Mežaparks

Allikas: Vikipeedia
Mežaparks
Mežaparksi asendikaart

Mežaparks ('Metsapark') on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 11,821 km². Asub Ķīšezersi kaldal. Asum piirneb lõunast Čiekurkalnsi, läänest Sarkandaugavaga, põhjast aga Mīlgrāvisega. 4529 elanikku (2010).

Mežaparks asub üldiselt madalal ja tasasel alal, mis ulatub 3–8 meetrit üle merepinna. Ķīšezersi kaldal asub ligikaudu neljakümne meetri pikkune järsak, mille kõrguseks on kuni viis meetrit. Asumi kõrgeima osa moodustab loodeosas asuv luidete ala, kus kõrgeim osa ulatub 18 meetrit üle merepinna.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mežaparks kujunes Ķīšezersi järve kaldal asunud Ķeizarmeža (saksa keeles Keiserwald) aladele, kui see ala 1901. aastal Riia linnaga liideti. Metsa all olid siiski juba XIV sajandist asunud kalurite eluasemed ja mitmed suvemõisad. XVII sajandil asus metsa aladele kuningas Gustav II Adolfi sõjavägi; sellest sai mets ka oma nime.

XIX sajandi lõpus hakati kauni loodusega metsa rajama suvemõisasid. Tekkisid Meijermuiža mõis, Annasmuiža mõis, Wolansky mõis ja Grave mõis. Juba aastal 1900 koostas aga Georg Kuphaldt piirkonnale arenguplaani, mille järgi tuli metsa alla rajada aedlinn. Riia linna inseneri Adolf Agthe eestvedamisel alustati aedlinna rajamisega aastal 1902. Mitmed varasemad villad asumi aladel on juugendstiilis. Aastal 1904 valmis Mežaparksi luterlik kirik, mis on väikseim kirik Riias.

Aastal 1912 rajati asumisse Ķīšezersi kaldale ka Riia loomaaed. Linna ja asumi vahele rajati trammitee. Asum kujunes rikkama rahva elukohaks, seal elasid välismaised diplomaadid, töösturid, poliitikud.

Aastal 1949 rajati asumisse Kultuuripark, kuhu rajati vabaõhuteater. Aastal 1955 ehitati selle juurde veel ka laululava, mis on praegu Läti laulupidude toimumispaigaks. Asumi territooriumil asub ka Metsakalmistu, mis on tähtsamate Läti kultuuritegelaste ja poliitikute matmispaigaks.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

57.00377524.158764