafrika riiki, sealhulgas Gabonit ja Egiptust. Gabonis tervitasid teda 100 000 inimest, kes hoidsid plakateid kirjaga "Tere tulemast koju, Michael". Cote d'Ivoire's kroonis kohalik hõimupealik Jacksoni suure tseremoonia saatel Kuningas Saniks.[225]

Nagu kogu tema ülejäänud elugi, põhjustasid ka Jacksoni heategevusprojektid poleemikat.[226] 1992. aastal asutas Jackson heategevusorganisatsiooni Heal the World Foundation, mis korraldas eluraskuste käes kannatanud lastele reise Jacksoni rantšosse, kus asus ka neile ehitatud lõbustuspark. Samuti suunas see organisatsioon miljoneid dollareid üle kogu maailma, et aidata sõja, vaesuse ja haiguste käes kannatavaid lapsi.

Kogu 1999. aasta juuni oli Jackson seotud erinevate heategevusüritustega. Ta ühines Luciano Pavarotti heategevuskontserdiga Itaalias Modenas. Üritust toetas mittetulundusühing War Child ja seal koguti miljoneid dollareid Kosovo ja endise Jugoslaavia Vabariigi põgenike ning Guatemala laste jaoks.[227] Samal kuul organiseeris Jackson Saksamaal ja Koreas mitu heategevuskontserti "Michael Jackson & Friends". Sellega olid seotud ka teised artistid, näiteks Slash, Scorpions, Boyz II Men, Luther Vandross, Mariah Carey, A. R. Rahman, Prabhu Deva Sundaram, Shobana, Andrea Bocelli ja Luciano Pavarotti. Tulud läksid Nelson Mandela lastefondile, Punase Ristile ja UNESCO-le.[228]

Stiil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõjutajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

A silver colored statue of a male. The statue is placed standing up with its arms bent inward and both legs spaced apart. The statue's clothes have wrinkles and it is wearing heeled shoes. In the background, a tree and a light blue sky with multiple clouds can be seen.
Üks identsetest kujudest, mis paigutati üle kogu Euroopa, et reklaamida tuuri "HIStory"

Jacksoni muusika juured on R&B-s, popis ja soulmuusikas. Teda on mõjutanud kaasaegsed muusikud nagu Little Richard, James Brown, Jackie Wilson, Diana Ross, David Ruffin, Gene Kelly, Fred Astaire, Sammy Davis, Jr., The Isley Brothers, Bee Gees ja West Side Story tantsijad, kellele ta avaldas austust videotes "Beat It" ja "Bad".[229] Koreograaf David Winters, kes kohtus ja sõbrunes Jacksoniga 1971. aastal Diana Rossi TV erisaates "Diana!", (mis oli ka Jacksoni esimene sooloesinemine eraldi The Jackson 5-st) on öelnud, et Jackson vaatas West Side Storyt peaaegu igal nädalal ning see oli tema lemmikfilm.[230][231][232] Little Richardil oli Jacksonile suur mõju,[233][234], kuid enim inspireeris Jacksonit James Brown. Browni kohta on ta öelnud: "Juba väikese lapsena, hiljemalt 6 aastasena, äratas mind ema olenemata kellaajast, kui ma magasin, või mida iganes ma tegin, ning kutsus mu teleri ette, et näeksin meistrit tegutsemas. Ja kui ma nägin teda liikumas, olin hüpnotiseeritud. Ma ei olnud kunagi näinud kedagi esinemas nagu James Brown, ning siis ma teadsin, et just seda tahan ma kogu oma ülejäänud elu teha. See kõik on tänu James Brownile."[235]

Noor Michael Jackson võlgnes oma vokaaltehnika suurelt osalt Diana Rossile. Oktoobris 1969 otsutati, et Jackson hakkab elama Rossi juures. Jackson on hiljem öelnud: "Ma õppisin teda hästi tundma. Ta õpetas mulle nii palju. Tavatsesin lihtsalt nurgas istuda ja vaadata, kuidas ta liigub. Ta oli kunst liikumises. Ma analüüsisin, kuidas ta liikus, kuidas ta laulis – teda tema loomulikus olekus." Jackson ütles talle: "Ma tahan olla täpselt sinu moodi, Diana." Ross vastas: "Ole lihtsalt sina ise."[236] Jackson võlgnes osa oma stiilist — eriti hüüatuse oooh kasutamine — Rossile. Noorest peale katkestas Jackson sageli lauluridu ootamatu hüüatusega oooh. Diana Ross oli seda efekti mitmes oma The Supremesiga salvestatud laulus kasutanud.[237]

Muusika ainestik ja žanrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erinevalt paljudest teistest artistidest ei kirjutanud Jackson oma laule paberile. Ta laulis helisalvestile, kusjuures laulusõnad olid tal peas.[238] Mitmes laulus, nagu "Billie Jean", "Who Is It" ja "Tabloid Junkie", Jackson beatboxis, jäljendades nii suu abil muusikainstrumentide kõla ja erinevaid helisid. Jacksoni meelest oli kergem trummi- või bassipartiid jäljendada, kui instrumenti ennast mängida. Mitmed kriitikud on öelnud, et Jacksoni eriline hääl võimaldas iga instrumendi kõla veenvalt jäljendada. Veebiväljaande Allmusic ajakirjanik Steve Huey nentis, et Jacksoni mitmekülgsus võimaldas tal oma soolokarjääri jooksul eksperimenteerida erinevate teemade ja žanritega.[239]

Huey sõnul oli "Thriller" "Off the Wall'i" edasiarendus, kus tantsu- ja rokipalad olid agressiivsemad, samas kui popi- ja ballaadipalad olid pehmemad ja souli sugemetega.[239] Väljapaistvamad ballaadid olid "The Lady in My Life", "Human Nature" ja "The Girl Is Mine"; fungilood "Billie Jean" ja "Wanna Be Startin' Somethin'"; ning post-disko lood "Baby Be Mine" ja "P.Y.T. (Pretty Young Thing)".[239][240][241] Albumi nimilooga "Thriller" algas Jacksoni huvi üleloomulike nähtuste vastu – teema, mille juurde ta järgnevatel aastatel naasis.[239] 1985. aastal kirjutas Jackson koos Lionel Richie'ga heategevusliku singli "We Are the World", kusjuures tulevikus läbisid humanitaarsed teemad tema laulusõnu ja avalikku elu sageli.[239]

Albumi "Bad" esiksingel "I Just Can't Stop Loving You" on tavapärane armastusballaad; rokipalas "Dirty Diana" kujutas Jackson nn kiskjalikku armastajat; "Man in the Mirror" on hümnilik ballaad, mille sõnad räägivad pihtimustest ja lubadustest, ning "Smooth Criminal" käsitles narkootikumide ja gangsterite teemat. Veebiväljaande Allmusic esindaja Stephen Thomas Erlewine arvas, et album "Dangerous" näitab Jacksonit vastuolulise inimesena.[242] Ta märgib, et see album on mitmekesisem kui eelmine album "Bad", kuna see meeldib nii urbanistlikule publikule kui meelitab ka keskklassi hümnidega nagu "Heal the World".[242] Sellel Jacksoni albumil olid peateemaks esimest korda sotsiaalsed probleemid; näiteks "Why You Wanna Trip on Me" protesteerib maailmas leviva AIDSi, kodutuse, narkootikumide ja näljahäda vastu.[243]

Album "HIStory" loob paranoilise atmosfääri.[244] See keskendub raskustele, mida Jackson oli pidanud enne selle avaldamist üle elama. Lugudega "Scream/Childhood" ja "Tabloid Junkie" ja "You Are Not Alone" annab Jackson vastulöögi ebaõiglusele ja isolatsioonile, mida tunneb, ning suunab oma viha meedia vastu.[245]

Album "Invincible" valmis Jacksoni koostöös produtsent Rodney Jerkinsiga.[239] See plaat koosneb urbanistlikust soul-muusikast nagu "Cry" ja "The Lost Children", ballaadidest nagu "Speechless", "Break of Dawn" ja "Butterflies" ning hiphopi, popi ja R&B segudest "2000 Watts", "Heartbreaker" ja "Invincible".[246][247]

Hääl ja laulustiil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jackson hakkas laujana esinema varases lapsepõlves ning tema hääl ja laulustiil muutusid aja jooksul märgatavalt. Millalgi 1971–1975 toimunud häälemurdega muutus Jacksoni hääleliik poisilikust sopranist kõrgeks tenoriks.[248] Kõige tõenäolisemalt muutus Michael Jacksoni hääl 1973. aastal, kui The Jackson 5 salvestas singli "Dancing Machine". [249][250]

Tuntud hääleseadja vokaalpedagoog Seth Riggsi sõnul oli Michael Jacksoni hääleulatus 3,6 oktaavi, E – h² (Ameerika helikõrguste süsteemis E2 – B5). 1990ndatel lisandusid veel mõned alumised noodid, nii et hääleulatus kasvas 4 oktaavini. Ta suutis laulda kõrgeid noote täis- ehk rinnahäälega. Tavapärase hääletekitamisviisiga kättesaadavatele nootidele lisandus falsett. Jacksoni madal register oli meeldivalt ümar ja pehme.

