Metaboolne atsidoos

Allikas: Vikipeedia

Metaboolne atsidoos on häire, mis väljendub organismi vereplasmas oleva bikarbonaadi sisalduse vähenemises.


Metaboolse atsidoosi vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metaboolsel atsidoosil on kaks vormi. Ühel juhul anioonide vahe plasmas jääb normaalseks, teisel juhul see suureneb.

Metaboolne atsidoos normaalse anioonide vahega[muuda | redigeeri lähteteksti]

See vorm on põhjustatud bikarbonaadi gastrointestinaalsetest ja renaalsetest kadudest. Gastrointestinaalsete kadude hulka kuuluvad, nagu eelpool mainitud, oksendamine ja kõhulahtisus. Renaalsete kadude alla kuuluvad proksimaalne renaalne tubulaaratsidoos ja distaalne renaalne tubulaaratsidoos.


Proksimaalne renaalne tubulaaratsidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Proksimaalne renaalne tubulaaratsidoos tekib siis, kui bikarbonaadi tagasihaarde mehhanism proksimaalses tuubulis on kahjustunud. See kujuneb välja järgmistel põhjustel:

  • amüloidoos
  • nefrootiline sündroom
  • raskemetallide mürgistused (nt kaadmium avaldab kahjulikku mõju kaltsiumiainevahetusele ning see võib esile kutsuda raku surma)


Distaalne renaalne tubulaaratsidoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Distaalse renaalse tubulaaratsidoosi kutsub esile kogumistorukeste funktsioonihäire ning kahjustatud on H+ tagasihaarde mehhanismid. See on tingitud järgmistest haigustest:


Metaboolne atsidoos suurenenud anioonide vahega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Metaboolse atsidoosi korral on vereplasmas anioonide vahe suurenenud. Põhjused on:

  • orgaaniliste hapete ülehulk
  • mürgistused
  • anorgaaniliste hapete ülehulk


Organismi reaktsioonid metaboolse atsidoosi kõrvaldamiseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Organism vastab metaboolsele atsidoosile kolmel viisil. Esiteks püüab ta taastada vereplasma normalse pH, teiseks langetada kopsude vahendusel PaCO2 ja neerude kaudu takistada bikarbonaadi liigekskretsiooni.