Mesolóngi esimene piiramine

Allikas: Vikipeedia
Mesolóngi esimene piiramine
Osa Kreeka iseseisvussõjast
"Alexandros Mavrokordatos kaitseb Mesolóngit". Maali autor on Peter von Hess
Toimumisaeg 25. oktoober – 31. detsember 1822
Toimumiskoht Mesolóngi, Kreeka
Tulemus kreeklaste võit
Osalised
Kreeka revolutsionäärid Otomani impeerium
Väejuhid või liidrid
Alexandros Mavrokordatos
Markos Botsaris
Athanasios Ratzikotsikas
Omer Vryonis
Reşid Mehmed Pasha
Yusuf Pasha
Jõudude suurus
u 2000 u 10 000 – 12 000

Mesolóngi esimene piiramine[1] oli Otomani impeeriumi vägede katse vallutada Kreeka iseseisvussõja varases staadiumis strateegilise tähtsusega Mesolóngi sadamalinn.

Piiramine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Peta lahingut püüdis Omer Vryonis linna esialgu läbirääkimiste teel enda valdusse saada, tehes seda vastupidi teiste väejuhtide Reşid Mehmedi ja Yusuf Pasha nägemusega. Ümberpiiratud kreeklased kasutasid seda ära ning venitasid läbirääkimisi kuni 8. novembrini, mil meritsi saabus 1500 võitleja suurune abivägi.

Seejärel mõistsid vastased oma viga ja alustasid kohe uuesti piiramist. Pärast kuu aega kestnud pommitamisi ja rünnakuid määrati Otomanide põhirünnaku ajaks 24. detsember: arvati, et jõulude ajal suudetakse sel viisil kreeklasi üllatada. Ent Vryonise kreeklasest sekretär hoiatas kreeklasi ja rünnak ebaõnnestus. Piiramine lõpetati seejärel 31. detsembril.[2][3]

Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]

Mesolóngi jäi kreeklaste kontrolli alla ning pidas aasta hiljem vastu veel teisegi Otomanide-poolse piiramise. Mesolóngi vastupanu sai laiema tähelepanu osaliseks, kui sinna saabus luuletaja lord Byron, kes aga 1824. aastal seal malaariasse suri.

Linna piirati hiljem veel ka kolmandat korda: linn pani Otomanide ja Egiptuse armee rünnakutele vastu peaaegu aasta, kuni linn lõpuks 1826. aasta 10. aprillil langes.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Α.Π.Βακαλόπουλος,Επίλεκτες Βασικές Ιστορικές Πηγές της Ελληνικής Επανάστασης,εκδ.Βάνιας Θεσσαλονίκη 1990, σελ.443.
  2. Α.Π.Βακαλόπουλος,Επίλεκτες Βασικές Ιστορικές Πηγές της Ελληνικής Επανάστασης,εκδ.Βάνιας Θεσσαλονίκη 1990, σελ.444-446]
  3. Δ.Φωτιαδης,Ιστορια του 21,ΜΕΛΙΣΣΑ,Τ.Β,σ.290-293.