Jacksoni hääle parim omadus oli liikuvus, mis võimaldas laulda keerulisi melisme. Nii staccatos kui legatos lauldes jäi ta erksalt rütmitäpseks. Puudustena nimetatakse hääle nõrkust, lapselikkust ja vähest resoneerivust[251], eriti keskmisele ja kõrgele registrile võib ette heita õhukest tämbrit.[252]

Jacksoni häält peetakse üheks erakordseimaks popmuusikas. Selle arendamise ja töökorras hoidmisega tuli järjekindlalt tegeleda. Tuntud lauluõpetaja Seth Riggs töötas Michael Jacksoni häälega 32 aasta jooksul. Jackson pöördus tema poole 1978. aastal ning Riggs muutus peagi Jacksonile asendamatuks kolleegiks. [253][254] Seth Riggs meenutab, et nad kohtusid 6 korda nädalas, harjutades iga päev 2 tundi. Kontserttuuride ajal tehti hääleharjutusi 3 korda päevas: 12–13, seejärel 16—16.30 ning hääle lahtilaulmiseks vahetult enne seda, kui Jackson lavale astus 20.15—20.30.[255]

Michael Jackson kasutas enamasti oma hääleulatuse kõrgemat osa ning falsetti, lauldes harva noote, mille kirjapanekuks on vaja kasutada bassivõtit. 1973. aastal kasutas Jackson esimest korda n-ö vokaalse luksumise tehnikat laulus "It's Too Late to Change the Time" The Jackson 5-i albumil "G.I.T.: Get It Together".[256] Seda tehnikat hakkas ta rohkem kasutama albumil "Off the Wall", eriti "Shake Your Body (Down to the Ground)" reklaamvideos.[22] 1970ndate lõpus ilmunud "Off the Wall'i" ajaks hinnati Jacksoni vokaaltehnikat kõrgelt. Ajakiri Rolling Stone võrdles tema häält Stevie Wonderi uneleva häälega, kirjutades muu hulgas: "Jacksoni sulgkerge tenorihääl on imekauni tämbriga. See läheb sujuvalt üle võrratuks falsetiks, mida laulja julgelt kasutab." Jacksonile oli omane sõnapaari "come on" vale hääldamine, mis kõlas kui "cha'mone" või "shamone".[257] Ajakiri Rolling Stone märkis albumi "Invincible" arvustuses, et 43-aastasena kasutas Jackson esinedes ikka suurepäraseid rütmipartiisid ja vibreerivat vokaalharmooniat.[258] Nelson George iseloomustab Jacksoni lauluhäält järgmiselt: "Graatsilisus, agressiivsus, urisemine, loomulik poisilikkus, falsett, pehmus — see kõik teeb temast suurepärase vokalisti".[259]

Esinemisstiil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jackson kandis 1983. aasta märtsis legendaarsel telekontserdil "Motown 25: Yesterday, Today, Forever" omapärast musta litritega jakki ning võltsteemantidega golfikinnast. Ta demonstreeris esimest korda oma tulevast leivanumbrit – tantsukõndi moonwalk ('kuukõnd'), mida endine televarietee Soul Train tantsija ja ansambli Shalamar liige Jeffrey Daniel oli talle kolm aastat varem õpetanud. The Jacksonsi esinemist võrreldi Elvis Presley ja The Beatlesi esinemisega saates "The Ed Sullivan Show".[260] Anna Kisselgoff The New York Timesist kirjutas hiljem: "Moonwalk, mille ta kuulsaks tegi, on hea metafoor tema tantsustiilile. Kuidas ta seda teeb? Tehnilises mõttes on ta suurepärane illusionist, tõeline miim. Tema võime hoida üht jalga sirgena, kui ta libiseb, sellal kui teine jalg on kõverdatud ja tundub astuvat, nõuab täpset ajastamist."[261]

1993. aasta jaanuaris tuli Jackson 27. Super Bowli poolajal ilutulestiku saatel lavale, seljas kulla ja musta värvi sõjaväevorm ning ees päikeseprillid, ja jäi pooleteiseks minutiks liikumatult käsi rusikas seisma. Seejärel eemaldas ta prillid ja esitas neli laulu: "Jam", "Billie Jean", "Black or White" ja "Heal the World". Etteaste osutus väga edukaks.

Loetelu ilmunud plaatidest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kontsertturneed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Michael Jackson on võitnud sadu auhindu. Tähtsaimad neist on näiteks 22 Ameerika muusikaauhinda, 40 Billboardi auhinda, 7 Briti muusikaauhinda, 1 Kuldgloobus, 19 Grammy auhinda, 13 MTV auhinda ja 12 Maailma muusikaauhinda [262].

Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abielud ja lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jackson abiellus Elvis Presley tütre Lisa Marie Presleyga 1994. aastal.

1994. aasta mais abiellus Jackson Elvis Presley tütre Lisa Marie Presleyga. Nad olid esimest korda kohtunud 1975. aastal Las Vegases, kui seitsmeaastane Presley ühel Jackson 5-e esinemisel käis. Uuesti said nad kokku ühise sõbra kaudu.[263] Presley sõbra väitel algas nende täiskasvanulik sõprus 1992. aasta novembris Los Angeleses.[264] Nad suhtlesid telefoni teel iga päev. Kui 1993. aastal süüdistati Jacksonit lapse seksuaalses ärakasutamises, muutus Jackson sõltuvaks Presley emotsionaalsest toest. Presley oli mures Jacksoni tervise ja narkosõltuvuse pärast.[265] Presley sõnul uskus ta, et Jackson polnud midagi valesti teinud ja teda süüdistati alusetult. Presley on öelnud, et armus Jacksonisse, tahtis teda päästa ning tundis, et suudab seda teha.[266] Ta veenis Jacksonit sõlmima kohtuvälist kokkulepet ja minema taastusravile.[265]

Jackson tegi 1993. aasta sügisel Presleyle telefoni teel abieluettepaneku. Ta küsis, kas Presley abielluks temaga, kui ta seda paluks.[265] Nad abiellusid salaja Dominikaani Vabariigis ja eitasid sündmust peaaegu kaks kuud.[267] Nende abielu oli Presley sõnul "abielupaari elu... mis oli seksuaalselt aktiivne".[268] Sel ajal spekuleeris kõmuajakirjandus, et abielu oli võte Jacksoni maine parandamiseks.[267] Abielu kestis vähem kui kaks aastat ja lõppes rahumeelse lahutuslepinguga.[269] 2010. aastal Oprah'le antud intervjuus tunnistas Presley, et nende suhe kestis veel neli aastat pärast lahutust, mil nad olid kord koos ja läksid taas lahku, kuni Presley otsustas, et see peab lõppema.[270]

14. novembril 1996. aastal kontsetrtturnee ajal abiellus Jackson Austraalias Sydneys ettevalmistamata tseremoonial oma pikaaegse sõbra nahaarsti Deborah Jeanne Rowe'ga. Rowe ootas sel ajal umbes kuuendat kuud paari esimest last. Algselt polnud Rowe'il ega Jacksonil plaanis abielluda, aga Jacksoni ema veenis neid seda tegema.[271] Michael Joseph Jackson Jr (tuntud ka kui Prince) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde Paris-Michael Katherine Jackson sündis aasta hiljem 3. aprillil 1998.[269][272] Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson sai endale laste täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli üsna rahumeelne, aga hilisema hooldusõiguse taotlusega ei jõutud kokkuleppele enne kui 2006. aastal.[273][274] Septembris 2006 kinnitasid nii Jackson kui ka tema eksnaine Debbie Rowe, et nad jõudsid laste hooldusõiguses kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas nende kahe lapse hooldajaks olemist.[274]

