Meskheti türklased

Allikas: Vikipeedia
Meskheti türklaste lipp
Ajalooline Meskhetin piirkond kuulub praegu Gruusia Samtshe-Džavahhethin haldusüksuse.

Meskheti türklased (türgi keeles Ahıska Türkleri; gruusia keeles თურქი მესხები) on Gruusiast, Türgiga piirnevast Meskheti piirkonnast (praegune Samtshe-Džavahhethi) pärinev türgi keelt (ida-anatoolia dialekti) kõnelev rahvusrühm, kes 1944. deporteeriti ja asustati Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Tänapäeval on Meskheti türklased üle endise Nõukogude Liidu laiali pillutatud.

Meskheti türklased on valdavalt sunniidid, šiiidid on vähemus. Nõukogude Liidu usuvastane poliitika on nende kinnipidamist usutavadest nõrgestanud.

Meskheti türklaste koguarvuks on hinnatud 350 000 – 425 000[1]. Nende põhilised elukohariigid on Aserbaidžaan (38 000[2]), Gruusia (kuni 1000), Kasahstan (umbes 150 000), Kõrgõzstan (u 50 000), Venemaa (70 000 kuni 90 000), Türgi (u 40 000), Ukraina (u 10 000), Usbekistan (u 15 000) ja USA (u 9000).[3]

Meskheti türklaste etniline päritolu on vaidluse all. Neid on peetud türklasteks ja islamiusku läinud grusiinideks. Gruusia päritolu rõhutajad kasutavad selle etnilise grupi kohta nimetust Meskhi, Türgi oma rõhutajad nimetust Ahıska türklased (Ahhaltsihhe linna järgi). [3]

Nimetus Meskheti türklased ilmus kasutusele 1960. aastate lõpus ja jõudis Nõukogude ametnike kaudu laiemasse pruuki 1989. aastal Usbekistanis aset leidnud pogrommide järel. Varem on kasutatud ka selliseid nimetusi nagu Meskheti muslimid, Gruusia muslimid ja Nõukogude türklased.[3]

Väidetavasti aitas Meskheti türklaste ühise etnilise identiteedi kujundada deporteerimine kodumaalt, koos tavaga sõlmida abielusid etnilise grupi siseselt ning elada küüditatutenagi tihedalt koos lähisugulaste ja endiste külanaabritega Meskhetist.[3]

Rahvusvahelised pingutused Meskheti türklaste repatrieerimiseks pole vilja kandnud. Gruusia võimud on soovimatust neid tagasi võtta põhjendanud muuhulgas väitega, et see on võimatu kuni pole toime tuldud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konfliktide põgenike probleemidega ning avaldanud kartust, et meskhide naasmine toob kaasa kokkupõrked piirkonna armeenlastest asukatega. Suurem osa Gruusia poliitikutest on Meskheti türklaste repatrieerimisele avalikult vastu.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meskheti ala langes Osmanite riigi kätte 16. sajandil. Türklased valitsesid Meskhetit kuni 1829. aastani, mil Venemaa selle koos Karsi ja Ardahani piirkondadega vallutas.

Esimese maailmasõja lõpus, 1918. aasta mais, kuulutas Gruusia end iseseisvaks ja viis oma väed Meskheti alale. Meskheti muslimid püüdsid aga saavutada taasühinemist laguneva Osmanite riigiga. Aasta lõpus okupeerisid Osmanite väed Meskheti, puhkesid kokkupõrked muslimite ja kristlaste vahel.[3]

1921. aastal hõivasid Gruusia Nõukogude väed. Karsi rahulepinguga läks Meskheti piirkonna põhjaosa Nõukogude Liidule, Karsi ja Ardahani piirkond aga Atatürgi Türgile.[3]

Järgnenud kahe aastakümne jooksul muutsid Nõukogude võimud korduvalt oma vaateid Meskheti türklaste etnilise kuuluvuse osas, lugedes nad esmalt türgikeelseteks grusiinideks. 1926. kuni 1935. aastani käsitleti Meskheti muslimeid, nagu muidki piirkonna turgi rahvaid, türklastena. 1935. aastal otsustasid võimud, et tegemist on aseritega. Sellest tulenevalt võeti 1939. aasta rahvaloendusel märkimisväärne osa varem türklasteks loetud elanikest arvele aseritena.[3]

1944. aastal Meskheti türklased deporteeriti. Deporteerimise aluseks oli 1944. aasta lõpul Lavrenti Beria poolt välja antud korraldus, mis kuulutas Meskheti türklased ja väiksemad rühmad samas piirkonnas "ebausaldusväärseks" elanikkonnaks, mis kuulus küüditamisele Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Neilt võeti pea kõik kodanikuõigused. 15.–17. novembril sunniti 100 000 piirkonna muslimit sunniviisiliselt loomavagunitesse, mis asusid teele Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistani. Küüditatute vara konfiskeeriti. Teekonnal surid paljud tüüfusesse, kohalejõudnutest külma ja nälja kätte. Nelja aasta jooksul suri kuni viiendik küüditatuist.[3]

1956. aastal andis Nikita Hruštšov Meskheti türklastele tagasi mitmed neilt võetud õigused. Kui muudel deporteeritud rahvastel (tšetšeenid, ingušid) lubati naasta oma päritolualadele Kaukaasias, siis Meskheti türklasi ei rehabiliteeritud ja neil ei lubatud tagasi pöörduda Gruusia lõunapiirkonda, mis oli vahepeal muutunud geopoliitiliselt oluliseks alaks, kus Nõukogude Liit piirnes NATO liikmesriigiga.[3]

1989. aasta juunis korraldasid usbekid Fergana oru Usbekistanile kuuluvatel aladel pogrommi, milles hukkus umbes sada Meskheti türklast. Nõukogude Liidu armee evakueeris umbes 17 000 Meskheti türklast Venemaale, misjärel veel 70 000 Usbekistani muudes osades elavat Meskheti türklast omal käel erinevatesse Nõukogude Liidu piirkondadesse pages.[3]

Usbekistanist Krasnodari piirkonda asunud Meskheti türklasi tabas aga ränk tagakiusamine kasakate ja kohalike võimude poolt. Sellest ajendatult algas 2004. aastal nende ümberasustamine USAsse ja 2006. aastaks oli piirkonnast ümberasunuid umbes 9000.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]