Matsalu turismipiirkond
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (September 2021) |
Matsalu turismipiirkond on 2005. aastal nelja Läänemaa (Ridala, Martna, Lihula, Hanila) ja kahe Pärnumaa (Koonga, Varbla) valla ühise turismiarengukava raames välja kujunenud piirkond. Enam-vähem sama piirkonda on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud ladinapäraselt Terra Maritima ehk Maa mere ääres. Piirkonna olulisim tõmbetegur on Matsalu rahvuspark ja just seetõttu nimetataksegi piirkonda Matsalu turismipiirkonnaks. 2006. aastal loodi piirkonna arendamiseks MTÜ Terra Maritima. Pärast 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi moodustavad piirkonna Lääne-Nigula vald ja Lääneranna vald. Haapsalu linn osaleb koostöös projektipõhiselt.[1]
Linnused ja maalinnad[muuda | muuda lähteteksti]
Piirkonna tähtsamad linnused olid Lihula muinaslinnus, Soontagana maalinn ja Vatla maalinn. Lihula muinaslinnus asus hilisema ordulinnuse kohal. Lihula lähedal asus teinegi kaitserajatis, Lihuntsi linnus. Salevere Salumäelt avastatud kaitsevall võidi aga rajada kohaliku üliku valduste kaitseks. Lääne-Nigula vallas Kedre külas asub Leedi Hallimägi. Eesti üks tugevamaid keskaegseid läänilinnuseid oli Virtsu linnus. See tulirelvadele kohandatud kahe torniga kastell rajati umbes 1450. aastal. Ehitajaks oli Saare-Lääne piiskopi vasall Uexküll. Virtsu linnus hävis talvel 1533-1534 ja enam üles ei ehitatud.
Lihula vald[muuda | muuda lähteteksti]
Lihula vallas on palju kultuurilisi ja ajaloolisi objekte. Valda nimetatakse tinglikult isegi üheks Läänemaa väravaks, läbib ju valda Virtsu-Risti-Tallinna maantee. Väga populaarsed on Suitsu matkarada ja vaatetorn Kirikukülas, Näärikivid, Kirbla astang ja Metsküla matkarada. Piiskoppide aega meenutavad Lihula linnusevaremed, mille mäenõlval asub Lihula mõis ja mõisa ruumes muuseum. Ilusaid vaateid pakuvad Kirbla astang ja mitmed vaatetornid Matsalu kaitsealal. Omaette vaatamisväärsusteks on kujunenud vanad kivisillad – Kasari raudbetoonsild, Vanamõisa kivisild, Rumba raudteesild. Samuti toimuvad Lihula vallas regulaarüritused Lihula Kultuuripäevad ja rahvusvahelise tuntusega Matsalu Loodusfilmide Festival.
Olulisemad vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]
Ridala vald[muuda | muuda lähteteksti]
Ridala valla väärtusteks on loodusmaastikud ja liigirikkad kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem, Puise poolsaar, ning traditsiooniline elustiil, mida leiab Kiideval, Haeskas ja Puise rannakülades, kus on lisaks sellele veel mitu vaatetorni ja matkarajad. Valla vaatamisväärsused on kindlasti Uuemõisa loss, Ungru lossivaremed, ainulaadne betoonkattega Kiltsi lennuväli ja keskajast pärit Ridala kirik, kus võib leida hauatähiseid eri aegadest, sh ratasrist ja trapetsiaalsed hauakivid.
Hanila vald[muuda | muuda lähteteksti]
Hanila valda iseloomustab kõige ehedamini rikkalik ajaloopärand – siin on mitmeid varajase asustuse paiku: Vatla maalinn, Salevere Salumägi, Virtsu linnus. Vallas asub Lääne-Eesti suurima soostiku Oidrema-Tuhu soostiku Tuhu soo osa, kus on laudtee ja vaatetorn. Looduskaunid kohad on veel Puhtu laid ja Laelatu puisniit. Hanila ja Karuse kirikud on keskajast pärit vaatamisväärsused. Kõmsi kivikalmed on olulise tähtsusega Hanila ajaloos. Kõrgendik Salevere Salumägi väikese matkarajaga on tuntud oma hingematva vaate poolest. Valla turismielu elavdatakse Virtsu Merepäevadega, siin toimuvad rahvusliku taustaga laadad ja käsitööpäevad.
Martna vald[muuda | muuda lähteteksti]
Martna valla atraktiivsus seisneb taastatud ja taastamisel olevates mõisates – Suure-Lähtru ning Keskvere. Ainulaadseid teatrielamusi võib saada Saueaugu Teatritalust. Siin on Eestis ainuke linnuvaatlustorn – Rannajõe torn, kuhu pääseb ka ratastooliga. Vallale annab lisaväärtust keskajast pärit Martna kirik.
Koonga vald[muuda | muuda lähteteksti]
Koonga vallas asub üks Lääne-Eestis kõige paremini kaitstud muinaslinnuseid Soontagana maalinn, kust viib laudtee läbi soo asuvatesse küladesse. Siin on üks suuremaid ja kaunimaid taastatud puisniite Eestis – Kalli-Nedrema puisniit ja Mihkli tammik, mis hõlmab umbes 90 hektarit. Omaette vaatamisväärsuseks on Oidremaa mõis, mis töötab siiani suurtaluna oma igapäevases töörütmis. Iidseid muljeid leiab Pikaverest, kus on säilinud vanad kiviaiad. Valla traditsiooniks on saanud iga-aastane Mihkli laat.
Varbla vald[muuda | muuda lähteteksti]
Varbla valda tuntakse suvituspiirkonnana juba aastakümneid. Matsi rand on üks Pärnumaa hinnatumaid mererandasid. Valla ajaloolis- ja kultuurilisobjektid on veel Illuste mõis, millel on majandusmõis Paatsalu mõisa näol, Uue-Varbla mõis ja Varbla kirik. Nehatu looduskaitseala on Hanila vallast otsapidi jõudnud Varbla valda, kus on rohkelt madalaid rannajärvikuid, mis on peatus- ja pesitsuspaigaks paljudele lindudele.