Michael Phelps
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Michael Fred Phelps (sündinud 30. juunil 1985 Baltimore'is) on USA ujuja, kõigi aegade edukam olümpiasportlane. Olümpiamedaleid on tal 28, millest 23 on kuldsed, see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit (2008). Eelmine rekord 7 kullaga kuulus samuti USA ujujale Mark Spitzile. Lisaks on ta tulnud 26 korda maailmameistriks, mis on samuti ainult temale seni jõukohane olnud. Kokku on ta MM-ilt võitnud 33 medalit 50 m basseinist ning ühe MM-kulla lühiraja ujumiselt. Phelps on teinud kokku 39 maailmarekordit. Väljaanne Swimming World on valinud Phelpsi seitse korda aasta ujujaks: aastatel 2003, 2004, 2006, 2007, 2008, 2009 ja 2012. Tema treener on olnud algusest peale Bob Bowman.
Ujuja karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Algusaastad[muuda | muuda lähteteksti]
Phelps osales 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys 15-aastaselt ja ta oli noorim USA ujuja viimase 68 aasta jooksul. Ta sai 200 m liblikujumises viienda koha. Kuus kuud pärast olümpiat 30. märtsil 2001 ujus Phelps samal distantsil oma esimese maailmarekordi, olles ujumisajaloos noorim, kes on maailmarekordi püstitanud. Rekordi püstitamisel oli ta 15 aasta ja 9 kuu vanune. Samal aastal toimunud maailmameistrivõistluste Fukuokas parandas ta veel samal distantsil maailmarekordit (1.54,58) ja tuli ka esimest korda maailmameistriks. 2002. aastal USA meistrivõistlustel ujus ta 400 m kompleksujumises uue maailmarekordi (4.11,09) ja viis selle 2004. aastaks 4.08,41. 2003. aastal ujus ta oma järgmise maailmarekordi ka 200 m kompleksujumises 1.57,94.
Ateena 2004[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Ujumine 2004. aasta suveolümpiamängudel
Phelps võitis 2004. aasta olümpiamängudel Ateenas kuus kuldmedalit ja kaks pronksmedalit. Ta võistles olümpiamängudel kaheksal alal ja üritas ületada Mark Spitzi (7 kulda) rekordi ja võita kõigil aladel kuldmedali. Phelps osales viiel individuaalsel ja kolmel võistkondlikul alal. Need alad olid: 200 m vabalt, 100 m ja 200 m liblikat, 200 m ja 400 m kompleksi ning 4×100 m ja 4×200 m vabalt, 4×100 m kompleksi.
Esimene ala Ateenas, kus Phelps oma kullaarve avas oli 400 m kompleksujumine. 19-aastane Phelps sai oma esimese kuldmedali suure ülekaaluga. Ta oli rohkem kui 3 sekundit varem finišis kui teiseks tulnud koondisekaaslane Erik Vendt. Phelps lõpetas tulemusega 4.08,26, mis oli uus maailmarekord ja juba viies rekordiparandus tema poolt selles ujumisviisis. Oma esimest kulda vastu võttes oli tal raskusi pisarate tagasi hoidmisega. Teisel ja kolmandal võistluspäeval oli selge, et Mark Spitzi rekordi ületamine või kordamine ei ole talle jõukohane. Mõlemal päeval pidi ta leppima pronksmedalitega. Esimese pronksmedali sai ta 4×100 m vabaujumises, kus USA jäi alla Lõuna-Aafrika Vabariigile ja Hollandile. Lõuna-Aafrika Vabariigi võidutulemus oli 3.13,17, mis ületas maailmarekordi poole sekundiga. Teine niinimetatud ebaõnnestumine oli Phelpsil 200 m vabaujumises, kus temast olid paremad Ian Thorpe Austraaliast ja Hollandit esindanud Pieter van den Hoogenband.
