Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu

Allikas: Vikipeedia
Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu
Autor Astrid Lindgren
Algpealkiri Mästerdetektiven Blomkvist lever farligt
Tõlge Vladimir Beekman
Päritolumaa Rootsi Rootsi
Keel rootsi
Žanr(id) lastekirjandus
Avaldamisaeg 1951

"Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu" (ka "Meisterdetektiiv Blomkvist elab ohtlikku elu") on rootsi lastekirjaniku Astrid Lindgreni teine raamat Meisterdetektiiv Blomkvisti raamatute sarjast. Sarja kuuluvad ka "Meisterdetektiiv Blomkvist" ning "Kalle Blomkvist ja Rasmus". Peategelased on 14-aastased Eva-Lotta Lisander, Kalle Blomkvist ja Anders Bengtsson. Tegevus toimub Rootsi väikelinnas Lillköpingus.

Sisu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eva-Lotta ja Anders leiavad Kalle kodus pirnipuu all unistamast ja detektiivi mängimast. Suurest juveeliröövist on aga möödas terve aasta ning Kalle kutsutakse kaasa Rooside sõda mängima. See on laste igikestev suvine meelelahutus, mis seisneb Valgete rooside - Kalle, Andersi ja Eva-Lotta - vastasseisus punaste roosidega - Sixteni, Benka ja Jontega. Võitluse keskmeks on kujunenud Suurmõmmik - huvitava kujuga kivi, mida hoolega vaadates võib ette kujutada, et ta on väike vanamees, kes Buddha kombel oma naba põrnitseb.

Teel mänguplatsile Preeriasse kohtavad lapsed politseinikku onu Björki ning vana Greni, kes õhkab oma tavalisel kombel "Jajah, lapsepõlve süütud muretud mängud, jajah...". Eva-Lotta räägib, et ta isa ei salli Greni, sest Gren olevat liigkasuvõtja. Lõpuks jõuavad nad Preeriasse ning mõisas toimunud võitluse tulemusena viidi ära valgete rooside pealik Andres, Kalle ja Eva-Lotta lukustati mõisa. Tänu Kalle osavusele saavad nad peagi välja ning olles välja selgitanud, et Anders viidi Jote poole, otsustavad nad ronida vastasmajas elava Gren katusele. Aknast mööda ronides kuulevad nad sees vaidlemist võlakirjade üle ning näevad akna ees seisvat rohelise gabardiinpükstega meest. Ta lubab Greniga kohtuda kolmapäeval nende tavalises kohas.

Lapsed jälgivad katuselt Jonte pool toimuvat ülekuulamist ning kui asi kisub halvaks, lahendab Kalle olukorra sellega, et laseb ragulkaga Jonte pööningukambri pirni katki. Pimeduses saab Anders põgenema ning algab jooks punaste rooside eest. Pettemanöövri abil jääb Kalle ainsaks tagaaetavaks, ning peidab end lonkur Fredriku osmikusse. Talle sinna järgitormanud Benka jookseb oma arstist isale sülle ning peab koju minema, Jonte ja Sixten lähevad pettuse ohvriks ning hüppavad Fredriku akendest jõkke, mille abil Kalle võitjaks osutub.

Peagi saabuval kolmapäevasel laadapäeval peab Eva-Lotta minema Suurmõmmikut ohutumasse kohta viima. Teel näeb ta vana Greni, kes liigub temaga häirivalt samas suunas, ning Eva-Lotta teeb Mõisas aega parajaks. Algab äike, ning Eva-Lotta kiirustab Suurmõmmikut tooma, kohates teel roheliste gabardiinpükstega meest. Et midagi öelda, küsib ta mehelt kella. "Kolmveerand kaks," vastatakse talle, ning mees kiirustab minema, kaotades ühe võlakirja. Eva-Lotta võtab selle üles ja kiirustab edasi, leides ootamatult kivi najalt surnult vana Greni.

Linnake kihab ärevusest ja Kalle, olles emand Karlssoni kaudu juhtunust kuulnud, kiirustab Andersiga rääkima. Anders sulgeb isa kingsepatöökoja, kus ta on valves istunud, riputades uksele esimese hooga sildi „Suletud mõrva tõttu“. Kalle laidab selle maha ja uksele jääb silt „Mõnusa ilma tõttu on see töökoda suletud“. Poisid viivad Eva-Lottale lohutuseks pelargooniumi. Anders ja Kalle kuulavad pealt ka Eva-Lotta pool toimunud ülekuulamist.

Suurmõmmik otsustatakse peita Sixteni tuppa tema gloobuse sisse. Eva-Lotta on saanud meeletus koguses kaastundekaarte ja šokolaade, kuna kohalikus ajalehes avaldati ka tema kui laiba leidja nimi. Ta poolitab ühe šokolaadi Kalle ja Andersi vahel. Kui Anders hiilib Sixteni tuppa Suurmõmmikut peitma, viskab ta enda šokolaadipoole Sixteni koerale Beppole ning limpsib sõrmed puhtaks. Šokolaad on aga mõrvari poolt arseeniga mürgitatud ning Anders saab sellest mürgituse, mille paneb keedetud tursa söömise arvele. Koer Beppo läheb kaduma ja leitakse väga haigena, kuid jääb siiski ellu. Suurmõmmiku viimise käigus juhtub ka äpardus, kui Anders tahab lõigata n-ö skalbiks tutti Sixteni juustest. Tuleb välja, et Sixteni voodis magas hoopis ta tädi Ada, kes selle tegevuse peale kiljudes ärkab. Anders põgeneb jooksujalu ja viskab häbiga kuldse lokki jõkke.

Kalle nuputab välja, et šokolaad oli mürgitatud ja tema arseenipeegli test kinnitab seda. Lapsed räägivad politseinik Björkga, kuid kahjuks ei leita ümbrikut, millega šokolaad saadeti. Järgmiseks tahavad poisid näha mõrvapaika, kuid Eva-Lotta keeldub sinna tagasi minemast ja jääb üksinda mõisa. Sel ajal tuleb sinna tagasi mõrvar, kes tahab saada oma kaotatud võlakirja tagasi ja arvab, et see on laste käes - tegelikult on neil vaid punastelt roosidelt saadud kaart. Kallel õnnestub salaja politsei kutsuda ning enne põgenemist saadakse mõrvar kätte. Hiljem leitakse nii šokolaadiümbrik kui võlakiri ja politseil ongi olemas vajalikud tõendid tema vahistamiseks. Raamat lõpeb Kalle lausega konstaabel Björkile, kui viimane ütleb, et ei tegele nii elukardetava asjaga nagu seda on Rooside sõda: "Päh, inimene peab siiski elama ohtlikku elu!"

Eesti keeles ilmunud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]