2002. aastal sündis Jacksoni kolmas laps Prince Michael Jackson II (hüüdnimega Blanket).[275] Lapse ema isik on teadmata, aga Jackson on öelnud, et tema laps on saadud kunstliku viljastamise teel, kasutades surrogaatema ja Jacksoni spermat.[273] 20. novembril 2002 näitas Jackson oma imikust poega Berliinis asuva hotelli Adlon rõdult oma fännidele. Ta hoidis last paremal käel, üle lapse näo oli õrnalt laotatud riie. Laps rippus lühikest aega üle neljanda korruse rõdu ääre. See tekitas meedias laialdast kriitikat. Jackson vabandas hiljem intsidendi pärast, nimetades seda kohutavaks veaks.[276]

Süüdistused laste seksuaalses ärakasutamises[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 1993. aasta lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistused Michael Jacksoni vastu

1993. aasta suvel süüdistasid 13-aastane Jordan Chandler ja tema hambaarstina töötav isa dr Evan Chandler Michael Jacksonit lapse seksuaalses kuritarvitamises.[277][278][279] Chandlerite perekond nõudis Jacksonilt kahjutasu, kuid Michael Jackson keeldus maksmast. Jordan Chandler läks lõpuks politseisse ja ütles, et laulja oli teda seksuaalselt ära kasutanud.[280] Lindistati dr Chandleri juttu, kus ta arutas oma kavatsusi süüdistustega jätkata. Chandler ütles, et kui ta süüdistusega lõpuni läheb, siis võidab ta suurelt. „Pole mingit võimalust, et ma kaotan. Ma saan kõik, mida tahan, ja nemad on igaveseks hävitatud... Michaeli karjäär saab läbi“. Jordani ema oli siiski kindel, et Jackson polnud midagi valesti teinud.[279] Jackson kasutas hiljem seda lindistust väitmaks, et ta oli kadeda isa ohver, ja dr Chandleri ainus eesmärk oli lauljalt raha välja petta.[279]

Samal aastal 20. detsembril otsis politsei Michael Jacksoni kodu läbi ja laulja pidi läbiotsimiseks lahti riietuma.[281] Jordan Chandler oli väidetavalt politseile andnud Jacksoni intiimsete kehaosade kirjelduse. Ta väitis, et laulja pleekinud suguti oli ümberlõigatud, kuid alasti läbiotsimine näitas, et see nii ei olnud.[282] Sama kinnitas 2009. aastal ka lahkamine.[283] Jacksoni sõbrad ütlesid, et laulja ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes alasti läbiotsimisega. Uurimiseks ei olnud piisavalt tõendeid ja süüdistust ei esitatud.[284][285] Jackson kirjeldas läbiotsimist emotsionaalses avalikus teadaandes ja kinnitas enda süütust.[277][281][286] 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmis Jacksoni kindlustusfirma Chandlerite perega kohtuvälise kokkuleppe ning neile maksti 22 miljonit dollarit. Santa Barbara ja Los Angelese maakonna vandemeeste kogu saadeti 1994. aasta 2. mail laiali, ilma et Michael Jacksonile oleks süüdistust esitatud.[287] Chandlerite pere lõpetas kriminaaluurimisega koostöö 6. juulil 1994. aastal.[288][289] Kohtuvälise kokkuleppe dokumendid ütlesid sõnaselgelt, et Jackson ei ole midagi valesti teinud ja et ta ei ole vastutav. Chandlerid ja nende pereadvokaat Larry Feldman kirjutasid sellele alla ilma mingite vastuväideteta.[290] Chandlerite advokaat ütles ka selgesõnaliselt, et tegemist ei olnud maksmisega vaikimise eest.[291] Umbes kümme aastat pärast seda juhtumit, teise lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistuste ajal, teatasid Jacksoni advokaadid, et 1994. aasta kokkulepe oli sõlmitud ilma laulja nõusolekuta.[288]

2002. aasta mai alguses lubas Jackson dokumentaalfilmi meeskonnal eesotsas briti meedianäo Martin Bashiriga ennast jälgida kõikjal, kuhu ta läks. Bashiri filmimeeskond oli Michael Jacksoniga ka Berliinis, kui toimus intsident, kus ta oma last üle rõduääre hoidis. Saade läks eetrisse 2003. aasta märtsis nimega "Elu koos Michael Jacksoniga" ja maalis lauljast erakordselt ebameeldiva pildi.

Dokumentaalfilmi ühes eriti skandaalses stseenis hoidis Michael Jackson noore poisi käest kinni ja arutas ööbimise korraldamist.[292] Kohe kui dokumentaalfilm eetrisse läks, alustas Santa Barbara maakonna prokurör kriminaalmenetlust. Seonduvalt filmis näidatud 13-aastase poisi juhtumiga arreteeriti Jackson 2003. aasta novembris. Lauljale esitati seitse süüdistust lapse ärakasutamises ja kaks süüdistust uimastava aine annustamises.[292] Jackson eitas neid süüdistusi, öeldes, et ööbimised polnud mingil moel seksuaalset laadi. Kohtuprotsess Jacksoni üle algas 31. jaanuaril 2005 Santa Marias, Californias ja kestis viis kuud, kuni mai lõpuni. 13. juunil 2005 mõisteti Jackson kõigis süüdistustes õigeks. [293][294] Pärast kohtuprotsessi kolis ta laialdase meediakajastuse saatel Pärsia lahe saareriiki Bahreini, kus oli Sheikh Abdullah külaline.[295]

Välimus ja tervis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näooperatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

1979. aastal murdis Jackson tantsuharjutust tehes ninaluu. Fikseeriva operatsiooniga algas lõikuste ja paranduste jada, mille põhjuseks Jackson ka aastakümneid hiljem ütles, et esimene lõikus lihtsalt ebaõnnestus ja opereerida tuli uuesti. Michael ise kinnitas, et on teinud kaks näooperatsiooni, kuid tema fotosid vaadanud ilukirurgid arvavad, et Jacksonit lõigati 30–40 korda. Lahkamine näitas, et Jacksonile oli tehtud vähemalt 13 plastilist operatsiooni.[296] Doktor Wallace Goodsteini sõnul oli popstaar 1990ndatel korduvalt ka tema juures lõikustel käinud, lausa iga paari kuu tagant. Kliinikusse tuli Jackson alati õhtuti, kui enamik personalist oli lahkunud ning keegi poleks saanud tema kohalolekut märgata. Nahaarst Arnold Klein ütleb tagantjärele, et palus Jacksonil enesega eksperimenteerimine lõpetada, kuid mees olevat operatsioonitulemuste üle iga kord väga õnnelik olnud. Rohkesti on spekuleeritud põhjuste üle, mis Jacksoni ilukirurgiasõltlaseks muutsid. Seda on seostatud isa pilgetega Jacksoni lapsepõlves, Jacksoni sooviga olla õe La Toya või imetletud Diana Rossi sarnane, vastumeelsusega näha peeglis isa nägu, sooviga välja näha nagu naine, nagu murdeealine poiss või Peeter Paan.[297] Dr Deepak Chopra, kes sõbrustas Jacksoniga aastakümneid, on öelnud: "See, mida ta oma välimusega tegi, oli lugupidamise täielik puudumine iseenda vastu." [298]

Vitiliigo ja luupus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jacksoni nahk, mis oli tema nooruses olnud helepruun, hakkas alates 1980ndate keskpaigast järk-järgult muutuma heledamaks. See muutus pälvis laialdast meediakajastust ning levisid kahtlused, et Jackson pleegitas oma nahka.[88]. J. Randy Taraborrelli kirjutatud elulooraamatu järgi diagnoositi Jacksonil 1986. aastal vitiliigo ja luupus. Vitiliigo on nahahaigus, mis päikese käes hävitab inimese pigmendi. Meedikute kinnitusel on see haigus midagi samasugust kui albinism. Melanotsüüdid ehk rakud, mis toodavad ja koguvad nahavärvi tekitavat ainet melaniini, hakkavad järjest hävima. Mida vähem melanotsüüte, seda rohkem valgeid laike nahale ilmub ning lõpuks on inimene valiku ees: kas käia ringi laigulise näoga või peita ihuvead puudrikrohvi alla.[299] Nii vitiliigo kui ka selle ravi muutsid Jacksoni nahka heledamaks, mida ta omakorda rõhutas nahatooni ühtlustamiseks kasutatud kahvatu jumestusega.[300] Vitiliigokahtlus sai kinnitust ka Jacksoni lahkamisel.[301]