Järgmistel päevadel jätkas Phelps edukat kuldmedalite püüdmist. 200 m liblikujumises alustas ta võimsalt ja edestas distantsi esimesel poolel maailmarekordit poole sekundiga, kuid finišis jäi ta kaasmaalase Tom Malchowi tulemusele alla 0,11 sekundiga. Tema tulemus 1.54,04 oli uus olümpiarekord. Kuid sellega polnud veel tema neljas võistluspäev lõppenud. Pärast nappi pausi tuli tal starti minna 4×200 m vabaujumise avaetapil, kus ta viis USA kindlalt juhtima. Viimases vahetuses üritab Austraalia ankrumees Ian Thorpe kuldmedali oma maale võita, kuid esikohast jäi teda lahutama 13 sajandikku.
Neljanda kuldmedali võitis Phelps 200 m kompleksujumises, kus nii poolfinaalis, kui ka finaalis parandas ta olümpiarekordit. Pressikonverentsil ütles Phelps: "Võimas, et tõime USA-le kaksikvõidu. (2. koht Ryan Lochte) Mul on väga raske sõnadesse panna, mis tunne mind pjedestaalil seistes valdab. See on parim tunne, mida inimene üldse kogeda võib." 100 m liblikujumises oli Phelpsil ees raske katsumus, kuna kuldmedali võitmiseks tuli olla parem maailmarekordi omanikust kaasmaalasest Ian Crockerist, kellele tal mullusel MM-il Barcelonas tuli alla jääda. Finaal oli pealtvaatajatele väga põnev ja lõppes Phelpsi napi võiduga, kus ta oli olümpiarekordit ületava tulemusega 51,25 kõigest 4 sajandikuga kiirem Crockerist. 4×100 m kompleksujumises ei olnud Phelpsil enam vaja kuuenda kuldmedali saavutamiseks täie pingega osaleda. Ta ujus teatevõistluse eelujumises, kuid finaalist loobus Ian Crockeri kasuks. Võistkonnakaaslaste võit tõi ka Phelpsi kaela veel ühe olümpiakulla. Sellega sai temast kaheksa medaliga kõigi aegade edukam olümpiaujuja. Kui Phelps oleks võitnud kaheksa kuldmedalit, oleks ta saanud oma sponsorilt Speedolt miljon dollarit.
"Mu unistused on täitunud," ütles Phelps. "Mis puudutab tulevikku, siis plaanidest ei tahaks veel täpselt rääkida. Nelja aastaga võib palju muutuda, isegi ühe nädalaga võivad aset leida suured muutused. Lähen Michigani ülikooli ja jätkan koostööd oma treeneriga."
| Kuupäev | Ala | Saavutus | Tulemus |
|---|---|---|---|
| 14. august | 400 m kompleksi | kuldmedal, MR | 4.08,26 |
| 15. august | 4×100 m vabalt | pronksmedal | 3.14,62 |
| 16. august | 200 m vabalt | pronksmedal | 1.45,32 |
| 17. august | 200 m liblikat | kuldmedal, OR | 1.54,04 |
| 17. august | 4×200 m vabalt | kuldmedal | 7.07,33 |
| 19. august | 200 m kompleksi | kuldmedal, OR | 1.57,14 |
| 20. august | 100 m liblikat | kuldmedal, OR | 51,25 |
| 21. august | 4×100 m kompleksi | kuldmedal, MR | 3.30,68 |
Montréal 2005[muuda | muuda lähteteksti]
Michael Phelps alustas Montreali MM-i ebaõnnestunult kuna 400 m vabaujumises ta finaali ei jõudnud. Tema eelujumise aeg oli kõigest 3.50,53, kuigi isiklik rekord oli tal 3.46,73. See tulemus andis talle 18. koha. Eelujumiste kiireim oli austraallane Grant Hackett, kes tuli ka maailmameistriks. 4×100 m vabalt teateujumises olid USA sportlased väljaspool konkurentsi. Esimesena hüppas vette nii nagu ka olümpiamängudel Michael Phelps, edasi ujusid vahetustes Neil Walker, Nate Dusing ja Jason Lezak. Finišis oli nende ajaks 3.13,77, mis oli Ateenas lõuna-aafriklaste poolt ujutud maailmarekordist 0,6 sekundit nõrgem. See oli ameeriklastele selles ujumisviisis juba üheksas MM-tiitel. Oma esimese individuaalse kuldmedali Montreali MM-il sai Michael Phelps 200 m vabaujumises, kus ta võitis ligi sekundiga Grant Hackettit. "Kogu võistlus on minu jaoks olnud suur õppetund. Loodetavasti on sellest kõigest abi Pekingi olümpiamänge silmas pidades," ütles distantsi 1.45,20-ga läbinud Phelps.
