Messeenia

Allikas: Vikipeedia

Messeenia on tänapäeva Kreeka ja Vana-Kreeka maakond.


Vana-Kreeka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Messeenia oli viljakas maakond Peloponnesose edelaosas. Ta piirnes idas Lakoonikaga.

Messeenia esiajalugu on vaid aimatav, peamiseks allikaks on müüdid. Igatahes asub seal liivane Pylos, kus valitses Nestor. See põletati maha, vist Nestori poegade ajal. Lossi raamatupidamine, mida peeti toorestel savitahvlitel, põles tules kõvaks ja on alles, kuid ei ulatu kuigi kaugele tagasi, ilmselt ei säilitatud dokumente kaua. Messeenia haldus ja majandus on tuntud paremini, kui ühelgi teisel tollasel Kreeka riigil, ent kuninga nimi sealt ei ilmne – seda polnud muidugi vaja mainida!

8. sajandi teisel poolel eKr vallutasid Messeenia spartalased (Esimene Messeenia sõda), orjastasid sealsed elanikud ja muutsid nad helootideks (ainult osal õnnestus välja rännata või perioigi staatust saada). Umbes 7. sajandi keskel eKr puhkes helootide ülestõus. See andis spartalastele ajendi Teise Messeenia sõja alustamiseks. Liidus Argose ja Arkaadiaga õnnestus messeenlastel Aristomenese juhtimisel mitu korda lüüa sõjaliselt tugevamaid spartalasi. Pärast messeenlaste kindluse Hira langemist nende vabadusvõitlus vaibus. Osa elanikest rändas Messenesse. Kohalejäänud üritasid veel mitu korda tulemusteta spartalaste ülemvõimust vabaneda (helootide ülestõus 464 eKr, Kolmas Messeenia sõda).

Alates 369 eKr õnnestus Messeenial Teeba (Epameinondase) abiga saavutada sõltumatus.

146 eKr alistus Messeenia Rooma võimule.