Kehakaalu langemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1980ndate alguses langes Jacksoni kehakaal märgatavalt. Jacksoniga kokku puutunud inimeste sõnul käis tal tihti pea ringi, mistõttu arvati, et ta põeb anoreksiat. 1993. aastal tunnistas Jackson, et tarbib regulaarselt ravimeid Vicodin, Xanax ja Ativan, põhjendades seda nii lapsepõlves saadud hingeliste traumade, pingelise töö kui ka tantsimisel saadud vigastustega. Lisaks lakkas ta söömast ning kaotas kaalu.[302]. Jackson ise ütles, et ta oli väiksena paksude põskedega hästi toidetud laps. Suuremaks saades muutis ta oma toidusedelit, sest tahtis parem välja näha ja olla tervislik. Ta loobus rasvasest toidust ja hakkas taimetoitlaseks. Selle tagajärjel muutus Jackson väga kõhnaks. Olukord läks isegi nii hulluks, et ta varises ühe kontserdi peaproovis kokku, misjärel soovitasid arstid tal hakata sööma natuke kala- ja kanaliha. [303]

Kõik need jätkuvad ninamuutused, dramaatiline kaalukaotus, seejärel äkki tekkinud põsesarnad, tätoveeritud silmajoon leidsid 1980ndatel kergemini sallimist. Mida aga mustanahaline publik Michaelile iial ei andestanud, oli pidevalt valgenev nahatoon. "Ainult Ameerikas saab juhtuda, et sünnid mustanahalise mehena ja lõpetad valge naisena," lõõbiti avalikkuses. [304]

Hapnikukamber[muuda | redigeeri lähteteksti]

1986. aastal avaldas ajakiri National Enquirer esikaanel foto hapnikukambris lamavast Michaelist. Pealkirjaks oli: "Michael Jacksoni veider plaan elada 150-aastaseks". Lugejaid taheti veenda selles, et vananemise kartuses magab Michael hapnikukambris. Jackson kinnitas, et see on puhas jama. Ta ütles, et ta ostis tõepoolest säärase aparaadi, kuid mitte enda, vaid põletushaavadega haigete jaoks. Michael kinkis hapnikukambri Brotmani meditsiinikeskusele-haiglale, kus kunagi tema enda põletushaavu oli ravitud. Kumu levis põhjusel, et Michael ronis vastostetud kambrisse ise sisse, et demonstreerida, kui mugav seal lamada on. Keegi tegi sellest foto ja foto jõudis meediasse. Michael väitis 1993. aastal Oprah telesaates, et pole hapnikukambris kordagi maganud ja oli šokeeritud, et temast nii mõeldi. [299]

Sõbrad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jacksoni talendist olid vaimustuses nii filminäitlejad, kuningakodade liikmed kui ka riigimehed, tema muusikat hinnati ning sooviti tema sõber olla. Jackson oli loomult erak, kuid tema sõprade hulka kuulusid paljud kuulsused.[305]

1966. aastal sai Jacksoni mentoriks ja kauaaegseks sõbrannaks Diana Ross. Jacksoni sõprade hulka kuulus veel teisigi kuulsusi, nagu nt Elizabeth Taylor, Usher, Jamie Foxx, Quincy Jones, Brooke Shields, Madonna, Britney Spears, Justin Timberlake. [306]

Eriti lähedane oli ta printsess Dianaga. Nad kohtusid esimest korda 1988. aastal Wembley kontserdil. Kuni Diana surmani 1997. aastal kulutas Jackson tuhandeid dollarid kuus telefonikõnedele temaga. Jackson on öelnud, et nad said rääkida kõigest, Dianal oli vaja rääkida kellegagi, kes teadis täpselt, mida ta läbi elas. Pärast Diana surma ütles Jackson: „See oli kõige kurvem sündmus, mida mul eales läbi elada on tulnud. See murdis mu südame. Ma lihtsalt nutsin ja nutsin.“ [305]

Näitlejanna Elizabeth Taylor oli üks Jacksoni lähedasematest sõpradest. Temalt pärineb ka Jacksoni hüüdnimi Popikuningas. Taylor annetas Neverlandi loomaaiale elevandi ning abiellus rantšos oma seitsmenda abikaasa Larry Fortensky’ga. Kui Jacksonit süüdistati laste seksuaalses ärakasutamises, siis Taylor esmalt kaitses Jacksonit, kuid nende sõprus katkes pärast 2005. aasta kohtuprotsessi. Nad ei rääkinud teineteisega enam kunagi, ainukeseks erandiks oli Taylori 75. sünnipäev 2007. aastal.[305]

Jacksoni lähedane sõber oli kunagi ka Uri Geller, kellele Jackson oli abielutõotuse uuendamisel 2001. aastal isameheks. Kuid nende sõprus purunes, kui Jackson tegi aasta hiljem väidetavalt Oxford Unionis antisemiitlikke märkusi.[305]

Filmimogul Steven Spielberg, kes samuti kuulus Jacksoni sõprade hulka, on tema kohta öelnud nii: "Ma pole iialgi näinud kedagi Michaeli-sarnast. Ta on emotsionaalne lapstäht, kuid kontrollib end jäägitult. Vahel paistab ta muutuvat liiga dramaatiliseks, aga on kõik enne hoolega läbi mõelnud. Ta on oma karjääri ja valikute suhtes väga taibukas."[307]