Maailmameistrivõistlusi sooviga kaheksa MM-kulda võita alustanud Phelps sai kolmandal võistluspäeval 100 m vabaujumises järjekordse tagasilöögi osaliseks, sest pidi sellel distantsil leppima seitsmenda kohaga. Vaid tund pärast ebaõnnestumist 100 m kroolis tuli Phelpsil taas stardipukile astuda, et 200 m kompleksujumises esikoha pärast võistelda. Seekord oli Phelps jälle võidulainel ja sai ajaga 1.56,68 kuuenda individuaalse MM-tiitli. "Samal päeval kahes finaalis ujuda oli väga raske, kuid ma ei kahetse seda. Pärast 100 m vabaujumise finaali olin pettunud, kuid unustasin selle ja keskendusin järgmisele stardile," rääkis Phelps.
100 m liblikujumises üritas Phelps võita oma viiendat kuldmedalit sel MM-il. Samal alal olümpiavõitjaks tulnud 20-aastane ameeriklane jäi oma paremale tulemusele alla koguni 1,25 sekundiga ja pidi leppima teise kohaga. Võitis uue maailmarekordiga 50,40 Ian Crocker. Kuna ta jäi 100 m liblikujumises teiseks, siis USA koondis teda 4×100 m kombineeritud teatevõistluse finaali koosseisu ei valinud. Eelujumises ta siiski osales ja tänu uuenenud reeglitele sai Phelps ka sellel alal kaela kuldmedali. Kaheksa kulla järele Kanadasse sõitnud Phelps pidi leppima kõigest viie kuldmedaliga, sest saavutas eesmärgi vaid 200 m vabaujumises, 200 m kompleksis ja kolmes teateujumises. 100 m liblikas sai ta hõbemedali, 100 m vabaujumises lõpetas aga seitsmenda kohaga ja 400 m distantsil ei jõudnud üldse finaaligi. Ainus isiklik rekord sündis tal 200 m vabaujumises. Mitmed oma lemmikalad programmist välja jätnud Phelps jättis trooni vabaks näiteks 400 m kompleksis, kus võidu võttis Lazlo Cseh. Ungarlase võiduaeg 4.09,63 oli ligi poolteist sekundit nõrgem kui Phelpsi poolt Ateena olümpiafinaalis ujutud maailmarekord.
Melbourne 2007[muuda | muuda lähteteksti]
12. maailmameistrivõistlustel Melbourne'is võitis Michael Phelps oma esimese kuldmedali 4×100 m vabalt teateujumise uue MM-i rekordiga 3.12,72, mis jäi aasta tagasi Victorias ujutud maailma tippajale alla 0,26 sekundiga. Kaks päeva hiljem oli Phelps väga heas hoos ja ületas kahe sajandikuga 200 m vabaujumises kuue aasta vanuse Ian Thorpe'i nimel olnud maailmarekordi. Uuteks rekordinumbriteks kirjutati 1.43,86. Selle tulemusega edestas Phelps teiseks tulnud hollandlast Pieter van den Hoogenbandi 2,42 sekundiga. Järgmisel päeval püstitas Phelps uue maailmarekordi 1.52,09 200 m liblikujumises ja ületas enda nimele kuulunud rekordi koguni 1,71 sekundiga. Tema võit oli väga suure ülekaaluga, kuna hiinlane Peng Wu kaotas 3,04 sekundiga.
