Meghālaya

Allikas: Vikipeedia
Meghālaya

garo (?)  ?
khasi (?)  ?
inglise Meghalaya
hindi मेघालय
Meghālaya

Pindala: 22 489 km²
Elanikke: 2 964 000 (2011)
Pealinn: Shillong
Meghalaya asend

Meghālaya on India osariik riigi idaosas. Piirneb lõunas Bangladeshiga ning põhjas ja idas Assami osariigiga. Meghālaya tähendab sanskriti keeles "pilvede kodu". See on India ja kogu maailma kõige vihmarohkemaid paiku, kus aastane sademete hulk võib paiguti ulatuda üle 1200 cm. Meghālaya on mägine, kõrgeim tipp Shillongi mägi kõrgub 1961 üle merepinna. Sealseid subtroopilisi metsi iseloomustab suur elurikkus.

Meghālaya loodi 1972, kui Assami osariigist eraldati kaks piirkonda: Khasi Hills ja Jaintia Hills, ning Garo Hills.

Enamiku rahvastikust moodustavad hõimud: suurim hõimugrupp on khasid, seejärel garod, džaintiad ehk pnarid jt. 2001. a rahvaloenduse andmetel on enimlevinud usund kristlus (70,25%, peamiselt presbüterlased ja katoliiklased. 13,27% on hindud, 4,27% moslemid ja 11,53% elanikkonnast tunnistab animistlikke usundeid.

Levinumad keeled on khasi keel, mis kuulub austroaasia keelkonna mon-khmeeri harusse, garo keel tiibeti-birma keelkonnast, bengali keel, nepali keel, khasi keelele lähedane pnari keel jt. Laialdaselt kasutatakse ka inglise keelt.

Meghālayas kehtib matrilineaarne ehk naisliinis pärimisõigus, kus kogu vara pärib noorim tütar, kes jääb ka koju vanemate eest hoolitsema. Tütarde puudumisel võib perekond pärijanna adopteerida.



Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]