Jacksoni eluaegne sõber Lionel Richie oli laulu "We Are the World" kaasautor.[307]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Top 10 Most Popular Shows in the World Vaadatud 01.05.2012
  2. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Michael Jackson. Moonwalk, (2009) [esmatrükk 1988 ], Random House, lk 26, ISBN 0-307-71698-8
  3. Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop. ABDO Publishing Company, 2010, lk 19, 20
  4. 5,0 5,1 Joseph Walter Jacksoni elulugu tema ametlikul kodulehel. Vaadatud 3. märtsil 2012.
  5. Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 18
  6. Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 20
  7. 8,0 8,1 8,2 8,3 George, lk 20
  8. Taraborrelli, lk 14
  9. Pratt, Mary K. Michael Jackson: King of Pop, lk 18
  10. Taraborrelli, lk 20–22
  11. 12,0 12,1 Can Michael Jackson's demons be explained?, BBC, 27. juuni 2009.
  12. Taraborrelli, lk 602
  13. 14,0 14,1 Lewis, lk 165–168
  14. Daniel Schechter, Erica Willheim. The Effects of Violent Experience and Maltreatment on Infants and Young Children. – Charles H. Zeanah (toim). Handbook of Infant Mental Health, 3. trükk, New York: Guilford Press, Inc., 2009, lk 197–214.
  15. Susan Fast. Difference That Exceeded Understanding: Remembering Michael Jackson. "Popular Music and Society" 33.2 (2009): 259–66.
  16. Jackson, Michael. Moonwalk. New York: Doubleday, 1988, lk 39
  17. 18,0 18,1 The Jackson Five, Rock and Roll Hall of Fame. Vaadatud 29. mail 2007.
  18. 19,0 19,1 Helen Eelrand. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 12.
  19. 20,0 20,1 20,2 Michael Jackson: Biography, Rolling Stone. Vaadatud 1. veebruaril 2011
  20. http://www.allmichaeljackson.com/era/jackson5/
  21. 22,0 22,1 22,2 George, lk 22
  22. Taraborrelli, lk. 138–144
  23. George, lk 23
  24. 25,0 25,1 Taraborrelli, lk 205–210
  25. 26,0 26,1 George, lk 37–38
  26. Michael Jackson is born], history.com, vaadatud 2. juunil 2011
  27. Michael Jackson: Off the Wall, Virgin Media. vaadatud 2. juunil 2011.
  28. Donna Summer and Michael Jackson sweep Annual American Music Awards, Lakeland Ledger, 20. jaanuar 1980, vaadatud 2. juunil 2011
  29. Donna No. 1, Pop and Soul; Michael Jackson King of Soul, The Afro American, 2. veebruar 1980, vaadatud 2. juunil 2011
  30. Few Surprises In Music Awards, Sarasota Herald, 1. veebruar 1981, vaadatud 2. juunil 2011.
  31. Taraborrelli, lk 188
  32. Taraborrelli, lk 191
  33. 34,0 34,1 34,2 Grammy Awards Past Winners Search, National Academy of Recording Arts and Sciences. Vaadatud 2. juunil 2011.
  34. Michael Jackson sweeps American Music Awards, Daily News, 17. jaanuar 1984, vaadatud 2. juunil 2011.
  35. Cash register's ring sweet music to record industry], Gasden Times, 26. märts 1984, vaadatud 3. juunil 2011.
  36. Michael Jackson Photo Gallery 迈克•杰克逊影集, BBC China, vaadatud 3. juunil 2011.
  37. Lewis, lk 47
  38. Grammy Awards Past Winners Search, National Academy of Recording Arts and Sciences. Vaadatud 3. juunil 2011.
  39. 40,0 40,1 Jay Cocks. Why He's a Thriller], Time, 19. märts 1984, vaadatud 4. juunil 2011.
  40. Taraborrelli, lk 226
  41. Michael Jackson], CNN, 30. detsember 2009, vaadatud 3. juunil 2011.
  42. Alex Dobuzinskis. Jackson "Thriller" film picked for U.S. registry, Reuters, 30. detsember 2009, vaadatud 3. juunil 2011.
  43. John Pareles. Michael Jackson at 25: A Musical Phenomenon, The New York Times, 14. jaanuar 1984, vaadatud 4. juunil 2011.
  44. Louise Story. Philip B. Dusenberry, 71, Adman, Dies], The New York Times, 31. detsember 2007, vaadatud 4. juunil 2011.}}
  45. Taraborrelli, lk 279–287
  46. Grammy Awards Past Winners Search, National Academy of Recording Arts and Sciences. Vaadatud 8. juunil 2011.
  47. Bruce shows who's Boss, The Montreal Gazette, 28. jaanuar 1986, vaadatud 7. juunil 2011.
  48. Taraborrelli, lk 340–344
  49. 50,0 50,1 50,2 Music's misunderstood superstar, BBC, 13. juuni 2005, vaadatud 10. juunil 2011]
  50. 51,0 51,1 Taraborrelli, lk 355–361
  51. Michael Goldberg, David Handelman. Is Michael Jackson for Real?, Rolling Stone, 24. september 1987.
  52. Taraborrelli, lk 370–373
  53. Michael Jacksoni intervjuu Barbara Waltersile, ABC, 12. september 1997.
  54. Taraborrelli, lk vii
  55. George, p. 41
  56. "Captain EO is Back to Change the World – Movies News at IGN". Movies.ign.com (23. veebruar 2010). Vaadatud 22.08.2010.
  57. Cocks, Jay. The Badder They Come, Time, September 14, 1987.
  58. Michael Jackson: A life in the spotlight [1]
  59. Winners of the American Music Awards]http://news.google.co.uk/newspapers?id=pqxAAAAAIBAJ&sjid=sDIHAAAAIBAJ&pg=4496,2784310&dq=american+music+awards&hl=en]
  60. Grammy Awards Past Winners Search [2]
  61. Michael, Travis top Music Award winners [3]
  62. American Music Awards Monday [4]
  63. Jackson To Make First US Tour [5]
  64. Shanahan, Mark and Golstein, Meredith (June 27, 2009). "Remembering Michael", The Boston Globe. Vaadatud March 14, 2010. 
  65. Jackson, pp. 29–31
  66. Jackson, pp. 229–230
  67. George, p. 42
  68. http://www.michaeljackson.com/us/bio
  69. 70,0 70,1 70,2 George, pp. 43–44
  70. IMDb: "Moonwalker"
  71. Michael Jacksoni intervjuu Martin Bashirile, "Living with Michael Jackson: A Tonight Special", 2003.
  72. 73,0 73,1 73,2 Gunderson,, Edna (February 19, 2007). "For Jackson, scandal could spell financial ruin", USA Today, Gannett Co. Inc. Vaadatud March 14, 2010. 
  73. 74,0 74,1 "Jackson receives his World Records". Yahoo! ((November 14, 2006)). Vaadatud November 16, 2006.
  74. 75,0 75,1 75,2 75,3 75,4 "The return of the King of Pop". MSNBC ((November 2, 2006)). Vaadatud June 8, 2008.
  75. Browne, David (November 29, 1991). "Michael Jackson's Black or White Blues". Entertainment Weekly. 
  76. Campbell (1993) pp. 260–263
  77. Remarks on the Upcoming Summit With President Mikhail Gorbachev of the Soviet Union, April 5, 1990.
  78. http://www.mtv.com/news/articles/1615214/michael-jacksons-life-amp-legacy-19861999.jhtml
  79. http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?table=SEARCH_RESULTS&artist=Michael%20Jackson&format=ALBUM&go=Search&perPage=100
  80. 81,0 81,1 http://articles.chicagotribune.com/2008-08-10/news/0808080318_1_new-edition-new-jack-city-swing
  81. Jackson to tour overseas. The Washington Post. 05.02.1992.
  82. Taraborrelli, lk 452–454
  83. http://news.google.com/newspapers?id=w7QiAAAAIBAJ&sjid=DbUFAAAAIBAJ&pg=3124,2012493&dq=best+selling+album+1992+worldwide&hl=en
  84. http://news.google.co.uk/newspapers?id=mBIVAAAAIBAJ&sjid=TQMEAAAAIBAJ&pg=6811,6756235&dq=american+music+awards&hl=en
  85. Pauli, Michelle (July 7, 2009). "First 'instant' Jackson biography hits shelves in China". The Guardian. Vaadatud November 14, 2009.
  86. Campbell (1995), lk 14–16
  87. 88,0 88,1 Campbell (1995), lk 14–16
  88. George, pp. 45–46
  89. "Top 100 Albums (Page 2)". Recording Industry Association of America. Vaadatud April 16, 2008.
  90. Putti, Laura (August 24, 2001). "Il nuovo Michael Jackson fa un tuffo nel passato". La Repubblica. Vaadatud May 10, 2009.
  91. 92,0 92,1 92,2 92,3 92,4 George, pp. 48–50
  92. Taraborrelli, pp. 576–577
  93. "ADL happy with Michael Jackson decision". Anti-Defamation League ((June 22, 1995)). Vaadatud July 1, 2008.