Michael Phelps jätkas oma imelist seeriat Melbourne’is ja püstitas juba kolmanda individuaalse maailmarekordi 200 meetri kompleksujumises ajaga 1.54,98, mis oli ligi sekund parem tema eelmisest rekordist. Viienda kuldmedali sai Phelps 4×200 m vabaujumises, kus USA teatenelik sai kindla võidu uue maailmarekordiga 7.03,24 ja võitis hõbemedali saanud Austraaliat koguni 6,81 sekundiga. 100 m liblikujumises sai Phelps oma järjekordse kuldmedali, kuid seekord ilma maailmarekordita. Rekordist jäi vajaka 0,37 sekundit, kuid tulemus 50,77 tagas talle veel ühe kulla. Muide hõbemedali sai selle distantsi maailmarekordit enda käes hoidnud kaasmaalane Ian Crocker 0,5-sekundilise kaotusega.
Kaheksa kuldmedalit püüda soovinud ujumiskuulsus pidi leppima ootamatu tagasilöögiga, kui USA meeskond ei pääsenud esimest korda MM-võistluste ajaloos 4×100 m kombineeritud teateujumise finaali. Eelujumises kolmandana vette hüpanud Ian Crocker tegi valelähte ja ameeriklaste tulemus tühistati. Phelps eelujumises ise ei ujunud, kuna oli vahetult enne seda parima ajaga kindlustanud omale finaalikoha 400 m kompleksujumises. Seni kuus kuldmedalit võitnud Phelps sai veel ainult ühte kuldset medalit püüda 400 m kompleksujumises. MM-i viimasel päeval püstitaski Phelps kompleksujumise pikemal distantsil uue maailmarekordi 4.06,22 ja sai oma seitsmenda kuldmedali Melbourne'is. Phelps alistas enda nimele kuulunud maailmarekordi koguni 2,04 sekundiga. Võit teiseks tulnud kaasmaalase Ryan Lochte ees oli jälle mäekõrgune 3,52 sekundiga. Phelpsist sai äbi aegade edukaim ujuja MM-võistlustel seitsme kullaga. Seni kandis seda tiitlit Ian Thorpe, kes 2001. aastal sai kuus kuldmedalit.
Peking 2008[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel
Pekingisse kaheksa kuldmedali järele sõitnud Michael Phelps sai oma esimese olümpiakulla 400 m kompleksujumises kätte uue maailmarekordiga 4.03,84, mis ületas tema endise tippmargi 1,41 sekundiga. Võit teiseks jäänud ungarlane Laszlo Csehi ees oli rohkem kui kaks ja pool sekundit. Oma teise kuldmedali OM-il võitis Phelps 4×100 vabaujumises, kus USA teatenelik võitis suurepärase maailmarekordiga 3.08,24, mis oli varasemast rekordist pea 4 sekundit parem. Eelmine tippaeg 3.12,23 oli ujutud vaid päev varem, kuid siis anti Phelpsile puhkust ja ta ei osalenud eelujumises. Michael Phelps rääkis, et oodates finišisse oma meeskonna viimast liiget Jason Lezakit, oli ta pingest hullumas. Enne viimast basseini ületamist oli 32-aastane Lezak prantslasest Alain Bernardist kehapikkuse võrra tagapool, kuid finišisse jõudis ta siiski esimesena, kirjutas CNN. „Ma olin hulluks minemas,“ rääkis Phelps ning lisas, et oli vist oma meeskonnale kõige suurem kaasaelaja. Prantsusmaa kaotas lõpuks USA-le kõigest 0,08 sekundiga. Võib veel seda lisada, et see oli väga kõrgetasemeline finaal, kuna eelmisest maailmarekordist ujust tervelt viis võistkonda kiiremini.
