Mauritiuse kreoolkeel

Maurituse kreoolkeel on põhiliselt Mauritiuse saarel, aga ka Prantsusmaal, Inglismaal ja Madagaskaril kõneldav keel. Seda keelt kõneleb umbes 806 000 inimest. Keel on arenevas staadiumis ja see on oluline osa mauritiuslaste rahvuslikust identiteedist.

Keele ajalugu

Esimesed eurooplased, kes külastasid Mauritiust, olid portugallased, kuid nad ei jäänud sinna. Sarnaselt tegid hollandlased. Neil oli seal koloonia aastatel 1638–1710, kuid nad evakueerisid saare Reunionile, jättes maha ainult mõned ära jooksnud orjad. Peale hollandlasi võtsid prantslased Mauritiuse endale ja jäid sinna. See toimus vahemikul 1715–1721.

Nagu prantslased olid teinud Reunionil ja Lääne-Indias, lõid nad Mauritiusele istandusi, mille aluseks olid orjad. Orjad said valdavaks osaks Mauritiuse rahvastikust aastaks 1730 ja aastaks 1777 olid orjad 85% inimestest. Inimesi viidi Mauritiusele sunniviisiliselt Lääne-Aafrikast, Ida-Aafrikast, Madagaskarilt ja Indiast. Sellelt tulenevalt tuli Mauritiuse kreoolkeelde erinevate keelte osi. Prantsuse keel sai räägitavaks keeleks orjade seas. Kuna prantslased ei juhendanud nende keele arengut, muutus orjade seas räägitav keel teistsuguseks kui prantsuse keel. Ajaloo dokumendid aastast 1773 juba räägivad "kreooli keelest", mida orjad rääkisid.

Napoleoni ajastul võtsid Britid Mauritiuse endale, kuid nemad ei mõjutanud enam keelt nii palju. Orjanduse kaotamisega aastal 1830, lubas paljudel orjadel lahkuda istandustest. Selle peale hakkasid istanduste omanikud tooma tööjõudu Indiast. Indialased olid peagi rahvastiku enamus, kuid nemad võtsid mauritiuse kreoolkeele peagi omaks.

Fonoloogia ja grammatika

Mauritiuse kreoolkeelel ei ole veel ametlikult tunnustatud, standardiseeritud ortograafiat. Enamikule mauritialastele on see emakeeleks. See on suuline keel ja sellel ei ole kirjalikku vormi. Seetõttu on iga kirjutusviis aktsepteeritav.

Mauritiuse kreoolkeel on lähedalt seotud prantsuse häälduse ja tähestikuga.

Arvsõnad

Põhiarvsõnad 1–10 mauritiuse keeles:

1. üks – Ene
2. kaks – De
3. kolm – Trwa
4. neli – Kat
5. viis – Cinq
6. kuus – Sis
7. seitse – Set
8. kaheksa – Wit
9. üheksa – Nef
10. kümme – Dis

Morfoloogia ja süntaks

Mauritiuse kreoolkeele nimisõnad ei muuda enda vormi kui nad on mitmuses. Seetõttu seda, kas nimisõna on ainsuses või mitmuses, saab kindlaks teha ainult konteksti alusel. Kui on vaja ühetähenduslikku märki, siis pannakse partikkel "ban" (sõnast "bande") tihti enne nimisõna. Prantsuse "un/une" vastab mauritiuse "ene"-le, kuigi reeglid selle kasutusele on natukene teistsugused. Mauritiuse keeles on artikkel "la", aga see asetatakse pärast nimisõna, mida see muudab. Võrdluseks Pr."un rat," "ce rat" või "le rat", "les rats," mauritiuse keeles "en lera," "lera-la," "ban-lera."

Mauritiuse kreooli keeles on ainult üks vorm igaks asesõnaks, olenemata soost ja sellest, kas see on alus, sihitis või omastav kääne. Seetõttu võib mauritiuse kreooli "li" tõlkida nii mees,-nais kui ka kesksoose.

Verbid ei muuda oma vormi vastavalt ajavormile või isikule. Selle asemel kasutatakse kaasas käivat nimisõna või asesõna, et selgitada, kellega on tegu. "Ti" markeerib minevikuvormi, "pe" markeerib progressiivset vormi, "(f)in" markeerib täisminevikku ja "a" markeerib tulevikku.

Keelenäited

Kas te saaksite öelda, kus tualett on? Eski to capav montre mwakot bann twalet ete?

Ma armastan sind : Mo Contant Twa.

Tere päevast, kuidas läheb? : Bonzur ki nuvel zordi?

Kes on kooli direktor? Ki senla direkter lecol?

Tähestik ja hääldus

Aa – a [a]

an – [ã]

Bb – be [b]

Cc – se [s/k]

ch – [s]

Dd – de [d]

Ee – e [e/ε]

en – [nasaliseeritud ε]

eu – [e]

Ff – ef [f]

Gg – ge [g]

Hh – as [-]

Ii – i [i]

in – [nasaliseeritud ε]

Jj – je [z]

Kk – ka [k]

Ll – el [l]

Mm – em [m]

Nn – en [n]

ny – [ŋ]

Oo – o [o/ɔ]

on – [nasaliseeritud ɔ]

ou – [u]

Pp – pe [p]

Qq – [k]

Rr – er [R]

Ss – es [S]

Tt – te [t]

Uu – u [I~i]

un – [nasaliseeriud ε]

Vv – ve [V]

Ww – doublwe [W]

Xx – iks [z/s]

Yy – igrek [j]

Zz – zed [z]

Kirjaviis

Mauritiuse kreoolkeeles kasutatakse ladina tähestikku