  94. "Brooks turns down award for favorite artist of the year". Rome News-Tribune (30. jaanuar 1996).
  95. Lewis, pp. 95–96
  96. 97,0 97,1 Rojek, Chris (2007). Cultural Studies. Polity, 74. ISBN 0-7456-3683-7. 
  97. 98,0 98,1 98,2 98,3 Taraborrelli, pp. 610–612
  98. 99,0 99,1 99,2 "Gold and Platinum". Recording Industry Association of America. Vaadatud April 27, 2008.
  99. http://www.ohtuleht.ee/696 Vaadatud 1. mail 2012
  100. http://www.ohtuleht.ee/8113 Vaadatud 1. mail 2012
  101. http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/97/08/23/kuum.htm#neljas Vaadatud 1. mail 2012
  102. http://www.postimees.ee/leht/97/08/22/kuum.htm#kymnes Vaadatud 1. mail 2012
  103. http://www.ohtuleht.ee/8113 Vaadatud 1. mail 2012
  104. http://www.ohtuleht.ee/335341 Vaadatud 1. mail 2012
  105. http://www.ohtuleht.ee/696 Vaadatud 1. mail 2012
  106. http://www.postimees.ee/leht/97/07/26e/muusika.htm#kolmas Vaadatud 1. mail 2012
  107. http://www.ohtuleht.ee/7729 Vaadatud 1. mail 2012
  108. http://www.epl.ee/news/kultuur/michael-jackson-seljatas-laulupeo.d?id=50742994 Vaadatud 1. mail 2012
  109. http://www.ohtuleht.ee/8105 Vaadatud 1. mail 2012
  110. http://www.ohtuleht.ee/2472 Vaadatud 1. mail 2012
  111. http://www.postimees.ee/leht/97/08/22/kuum.htm#kymnes Vaadatud 1. mail 2012
  112. "Lauryn Hill, Backstreet Boys, DMX Honored With American Music Awards". MTV (18. jaanuar 2000). Vaadatud June 16, 2010.
  113. 114,0 114,1 114,2 114,3 Taraborrelli, pp. 614–617
  114. George pp. 50–53
  115. Branigan, Tania (September 8, 2001). "Jackson spends £20m to be Invincible". Vaadatud July 23, 2008. 
  116. 117,0 117,1 Burkeman, Oliver (July 8, 2002). "Jacko gets tough: but is he a race crusader or just a falling star?". Vaadatud July 23, 2008. 
  117. "Interview with Jermaine Jackson". Vaadatud July 2, 2008.
  118. "Keys, Destiny's Child, McGraw win at American Music Awards". Lodi-News Sentinel (10. jaanuar 2002). Vaadatud 16. juuni 2010.
  119. "BPI Searchable database—Gold and Platinum", British Phonographic Industry. Vaadatud January 25, 2009. 
  120. McNamara, Melissa (March 17, 2006). "Jackson Closes Neverland House", CBS News. Vaadatud April 25, 2010. 
  121. Ackman, Dan (June 14, 2005). "Really Odd Facts About Michael Jackson". Forbes. Vaadatud October 7, 2009.
  122. 123,0 123,1 Leeds, Jeff (April 13, 2006). "Michael Jackson Bailout Said to Be Close", The New York Times. Vaadatud July 23, 2008. 
  123. "Jackson strikes deal over loans", BBC News, BBC Online (April 14, 2006). Vaadatud April 25, 2010. 
  124. "Michael Jackson Sails With Two Seas". Billboard. Nielsen Business Media, Inc. Originaali arhiivikoopia seisuga 25.05.2012. Vaadatud April, 25, 2010.
  125. 126,0 126,1 "Jackson parts with Bahrain label", BBC News, BBC Online (September 26, 2006). Vaadatud April 25, 2010. 
  126. Friedman, Roger (October 21, 2006). "Who's Funding Jackson's Retreat to Irish Recording Studio?", FOX News. Vaadatud September 2, 2009. 
  127. "2006 World Music Awards". Chiff. Vaadatud February 13, 2008.
  128. Reid, Shaheem. James Brown Saluted By Michael Jackson at Public Funeral Service, MTV, December 30, 2006.
  129. Wardrop, Murray (June 27, 2009). "Michael Jackson: the unreleased album". Vaadatud March 19, 2010. 
  130. "Interview With RedOne". HitQuarters (March 23, 2009). Vaadatud March 19, 2010.
  131. Talmadge, Eric. Michael Jackson 'wouldn't change anything', Associated Press, 2007. Retrieved July 25, 2008.
  132. "Will.i.am On Working With Michael Jackson", Rolling Stone, Wenner Media LLC (September 24, 2007). Vaadatud March 19, 2010. 
  133. 134,0 134,1 "Zona Musical" (Spanish keeles). zm.nu. Originaali arhiivikoopia seisuga March 29, 2008. Vaadatud April 5, 2008.
  134. "Choose The Tracks On Michael Jackson's 50th Birthday Album!". Sony BMG ((June 20, 2008)). Vaadatud June 20, 2008.
  135. "Michael Jackson—King of Pop". acharts.us. Vaadatud September 11, 2008.
  136. "King of Pop". www.ultratop.be. Vaadatud September 5, 2008.
  137. Foster, Patrick (March 6, 2009). "Michael Jackson grand finale curtain-raiser". Vaadatud March 24, 2009. 
  138. Kreps, Daniel (March 12, 2009). "Michael Jackson's "This Is It!" Tour Balloons to 50-Show Run Stretching Into 2010", Rolling Stone, Jann Wenner LLC. Vaadatud March 24, 2009. 
  139. "Michael Jackson: The Last Rehearsal". Life (June 29, 2009). Vaadatud August 28, 2009.
  140. "Michael Jackson dead at 50 after cardiac arrest", CNN (June 25, 2009). Vaadatud August 31, 2009. 
  141. "Christian Audigier Michael Jackson Clothing Collection Confirmed". Popcrunch.com (June 24, 2008). Vaadatud January 4, 2011.
  142. "Michael Jackson Christian Audigier Clothing Line Was In The Works". Popcrunch.com (July 2, 2009). Vaadatud January 4, 2011.
  143. Joyce Eng (August 10, 2009). "Judge Approves Michael Jackson Film", TV Guide. Vaadatud August 10, 2009. 
  144. "This is It (2009)". Box Office Mojo. Vaadatud January 16, 2010.
  145. "Judge OKs Jackson performance film deal", Associated Press, MSNBC (2009-08-10). Vaadatud March 3, 2010. 
  146. Herrera, Monica (September 23, 2009). "New Michael Jackson Song, Album Due In October". Billboard.com. Nielsen Business Media, Inc. Vaadatud March 3, 2010.
  147. "Taylor Swift, Michael Jackson dominate American Music Awards nominations (Updated)", Los Angeles Times, Tribune Company (October 13, 2009). Vaadatud October 14, 2009. 
  148. Daniel Kreps. Michael Jackson Estate, Sony Strike Massive 250 Million Deal to Release King of Pop's Music | Music News, Rolling Stone, 16. märts 2010.
  149. 150,0 150,1 Lee, Chris, and Ryan, Harriet. Michael Jackson's last rehearsal: just beaming with gladness, The Los Angeles Times, June 27, 2009.
  150. 151,0 151,1 151,2 Lang, Anne, and Jones, Oliver. Attorney Defends Michael Jackson's Doctor, People, June 29, 2009.
  151. You must specify title = and url = when using {{cite web}}.McCartney, Anthony (Associated Press) (June 28, 2009). "". Connecticut Post.
  152. 153,0 153,1 Harvey, Michael (June 26, 2009). "Fans mourn artist for whom it didn't matter if you were black or white". Vaadatud June 26, 2009. 
  153. 154,0 154,1 Chernoff, Ed., The Situation Room, CNN, June 29, 2009. Transcript
  154. Gumbel, Andrew. Michael Jackson doctor hires lawyer as family hires pathologist, The Guardian, June 28, 2009.
  155. Michael Jackson: transcript of 911 call, The Telegraph, June 26, 2009.
  156. Childs, Dan; Schlief, Michelle. Could Better CPR Have Saved Michael Jackson?, ABC News, June 30, 2009.
  157. Blankstein, Andrew, and Willon, Phil. Michael Jackson dead at 50, The Los Angeles Times, June 25, 2009.
  158. Rayner, Gordon and Singh, Anita. Michael Jackson: the final days and how TMZ.com scooped the world, The Telegraph, June 26, 2009.
  159. Ruda, Steve. Paramedic on Jackson 911 call, BBC News, June 25, 2009.
  160. Eckstein, Marc. Michael Jackson EMS Response Details Emerge, JEMS (Journal of Emergency Medical Services), June 26, 2009.
  161. McGevna, Allison. Tape of 911 Call Released as Michael Jackson Autopsy Under Way, Fox News, June 26, 2009.
  162. Harvey, Michael. Fans mourn artist for whom it didn’t matter if you were black or white, The Times, June 26, 2009.
  163. Tourtellotte, Bob. King of Pop Michael Jackson is dead: official, Reuters, June 25, 2009.