Phelps võitis oma kolmanda kuldmedali uue maailmarekordiga 1.42,96 200 m vabaujumises. Kuna mehel oli tõsine plaan kaheksa olümpiakulda võita, siis nii eelujumises, kui ka poolfinaalis ta kõike välja ei pannud ja oli mõlemas neljas. Finaalis oli ta omaette klassist ja võitis Lõuna-Korea ujujat Tae-whan Parki ligi kahe sekundiga.
Neljandal võistluspäeval pidi Phelps osalema kahes finaalujumises, et oma edukat võiduseeriat jätkata. Esimene kuldmedal oli vaja välja teenida 200 m liblikujumise ja seejärel vähem kui tund aega hiljem 4×200 m vabaujumises. Seni juba 11 olümpiakulda saanud Phelps oli oma ülesannete kõrgusel ja sai mõlemas finaalis võidu uue maailmarekordiga. 200 m liblikat ujus ta ajaga 1.52,03, mis oli tema eelmisest rekordist 0,6 sekundit parem. Teateujumises oli lõpuaeg 6.58,56, mis ületas eelmise tippmargi koguni 4,68 sekundiga.
Imeujuja Michael Phelpsi kullasadu jätkus ka 200 m kompleksujumises, kus järjekordse maailmarekordiga 1.54,23 sai ta juba kuuenda kuldmedali. Sellega tema kullajaht muidugi ei lõppenud. Seitsmenda kuldmedali võitmine tuli talle kõige napimalt 100 m liblikujumises, kus finišis oli ta ainult 0,01 sekundit parem serblasest Milorad Cavicist. Uue olümpiarekordiga 50,58 võitnud Phelps jõudis sellega 1972. aasta olümpiamängude kangelase Mark Spitzi kõrvale, olles võitnud ühelt olümpialt seitse kuldmedalit. Kokku oli aga Phelps enne viimast finaali, kus ta osales, juba võitnud kahelt olümpialt kolmteist kuldset medalit.
Kaheksandas finaalujumises, kus Michael Phelps osales, täitis ta oma eesmärgi. Kaheksanda kuldmedali võitis ta 4×100 m kombineeritud teateujumises ja seda jälle uue maailmarekordiga 3.29,34. Nüüd sai Phelpsist kõigi aegade edukaima olümpiasportlane, kes on võitnud kokku 14 olümpiakulda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ainult ühes ujumises, kus Phelps osales, jäi maailmarekord püstitamata, ja see juhtus 100 m liblikujumises. See oli ka tema napim võit. Teine napp võit tuli 4×100 m vabaujumises, kus 0,08 sekundiga võideti tänu ankrumees Lezakile.
.jpg)
| Kuupäev | Ala | Saavutus | Tulemus |
|---|---|---|---|
| 10. august | 400 m kompleksi | kuldmedal, MR | 4.03,84 |
| 11. august | 4×100 m vabalt | kuldmedal, MR | 3.08,24 |
| 12. august | 200 m vabalt | kuldmedal, MR | 1.42,96 |
| 13. august | 200 m liblikat | kuldmedal, MR | 1.52,03 |
| 13. august | 4×200 m vabalt | kuldmedal, MR | 6.58,56 |
| 15. august | 200 m kompleksi | kuldmedal, MR | 1.54,23 |
| 16. august | 100 m liblikat | kuldmedal, 0R | 50,58 |
| 17. august | 4×100 m kompleksi | kuldmedal, MR | 3.29,34 |
Rio de Janeiro olümpiamängud 2016[muuda | muuda lähteteksti]
Phelps osales Rio de Janeiros oma viiendatel olümpiamängudel. Ta oli sellega esimene Ameerika meesujuja ja Dara Torrese kõrval teine USA ujuja, kes osales viiendatel olümpiamängudel. USA katsevõistlustel lunastas ta olümpiapääsme 200 m liblikujumises (1.54,84), 200 m kompleksujumises (1.55,91) ja 100 m liblikujumises (51,00).
