Michael Gazzaniga

Allikas: Vikipeedia
Michael Gazzaniga
Sünniaeg 12. detsember 1939
Sünnikoht Santa Barbara, California, Ameerika Ühendriigid
Rahvus ameeriklane

Michael S. Gazzaniga (sündinud 12. detsembril 1939) on psühholoogiaprofessor California ülikoolis. Ta on üks maailma juhtivaid teadlasi kognitiivse neuroteaduse vallas.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gazzaniga lõpetas 1961. aastal Dartmouth College'i. 1964. aastal kaitses ta California Tehnoloogiainstituudis doktorikraadi psühhobioloogias, töötades Roger Wolcott Sperry juhendamisel. Tema peamiseks ülesandeks oli lõhestunud ajuga patsientide uurimine. Gazzaniga ja Sperry sellealased uurimused on oluliselt edendanud meie teadmisi ajufunktsioonide lateralisatsiooni ja ajupoolkerade omavahelise suhtluse kohta, mille eest Sperry sai 1981. aastal ka Nobeli preemia.[1]

Gazzaniga on kirjutanud mitmeid aimeraamatuid, muuhulgas "The Social Brain", "Mind Matters", "Nature's Mind", "The Ethical Brain" ja "Who's in Charge?". Lisaks toimetab ta MIT Pressi raamatusarja "Kognitiivsed neuroteadused".

Ta on asutanud Kognitiivse Neuroteaduse keskused nii California ülikoolis kui Dartmouth College'is, lisaks Neuroteaduse Instituudi ja ajakirja Journal of Cognitive Neuroscience. Viimases on ta ka vastutav emeriittoimetaja. Gazzaniga on olnud Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi bioeetika komitee liige ning juhtinud MacArthuri Õigus- ja Neuroteaduse Projekti, mis uurib nende kahe teadusharu kokkupuutepunkte.[2]

1999. aastal osales Michael Gazzaniga Endel Tulvingu korraldatud Tallinna mälukonverentsil.[3]

Teaduslik uurimistöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gazzaniga on teinud teedrajavaid uuringud lõhestunud ajuga patsientidega, mõistmaks paremini selle diagnoosiga inimeste aju tööpõhimõtteid.[4] Uuringute sisuks on olnud funktsionaalsed võrdlused täiesti tervete katseisikute ja nende indiviidide vahel, kelle aju poolkerad ei ole omavahel ühendatud. Näiteks suudavad lõhestunud ajuga patsiendid joonistada mõlema käega samaaegselt erinevaid kujundeid. Gazzaniga uuringute tulemusi peetakse erinevate ajupoolkerade funktsioonide paremaks mõistmiseks väga oluliseks.[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1981, Nobelprize.org.
  2. Michael Gazzaniga, Neuroteaduse Instituut.
  3. Tulving, Endel (Toim). (1999). Memory, consciousness, and the brain: The Tallinn conference; Philadelphia PA: Psychology Press
  4. American Psychological Association, “Psychology’s best,” 2008, Vol 39, No. 9, http://www.apa.org/monitor/2008/10/honors.aspx
  5. Hock, Roger R., “Forty Studies that Changed Psychology Explorations into the History of Psychological Research”