  164. 165,0 165,1 Skok, David, Internet stretched to limit as fans flock for Michael Jackson news[katkine viide], The Vancouver Sun, June 26, 2009.
  165. Krazit, Tim and McCullagh, Declan. Debate: Can the Internet handle big breaking news?, cnet.com, June 26, 2009.
  166. Rawlinson, Linnie and Nick Hunt. Jackson Dies, almost takes Internet With Him, CNN, June 27, 2009.
  167. Wood, Daniel B. Outpouring over Michael Jackson unlike anything since Princess Di, Christian Science Monitor, June 27, 2009.
  168. Shiels, Maggie. Web slows after Jackson's death, BBC News, June 26, 2009.
  169. Phoebe. The King of Pop vs. Wikipedia, The Wikipedia Signpost, June 29, 2009; see Mall:Stats.grok.se
  170. Wortham, Jenna. Michael Jackson Tops the Charts on Twitter, The New York Times, June 25, 2009.
  171. Stelter, Brian. MTV's Jackson Marathon The New York Times, June 26, 2009.
  172. You must specify title = and url = when using {{cite web}}."". MSN Entertainment (June 28, 2009). Vaadatud 1.04.2010.
  173. Jacko Telethon: Primetime Broadcast Network Coverage Devotes One Third of All News to Pop Star's Death, newsbusters.org, July 10, 2009.
  174. The Sun, July 8, 2009, pp. 10–11.
  175. Time Magazine to Publish Special Jackson Issue, People, June 27, 2009.
  176. Hill, Catey. Scene with Michael Jackson, LaToya Jackson cut from Sacha Baron Cohen's "Bruno", New York Daily News, June 26, 2009.
  177. Allen, Nick. Michael Jackson memorial service: the biggest celebrity send-off of all time, The Daily Telegraph, July 7, 2009.
  178. Video of Sharpton's eulogy, Macleans, July 7, 2009.
  179. Liveblogging Michael Jackson's funeral and memorial service, The Guardian, July 7, 2009.
  180. Interview with Reverend Lucious Smith, one year since the death of Michael Jackson.
  181. 182,0 182,1 Bucci, Paul and Wood, Graeme.Michael Jackson RIP: One billion people estimated watching for gold-plated casket at memorial service. The Vancouver Sun, July 7, 2009.
  182. Leopold, todd. Jackson spectacle likely a world event. CNN, July 6, 2009.
  183. Scott, Andrew. "Michael Jackson Memorial Earns 31 Million Viewers & More TV News – Inside TV Blog". Television.aol.com. Vaadatud September 2, 2009.
  184. Adams, James. A tortured star's last days, The Globe and Mail, June 27, 2009. (NB! Peab kuuluma tellijate hulka)
  185. Jackson: 2nd autopsy 'underway', Sydney Morning Herald, June 28, 2009; Blankstein, Andrew et al. Michael Jackson's doctor interviewed by LAPD, Los Angeles Times, June 27, 2009.
  186. Burgess, Kaya (August 24, 2009). "LA coroner to treat Michael Jackson's death as a homicide", The Times (London). Vaadatud August 24, 2009. 
  187. "Jackson 'had lethal drug levels'", BBC News (August 25, 2009). Vaadatud August 25, 2009. 
  188. Alan Duke (January 8, 2011). "Coroner's investigator testifies about propofol in Jackson's room", CNN. 
  189. Doheny, Kathleen; Louise Chang, Hector Vila Jr (August 24, 2009). "Propofol Linked to Michael Jackson's Death", WebMD. Vaadatud August 25, 2009. 
  190. Coleman, Mark (September 4, 2009). "Michael Jackson finally laid to rest in Los Angeles", The Daily Telegraph (London). Vaadatud September 8, 2009. 
  191. "Michael Jackson Homicide Ruling". Vaadatud August 24, 2009.
  192. "Michael Jackson's doctor charged with manslaughter", BBC News, BBC Online (February 9, 2010). Vaadatud February 8, 2010. 
  193. Wells, Jason (June 25, 2010). "One year later: Fans gather to pay tribute to Michael Jackson", Glendale News-Press (Los Angeles). Vaadatud June 25, 2010. 
  194. EFE (June 26, 2010). "Familia y fans de Jackson le recuerdan en el aniversario de su muerte", La Vanguardia (Los Angeles). Vaadatud June 26, 2010. 
  195. Judd, Amy (June 25, 2010). "Gary Indiana Hosts Michael Jackson Tribute June 25, 2010", Glendale News-Press (Gary, Indiana). Vaadatud June 25, 2010. 
  196. Baichwal, Ravi (June 25, 2010). "Fans honor Michael Jackson in Gary, Indiana", WLS (Gary, Ind.). Vaadatud June 25, 2010. 
  197. Mccartney, Anthony (June 23, 2010). "A year after Michael Jackson's death, fan base remains committed to keeping memory alive", Associated Press. Vaadatud June 23, 2010. 
  198. Romero, Dennis (June 4, 2010). "MJ fans plan to march in downtown L.A. one day after anniversary", LAWeekly (Los Angeles). Vaadatud June 5, 2010. 
  199. Gimenez-Llort, Lydia (June 26, 2010). "M4mj 'forever Michael' 4 For Fans Use Only! from WN", WN (Los Angeles). Vaadatud July 20, 2010. 
  200. "Michael Jacksoni arst mõisteti kohtus süüdi". Vaadatud March 5, 2012.
  201. "Michael Jacksoni arst mõisteti neljaks aastaks vangi". Vaadatud March 5, 2012.
  202. Michael Jacksoni arst pääses vangist, Postimees, 28. oktoober 2013
  203. 204,0 204,1 204,2 204,3 204,4 204,5 204,6 204,7 Robert Hilburn. The long and winding road, Los Angeles Times, 22. september 1985.
  204. 205,0 205,1 205,2 205,3 Jack Doyle. Michael & McCartney, 1990s-2009, 7. juuli 2009, The Pop History Dig.
  205. 206,0 206,1 206,2 Taraborrelli, lk 333–338
  206. 207,0 207,1 207,2 Paul McCartney refused an offer to buy the ATV Catalog for £20 million, 13. november 2010, McCartney pressikonverentsi helisalvestis ja üleskirjutus (1990).
  207. 208,0 208,1 Michael Jackson 1958–2009], Today Tonight, 25. juuni 2009 (2:36), vaadatud 7. juunil 2011.
  208. Michael Jackson sells Beatles songs to Sony, The New York Times, November 8, 1995.
  209. "Michael Jackson buys rights to Eminem tunes and more,", Rolling Stone, Wenner Media LLC (May 31, 2007). Vaadatud May 25, 2010. 
  210. Adams, Susan (April 14, 2009). "Ten Most Expensive Michael Jackson Collectibles". Forbes. Originaali arhiivikoopia seisuga May 25, 2012. Vaadatud April 14, 2009.
  211. "Michael Jackson Exhibition – 2009". Juliensauctions.com (April 25, 2009). Vaadatud September 2, 2009.
  212. "Michael Jackson: The fantastic possessions revealed – Americas, World" (June 26, 2009). Vaadatud September 2, 2009. 
  213. Ian Wilhelm: "Michal Jackson and Philanthropy"
  214. "Charitable Acts"
  215. Antony Berznican, Gary Strauss: [6]
  216. http://www.allmichaeljackson.com/charities.htm
  217. Taraborrelli, lk 304–307
  218. Taraborrelli, lk 315–320
  219. Ian Wilhelm: "Michal Jackson and Philanthropy"
  220. "Blacks who give back'", Ebony. Vaadatud March 14, 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga July 8, 2012. 
  221. Taraborrelli, p. 382
  222. Stars line up for Clinton celebration. Daily News of Los Angeles. 19.01.1993
  223. Facing the music and the masses at the presidential gala. The Boston Globe. 20.01.1992
  224. http://findarticles.com/p/articles/mi_m1077/is_n7_v47/ai_12288831/
  225. Ian Wilhelm: "Michal Jackson and Philanthropy"
  226. "Ricky Martin, Mariah Carey, Michael Jackson, Others To Join Pavarotti For Benefit". VH1 ((May 5, 1999)). Vaadatud May 30, 2008.
  227. "Slash, Scorpions, Others Scheduled For 'Michael Jackson & Friends'". VH1 (27. mai 1999). Vaadatud May 30, 2008.
  228. (2005) Michael Jackson, the king of pop ... – Google Books. Books.google.com. ISBN 978-0-9749779-0-4. Vaadatud September 2, 2009. 
  229. "David Winters remembers Michael Jackson « Magick Papers & Nightlife Thailand". Magickpapers.com. Vaadatud May 16, 2011.
  230. "Thank you BigBearJohn: here's also David Winters". Democratic Underground. Vaadatud May 16, 2011.