2016. aasta suveolümpiamängude avatseremoonial kandis ta USA lippu. Esimesel võistlusalal, 7. augustil 4×100 meetri vabaltujumise teateujumises võitis ta oma 19. kuldmedali olümpiamängudelt. Ta ujus USA teist vahetust ja läbis 100 meetrit ajaga 47,12. Ta polnud kunagi varem nii kiiresti olümpiamängudel 4×100 meetri vabaltujumises 100 meetrit ujunud. 9. augustil võitis ta oma 12. individuaalkulla ja samal päeval oma 21. olümpiakulla 4×200 meetri vabaltujumise teateujumises, kus ujus viimast vahetust. 4×200 meetri teateujumises võitis ta juba oma neljanda järjestikuse olümpiakulla.
Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]
Olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]
- 2004
Ateenas
olümpiavõitja 100 m liblikujumises (51,28)- olümpiavõitja 200 m liblikujumises (1.54,04)
- olümpiavõitja 200 m kompleksujumises (1.57,14)
- olümpiavõitja 400 m kompleksujumises (4.08,26 MR)
- olümpiavõitja 4×200 m vabaujumises (7.07,33)
- olümpiavõitja 4×100 m kompleksujumises (3.30,68 MR )
pronksmedal 200 m vabaujumises (1.45,32)- pronksmedal 4×100 m vabaujumises (3.14,36)
- 2008
Pekingis
- olümpiavõitja 200 m vabaujumises (1.42,96 MR )
- olümpiavõitja 100 m liblikujumises (50,58 OR)
- olümpiavõitja 200 m liblikujumises (1.52,03 MR)
- olümpiavõitja 200 m kompleksujumises (1.54,23 MR)
- olümpiavõitja 400 m kompleksujumises (4.03,84 MR)
- olümpiavõitja 4×100 m vabaujumises (3.08,24 MR)
- olümpiavõitja 4×200 m vabaujumises (6.58,56 MR)
- olümpiavõitja 4×100 m kompleksujumises (3.29,34 MR)
- 2012
Londonis
- olümpiavõitja 100 m liblikujumises ( 51,22 )
- olümpiavõitja 200 m kompleksujumises ( 1.54,22 )
- olümpiavõitja 4×200 m vabaujumises ( 6.59,70 )
- olümpiavõitja 4×100 m kompleksujumises ( 3.29,35)
hõbemedal 200 m liblikujumises ( 1.53,01 )- hõbemedal 4×100 m vabaujumises ( 3.10,38 )
- 2016
Rio de Janeiros
- olümpiavõitja 200 m liblikujumises (1.53,36)
- olümpiavõitja 4×100 m vabaujumises (3.09,92)
- olümpiavõitja 4×200 m vabaujumises (7.00,66)
Maailmameistrivõistlustel[muuda | muuda lähteteksti]
- 2001
Fukuokas
- maailmameister 200 m liblikujumise (1.54,58 MR)
- 2003
Barcelonas
- maailmameister 200 m liblikujumises (1.54,35)
- maailmameister 200 m kompleksujumises (1.56,04 MR)
- maailmameister 400 m kompleksujumises (4.09,09 MR)
- maailmameister 4×100 m kompleksujumises (3.31,54 MR)
- hõbemedal 100 m liblikujumises (51,10)
- hõbemedal 4×200 m vabaujumises (7.10,26)
- 2005
Montréalis
- maailmameister 200 m vabaujumises (1.45,20)
- maailmameister 200 m kompleksujumises (1.56,68)
- maailmameister 4×100 m vabaujumises (3.13,77)
- maailmameister 4×200 m vabaujumises (7.06,58)
- maailmameister 4×100 m kompleksujumises (eelujumine)
- hõbemedal 100 m liblikujumises (51,65)
- 2007
