Mats

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib mehenimest. Eesti kirjastuse kohta vaata artiklit Mats (kirjastus).

Mats on üks paljudest mehenimedest, mis pärineb heebrea keelest - nimest Mattay, Mattithayu tähendas Jumala andi.

Seda nime kandis ka üks evangelistidest. Ladina keelde jõudis nimi kujul Matthaeus ning sealt edasi paljudesse keeltesse eri kujudel, sh Eestis levinud Mattias, Madis, Mats, Mati. Mads on levinud mehenimi Skandinaavias.

Kui rahvusvahelised eesnimed Eestis laiemalt levisid, sai Matsist eestlastest talupoegade seas levinud eesnimi. Valitsev klass – põhiliselt sakslastest mõisnikud – kasutas sõna "mats" eestlaste kohta halvustava tähendusega üldnimena. "Matslik" hakkas tähendama labast ja kasvatamatut käitumist ja olekut. Samas sõna "mats" omandas eestlaste seas pigem positiivse varjundi, nt rahvalikus laulus "Mats alati on tubli mees".

A. H. Tammsaare vastandas matsi kui alalhoidlikkuse ja visaduse kehastust ja vurlet kui iseloomutut konjunkturisti: "Mats on traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev. Mis tal on, sellest peab ta kinni, sest selle on ta omandanud mitte uisapäisa, vaid tasa ja targu, oma loomu ja tarvete kohaselt. Tema armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust."

Nimepäev eestikeelse kalendri järgi on 24. veebruaril.

Eestis elas Rahvastikuregistri andmetel 8. mai 2012 seisuga 87 inimest eesnimega Mats. Perekonnanimega Mats oli 67 inimest.[1]

2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Mats 88 mehel. Mats oli populaarsuselt 676. mehenimi. Mats oli keskmiselt 38 aasta vanune (mediaanvanus oli 31). Kõige populaarsem oli eesnimi Mats vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 1,64.[2]

Tuntud Matse[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.eesti.ee/portaal/rrteenus.nimede_stat[alaline kõdulink]
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. oktoober 2017. Vaadatud 26. augustil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)