Maurice Merleau-Ponty

Allikas: Vikipeedia
Maurice Merleau-Ponty

Maurice Merleau-Ponty [mor'iss merl'oo-po(n)t'ii] (14. märts 19084. mai 1961) oli prantsuse filosoof, fenomenoloog.

Teda mõjutas tugevalt Edmund Husserl. Sageli peetakse teda mõnevõrra ekslikult eksistentsialistiks, sest ta oli lähedalt seotud Jean-Paul Sartre'i ning Simone de Beauvoiriga, samuti tema heideggerliku olemise kontseptsiooni tõttu.

Filosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Merleau-Ponty tuntuim teos on "Taju fenomenoloogia" ("Phénoménologie de la perception", 1945).

Merleau-Ponty vastandub selles teoses kartesiaanlikule ja ka empiristlikule traditsioonile, mille järgi on mõtlev mina (empirismi puhul: meelemõjutusi vastu võttev mina) filosoofia aluseks, mis matemaatilis-geomeetrilise selguse ja piiritletuse (evidentsuse ja distinktsuse) kriteeriumi kaudu omistab tunnetusele objektiivse või teadusliku sisu. Merleau-Ponty käsitluses ei vasta selline arusaam inimese tavalisele maailmakogemusele ja jätab osa selle võimalusi kõrvale kui ebatõelised. Sestap postuleerib ta taju fenomenoloogilise kirjelduse raames kogemuse, mis on seotud eelobjektiivse või eelpredikatiivse valdkonnaga, kus asju kogetakse nende immanentsetes inimlikes seostes ega projitseerita neile tagantjärele geomeetrilisi omadusi või seoseid.

Eelkõige tulevad kartesiaanliku käsitluse puudused välja inimese oma ihu (corps propre) tajumise puhul, kus ei tajuta oma organeid ja liikmeid kunagi neutraalsete objektidena, vaid muudes mõistetes. Merleau-Ponty käsitluses määrab inimese ihu konfiguratsioon tema maailma-taju, nt inimese käte tähtsus maailmaga suhestumisel ja nende asetsemine külgedel, silmade horisontaalne paigutus jms iseärasused määravad taju iseloomu.

Vastavalt sellele osutab Merleau-Ponty, et taju pole mitte pelk afektsioonide vastuvõtmine ja nende mõistuslik korrastamine tagantjärele, vaid on püsiv ihuline aktiivsus. Metafüüsilises plaanis põhjendab ta oma hilisemates teostes selle aktiivsuse iseloomu inimese taju-organite lihalise liikuvuse ja maailmaliha vastastikuse läbikäimise kaudu.

Merleau-Ponty on oma arusaamale tajust üles ehitanud ka originaalse kunstikäsitluse, mis keskendub maalikunsti seletamisele ihu perspektiivist.

Seosed Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eduard Parhomenko on lugenud Tartu Ülikoolis 2007. aastal erikursust Merleau-Ponty filosoofiast.[viide?] Parhomenko juhendamisel on 2008. a. kaitsnud magistritöö Vivian Bohl teemal "Ihulisusest kui keha ja vaimu dualismi ületamisest Maurice Merleau-Ponty teoses Taju fenomenoloogia".

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "20. sajandi mõttevoolud". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 263–286, peatüki autor Vivian Bohl
  • Eduard Parhomenko, "Maurice Merleau-Ponty ihulisuse-filosoofia subjekti ja objekti vahel ning allpool" – Maurice Merleau-Ponty, "Nähtav ja nähtamatu". Tallinn: Varrak, 2010, lk 249-271

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]