Melbourne’is
- maailmameister 100 m liblikujumises (50,77)
- maailmameister 200 m liblikujumises (1.52,09 MR)
- maailmameister 200 m kompleksujumises (1.54,98 MR)
- maailmameister 200 m vabaujumises (1.43,86 MR)
- maailmameister 400 m kompleksujumises (4.06,22 MR)
- maailmameister 4×100 m vabaujumises (3.12,72 MR)
- maailmameister 4×200 m vabaujumises (7.03,24 MR)
- 2009
Roomas
- maailmameister 100 m liblikujumises (49,82 MR)
- maailmameister 200 m liblikujumises (1.51,51 MR)
- maailmameister 4×100 m vabalt teateujumises (3.09,21 )
- maailmameister 4×200 m vabalt teateujumises (6.58,55 MR)
- maailmameister 4×100 m kombineeritud teateujumises (3.27,28 MR)
- hõbemedal 200 m vabaujumises (1.43,22)
- 2011 Shanghais
Täiendada
Lühiraja maailmameistrivõistlustel[muuda | muuda lähteteksti]
- 2004
Indianapolis
- maailmameister 200 m vabaujumises (1.43,59)
Maailmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
Michael Phelps on püstitanud kokku 39 maailmarekordit (seisuga 8. august 2016), millest 29 individuaalset ja 10 võistkondlikku. Selle tulemusega on ta püstitanud rohkem maailmarekordeid kui üksi teine ujuja.Kõik Phelpsi rekordid on ujutud 50 m basseinis.
| Jrk.nr | Ala | Tulemus | Aeg | Koht |
|---|---|---|---|---|
| 1. | 200 m liblikat | 1.54,92 | 30. märts 2001 |  Austin
|
| 2. | 200 m liblikat | 1.54,58 | 24. juuli 2001 |  Fukuoka
|
| 3. | 400 m kompleksi | 4.11,09 | 15. august 2002 | Ft. Lauderdale
|
| 4. | 4×100 m kompleksi | 3.33,48 | 29. august 2002 | Yokohama
|
| 5. | 400 m kompleksi | 4.10,73 | 6. aprill 2003 | Indianapolis
|
| 6. | 200 m kompleksi | 1.57,94 | 29. juuni 2003 | Santa Clara
|
| 7. | 200 m liblikat | 1.53,93 | 22. juuli 2003 |  Barcelona
|
| 8. | 200 m kompleksi | 1.57,52 | 24. juuli 2003 | Barcelona
|
| 9. | 100 m liblikat | 51,47 | 25. juuli 2003 | Barcelona
|
| 10. | 200 m kompleksi | 1.56,04 | 25. juuli 2003 | Barcelona
|
| 11. | 400 m kompleksi | 4.09,09 | 27. juuli 2003 | Barcelona
|
| 12. | 200 m kompleksi | 1.55,94 | 9. august 2003 | College Park
|
| 13. | 400 m kompleksi | 4.08,41 | 7. juuli 2004 | Long Beach
|
| 14. | 400 m kompleksi | 4.08,26 | 14. august 2004 |  Ateena
|
| 15. | 200 m liblikat | 1.53,80 | 17. august 2006, |  Victoria
|
| 16. | 4×100 m vabalt | 3.12,46 | 19. august 2006 | Victoria
|
| 17. | 200 m kompleksi | 1.55,84 | 20. august 2006 | Victoria
|
| 18. | 200 m liblikat | 1.53,71 | 17. veebruar 2007 | Columbia
|
| 19. | 200 m vabalt | 1.43,86 | 27. märts 2007 |  Melbourne
|
| 20. | 200 m liblikat | 1.52,09 | 28. märts 2007 | Melbourne
|
| 21. | 200 m kompleksi | 1.54,98 | 29. märts 2007 | Melbourne
|
| 22. | 4×200 m vabalt | 7.03,24 | 30. märts 2007 | Melbourne
|
| 23. | 400 m kompleksi | 4.06,22 | 1. aprill 2007 | Melbourne