  231. "Remembering Michael Jackson, On Screen". indieWIRE. Vaadatud May 16, 2011.
  232. "Michael Jackson saved my life". Scarborough Evening News. Vaadatud June 28, 2009.
  233. IMDb Search
  234. "James Brown – Jackson Attends Brown's Public Funeral – Contactmusic News". Contactmusic.com (January 2, 2007). Vaadatud September 2, 2009.
  235. Taraborrelli, p. 60
  236. Taraborrelli, p. 64
  237. Taraborrelli, pp. 209–210
  238. 239,0 239,1 239,2 239,3 239,4 239,5 Huey, Steve. "Michael Jackson—Biography". Allmusic. Vaadatud November 11, 2006.
  239. Erlewine, Stephen Thomas. "Thriller Overview". Allmusic. Vaadatud June 15, 2008.
  240. Connelly, Christopher (January 28, 1983). "Michael Jackson: Thriller", Rolling Stone. 
  241. 242,0 242,1 Erlewine, Stephen Thomas. "Dangerous Overview". Allmusic. Vaadatud June 15, 2008.
  242. Pareles, Jon (November 24, 1991). "Michael Jackson in the Electronic Wilderness", The New York Times. Vaadatud July 23, 2008. 
  243. Erlewine, Stephen Thomas. "Michael Jackson HIStory Overview". Allmusic. Vaadatud June 15, 2008.
  244. Hunter, James (August 10, 1995). "Michael Jackson HIStory", Rolling Stone. Vaadatud July 23, 2008. 
  245. Erlewine, Stephen Thomas. "Michael Jackson:Invincible". Allmusic. Vaadatud September 9, 2007.
  246. Beaumont, Mark (November 30, 2001). "Michael Jackson: Invincible". NME. Vaadatud July 23, 2008.
  247. Brackett, pp. 414
  248. Warwick, Jacqueline. "You Can’t Win, Child, but You Can’t Get out of the Game": Michael Jackson’s Transition from Child Star to Superstar, lk 19 http://dal.academia.edu/JacquelineWarwick/Papers. Vaadatud 2. mail 2012
  249. Tarraborrelli, lk 116
  250. http://www.barkbiteblog.com/2011/11/ranking-the-voices-of-10-men-in-pop.html. Vaadatud 4. mail 2012
  251. http://www.divadevotee.com/2012/01/michael-jackson-vocal-profile-range.html. Vaadatud 4. mail 2012
  252. Warwick, Jacqueline. "You Can’t Win, Child, but You Can’t Get out of the Game": Michael Jackson’s Transition from Child Star to Superstar, lk 19 http://dal.academia.edu/JacquelineWarwick/Papers. Vaadatud 2. mail 2012
  253. Tarraborrelli, lk 116
  254. Sara Levy intervjuu Seth Riggsiga. Vaadatud 4. mail 2012. http://www.youtube.com/watch?v=IxhNThXf7Wg
  255. The Complete Guide To The Music of Michael Jackson & The Jackson Family by Geoff Brown. 164 pages, Omnibus Press
  256. Lewarne, Rory (July 26, 2004). "Pink Grease". Music News. Vaadatud August 10, 2008.
  257. Hunter, James (December 6, 2001). "Michael Jackson: Invincible", Rolling Stone. Vaadatud July 20, 2008. 
  258. George, p.24
  259. Taraborrelli, lk 238–241.
  260. Anna Kisselgoff. Dancing feet of Michael Jackson, The New York Times, 6. märts 1988.
  261. Eelrand, Helen. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 127
  262. Taraborrelli, pp. 500–507
  263. Gliatto, Tom (15. august 1994). "Neverland Meets Graceland". People.
  264. 265,0 265,1 265,2 Taraborrelli, pp. 518–520
  265. Taraborrelli, p. 510
  266. 267,0 267,1 "She's Out Of His Life", CNN ((January 18, 1996)). Vaadatud July 24, 2008. 
  267. Taraborrelli, pp. 562–564
  268. 269,0 269,1 Taraborrelli, pp. 580–581
  269. Lisa Marie Presley Opens Up About Michael Jackson. Oprah.com. 2010-10-21.
  270. Taraborrelli, pp. 570–586
  271. Taraborrelli, p. 597
  272. 273,0 273,1 Taraborrelli, pp. 599–600
  273. 274,0 274,1 "Jackson child custody battle ends", BBC News, BBC Online (September 30, 2006). Vaadatud April 25, 2010. 
  274. "Michael Jackson". Daily Mirror. Vaadatud May 29, 2009.
  275. Vineyard, Jennifer (November 20, 2002). "Michael Jackson Calls Baby-Dangling Incident A 'Terrible Mistake'". MTV. Vaadatud March 3, 2009.
  276. 277,0 277,1 "1993: Michael Jackson accused of child abuse", BBC ((February 8, 2003)). Vaadatud November 11, 2006. 
  277. Taraborrelli, pp. 485–486
  278. 279,0 279,1 279,2 Taraborrelli, pp. 477–478
  279. Taraborrelli, pp. 496–498
  280. 281,0 281,1 Taraborrelli, pp. 534–540
  281. "Michael Jackson Never Recovered from 1993 Police Strip Search". Blogspot.com (July 2, 2009).
  282. "MJ Autopsy" (PDF).
  283. "Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994" (PDF). Vaadatud 25.06.2010.
  284. "Photos May Contradict Michael's Accuser USA Today (pre-1997 Fulltext) – McLean, Va. Date: Jan 28, 1994", Pqasb.pqarchiver.com (1994-01-28). Vaadatud 2010-06-25. 
  285. Campbell (1995), pp. 47–50
  286. "Jackson Grand Jury Disbanded – 1994. May 2, 1994" (PDF). Vaadatud 26.10.2010.
  287. 288,0 288,1 Attorneys for Michael Jackson (March 22, 2005). "Objection to Subpoena of Settlement Document". Superior Court of California.
  288. Taraborrelli, pp. 540–545
  289. "Michael Jackson's Big Payoff. Agreed to pay $15 million to settle boy's 1993 sex abuse claim. The Smoking Gun, June 16". Thesmokinggun.com. Vaadatud 25.06.2010.
  290. "Grand Jury to convene in Jackson Case Law: Sources close to the investigation say a panel in Santa Barbara will hear testimony next week about alleged molestation of boy. February 05, 1994|Jim Newton, Times Staff Writer", latimes.com (1994-02-05). Vaadatud 2010-06-25. 
  291. 292,0 292,1 Taraborrelli, p. 640
  292. Taraborrelli, p. 661
  293. "Michael Jackson jury reaches verdict", Associated Press, The Guardian (London) (June 13, 2005). Vaadatud July 12, 2008. 
  294. Toumi, Habib (January 23, 2006). "Jackson settles down to his new life in the Persian Gulf". Gulf News. Vaadatud November 11, 2006.
  295. Autopsy Report. http://cnninsession.files.wordpress.com/2011/11/autopsyreportofjackson.pdf. Vaadatud 3. mail 2012
  296. Bailey, J. Michael. Michael Jackson: Erotic Personality Disorder. http://www.science20.com/j_michael_bailey/michael_jackson_erotic_identity_disorder-55152. Vaadatud 3. mail 2012
  297. Eelrand, lk 42
  298. 299,0 299,1 Morna, lk 33
  299. Taraborrelli, lk 434–436
  300. Michael Jackson case report, TMZ.com, vaadatud 10. septembril 2010.
  301. Helen Eelrand. Michael Jackson popikuningas 1958–2009. Kirjastaja Fookus Meedia OÜ, 2009, lk 115
  302. Morna, lk 34
  303. Eelrand, lk 41
  304. 305,0 305,1 305,2 305,3 Michael Jackson and his celebrity friends. http://www.mirror.co.uk/3am/celebrity-news/michael-jackson-and-his-celebrity-friends-402993. Vaadatud 6. mail 2012
  305. Michael Jackson's Famous Fans, Friends React to 'King of Pop's' Death. http://abcnews.go.com/Entertainment/MichaelJackson/story?id=7933976&page=1#.T6aSUlJSgWN. Vaadatud 6. mail 2012
  306. 307,0 307,1 C. Roberts, lk 38

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Erik Morna "Michael Jackson" BNS-i kirjastus, 1997.
  • Helen Eelrand "Michael Jackson. Popikuningas 1958–2009" Fookus Meedia, 2009.
  • Chris Roberts "Michael Jackson – Popikuningas 1958–2009" Lauri Jürisoo ja Kirjastus Pegasus OÜ, 2009.
  • Lewis (Jones), Jel D. Michael Jackson the King of Pop: The Big Picture; The Music! the Man! the Legend! The Interviews: An Anthology. Amber Communications Group, Inc., 2005. ISBN 978-0974977904.
  • Taraborrelli, J. Randy. Michael Jackson: The Magic, The Madness, The Whole Story, 1958–2009. Terra Alta, WV: Grand Central Publishing, 2009. ISBN 0-446-56474-5, 9780446564748.
  • George, Nelson. Michael Jackson: The Ultimate Collection booklet. Sony BMG, 2004.


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]