Mats Erdell
Mats Erdell (esimese ülestõusmispüha ajal 1792 Pöögle vald, Erdo talu – 2. detsember (vkj) 1847 Patküla mõis) oli esimene eestlasest pandimõisa pidaja.[1]
Legendi järgi olevat Pöögle mõisat külastanud von Staden von Oettingenide juures toatüdrukuna teeninud Puritse Tiiuga (Tio) sedavõrd sõbrunenud, et mõisaomanikul tulnud lõpuks Tio koos Karl von Stadeni ihuviljaga sokutada Erdo talu pidaja Märdi (Mert) abikaasaks. Karl von Staden oli oma sohipoega edaspidi rahaliselt toetanud ja lisaks oma kulul koolitamisele talle veel suure summa pärandanud. Arhiivides ei leidu aga märkigi selle kohta, et Tiiu oleks Pöögle mõisas teeninud. Küll oli Tiiu Erdo Merdi esimese lapse, tütar Reeda ema.[2]
Matz sündis esimese ülestõusmispüha ajal 1792. aastal Karksi kihelkonnas Pöögle vallas Erdo (Ärtu) talus Merdi ja Tio (nii on nende nimed kirjas Karksi kiriku meetrikaraamatus) teise lapsena.[1][2]
Kui Friedrich Johann von Oettingen sai 1796. aastal pandipidajana (ostis üles eelmise omaniku võlad) enda kätte Taagepera mõisa, olid Pöögle mõisast sinna üle viidud 115 (või 150) talupoja hulgas ka Erdo Mert, Tio ja nende kolm last. Mert oli alguses Taagepera mõisa aidamees, hiljem mõisast versta kaugusel oleva Sõnni talu peremees; 1816. aastal on peremehena kirjas juba Matz (Mats). Perekonnanime Erdell (alguses Ertel) sai pere arvatavasti 1819. aastal, ilmselt Matsi sünnitalu järgi.[2]
Mats oli hakkaja mees ja sai jõukaks nii 1812. aastal kroonuvoorides käies kui ka hiljem talupidamise kõrvalt teravilja ja linaga kaubeldes.[1][2]
1813. aastal kosis Mats naabertalus kasvanud Kärdu (Kert), kellel sündis kolmeteistkümne aastaga neli poega ja kolm tütart.[2]
1830. aasta paiku rentis ta Tõrva külje all Patküla mõisa ja kolis perega sinna.[2]
Kui 1833. (või ka 1836.) aastal läks müüki Patkülast poole väiksem, kuid heade maadega naabermõis Roobe, oli Mats Erdell tahtnud seda osta. Kuna seaduse järgi polnud see veel võimalik, sai Mats Erdell Voltveti mõisniku von Stryki kui variisiku nimel mõne versta kaugusel asunud Roobe mõisa pandipidaja õigused. Tollal tohtis mõisaomanik olla vaid aadlisoost inimene, muud kodanikud said selle õiguse alles 1866. aasta ukaasiga, millega anti rüütlimõisade omamine vabaks kõigi seisuste liikmetele.[2] Erinevalt rentnikest oli pandipidajal mõisa üle peaaegu piiramatud õigused. Ta ei saanud üksnes osaleda rüütelkonna maapäevadel – see õigus oli ainult mõisa pärisomanikul.[1]
Roobe mõisat majandasid järgemööda Matsi pojad Martin, Hans ja Johann (Joachim Friedrich). Lõpuks jäi Roobe mõisnikuks Hans, sest Martin ostis Valga linna servale mõisakese ja kaks maja ning sai 1841. aastal linnakodaniku paberid. Hans Erdell (1819–1892) kinnistas Roobe mõisa endale päriseks 1867. aastal ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisa omanik.[3] Joachim Friedrich siirdus pärast mitme karjamõisa rentnikuks olemist ja pärismõisnikega tõsist tülitsemist Viljandisse ning omandas kolmanda gildi kaupmehe patendi. Noorim poeg Vidrik (Friedrich Bernhard) lõpetas Pärnus gümnaasiumi (seal olid õppinud ka kaks tema venda) ja astus 1843. aasta sügisel Tartu ülikooli arstiteadust õppima.[2]
Sõnni talu peremeheks-koduväiks tuli 1841. aastal Jaak Oja Abjast, kes selle talu hiljem ka päriseks ostis. Teised tütred pandi mehele saksa perekondadesse.[2]
Mats pidas end eestlaseks, eelistas maakeelt ja kraakles mõisnikega: kihutas oma vankril nende tõldadega võidu ja ehitas Roobe teeristile hoopis suurema kõrtsi kui Jõgeveste mõisnik suutis ehitada.[2]
Mats suri 1847. aasta detsembri alguses maovähki. Kaks päeva hiljem suri poeg Friedrich Bernhard tiisikusse. Mõlemad maeti Taagepera kalmistule. Matsi naine Kert elas veel 11 aastat.[2] Taagepera kalmistu lõunanurgas on Mats Erdelli kabel[4] – püramiidja katusega rajatis, mille nurkades on kiviseinad ja külgedel sepisaed. Kabelisse on maetud ka Matsi naine Kärt, poeg Friedrich Bernhard ja teadaolevalt veel üks Matsi järglastest.[5]
Järgmised Erdellid saksastusid, lõpuks ka Sõnnil, kus viimase peremehe, Matsi pojapoja Pauli poeg Hans pidas oma kahele pojale alghariduse andmiseks sakslasest koduõpetajat.[2]
Päritolulegendi kujundamise kõrval oli eesti talupojasoost põlvnemise vastu ilmutatud põlgus tükati materiaalsetki laadi: 1910. aasta paiku põletas Roobe mõisa omaniku Hansu tütar Emmi oma vanaisa Matsi elusuuruse portree, sest saksa vaim ei sallinud eesti mehe pilti saksa kodus. Eesti Vabariigi päevil aga ilmnes Erdellidel mõningaid taaseestistumise märke.[2]
1939. aasta sügisel asusid Erdellid ümber Saksamaale, õieti Poola lääneosas moodustatud Warthelandi, jõudes enne ärasõitu nii Sõnni kui ka Roobe vallasvara ja karja suuremalt jaolt ise realiseerida. Tänapäeval elab 19. sajandi esimese eesti soost mõisniku, Mats Erdelli järglasi nii Saksamaal kui ka Kanadas, kuhu siirdusid pärast seiklus- ja riskirohkeid sõjapäevi nii Sõnni peremees Hans (1902–1994, Matsi pojapojapoeg) kui ka Roobe mõisa viimane omanik Hansu vend Erich.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Mats Erdelli kabel. Mulgimaa infoportaal.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 Renno, Olav. Mõisnik Mats Erdell oli puhast talupojatõugu. Sakala, 27. august 2005.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 123
- ↑ Mats Erdelli kabel Ala kalmistul, www.puhkaeestis.ee
- ↑ Taagepera kalmistu. Haudi.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Olav Renno. Mõisnik Mats Erdell oli puhast talupojatõugu. Sakala, 27. august 2005