|
| 24. | 400 m kompleksi | 4.05,25 | 29. juuni 2008 | Omaha
|
| 25. | 200 m kompleksi | 1.54,80 | 4. juuli 2008 | Omaha
|
| 26. | 400 m kompleksi | 4.03,84 | 10. august 2008 |  Peking
|
| 27. | 4×100 m vabalt | 3.08,24 | 11. august 2008 | Peking
|
| 28. | 200 m vabalt | 1.42,96 | 12. august 2008 | Peking
|
| 29. | 200 m liblikat | 1.52,03 | 13. august 2008 | Peking
|
| 30. | 4×200 m vabalt | 6.58,56 | 13. august 2008 | Peking
|
| 31. | 200 m kompleksi | 1:54.23 | 15. august 2008 | Peking
|
| 32. | 4×100 m kompleksi | 3.29,34 | 17. august 2008 | Peking
|
Isiklikud rekordid[muuda | muuda lähteteksti]
| Ala | Tulemus | Võistlus | Aeg | Koht |
|---|---|---|---|---|
| 100 m vabalt | 47,51 | 2008 Pekingi OM | 11. august 2008 | Peking
|
| 200 m vabalt | 1.42,96 AM | 2008 Pekingi OM | 12. august 2008 | Peking
|
| 400 m vabalt | 3.46,72 | USA meistrivõistlused | 5. august 2003 | College Park
|
| 100 m selili | 53,01 | USA meistrivõistlused | 3. august 2007 | Indianapolis
|
| 200 m selili | 1.54,65 | USA meistrivõistlused | 1. august 2007 | Indianapolis
|
| 100 m liblikat | 49,82 | 2009 Rooma OM | 1. august 2009 |  Rooma
|
| 200 m liblikat | 1.51,51 MR | 2009 Rooma OM | 29. juuli 2009 | Rooma
|
| 200 m kompleksi | 1.54,16 | 2011 Shanghai MM | 28. juuli 2011 | Shanghai
|
| 400 m kompleksi | 4.03,84 MR | 2008 Pekingi OM | 10. august 2008 | Peking
|
| Ala | Tulemus | Võistlus | Aeg | Koht |
|---|---|---|---|---|
| 200 m vabalt | 1.42,78 | FINA maailmakarikavõistlused | 4. veebruar 2006 | New York
|
| 100 m liblikat | 50,46 | 18. detsember 2009 |  Manchester
| |
| 200 m liblikat | 1.52,27 | FINA maailmakarikavõistlused | 28. märts 2007 | Melbourne
|
| 200 m kompleksi | 1.51,89 | 23. oktoober 2011 |  Berliin
| |
| 400 m kompleksi | 4.01,49 | 22. oktoober 2011 | Berliin
|
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 88 kg. Phelpsil on vanemad õed Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ka ujujad. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi. 2005. aastal astus ta Michigani ülikooli, kus õppis spordi turundamist. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi.
Kriminaalteod[muuda | muuda lähteteksti]
2004. aastal tabati ta joobes autojuhtimiselt, mistõttu sai pooleteiseaastase tingimisi vangistuse. 2009. aastal jäi ta vahele kanepiga ning sai selle eest kolmekuulise võistluskeelu.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Michael Phelps – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis- Michael Phelps FINA lehel
- Michael Phelps USA Olümpiakomitee kodulehel
- Ann Hiiemaa. Phelps võib ühe foto tõttu kaotada miljoneid dollareid Postimees, 3. veebruar 2009
- Kanepit tõmmanud Phelps sai kolmekuulise võistluskeelu Postimees, 6. veebruar 2009