Masksäälik

Allikas: Vikipeedia
Põhja-masksäälik

Masksäälik (Geothlypis) on värvuliste seltsi sääliklaste sugukonda kuuluv lindude perekond.

Masksäälikud on Ameerika värvulised. Enamik nendest on Mehhiko ja Kesk-Ameerika paigalinnud, aga lõuna-masksäälik elab suures osas Lõuna-Ameerikast kuni Argentinani ja perekonna ainus rändlind põhja-masksäälik pesitseb suures osas Põhja-Ameerikast kuni Kanadani.

Kõik masksäälikud on sarnase sulestikuga. Neil on kollakasroheline alapool, kollane rind ja tavaliselt must nokk. Isaslinnul on näol liigiti erineva suurusega must mask, mida piirab ülevalt hall riba. Emaslind näeb välja samamoodi, aga tal pole musta maski ja tema sulestik on kahvatum.

Nad pesitsevad tavaliselt padurates ja muudel tiheda madala taimestikuga märgaladel. Pesa on kausjas, asetseb madalal rohus või lopsakas taimestikus. Enamikul liikidel on kurnas 2, põhja-masksäälikul kuni 5 muna.

Masksäälikud tegutsevad tavaliselt paarides ega seltsi teiste liikidega. Sageli on nad peidulised. Nad toituvad putukaist.

Masksäälikud on üksteisega lähedalt sugulased ja nende taksonoomia kindlaksmääramine on keeruline. Liikide ja alamliikide piiri on keeruline tõmmata. Näiteks ühendatakse vahel põhja-masksäälik, kalifornia masksäälik, tamaulipase masksäälik ja bahama masksäälik üheks liigiks, aga lõuna-masksäälik jagatakse vahel kolmeks või isegi neljaks liigiks.

Kuna masksäälikud on põhiliselt paigalinnud, siis on asurkondade üksteisest eraldatus viinud nendevahelise suure geneetilise erinevuseni ja spetsialiseerumiseni. Seda saab näha lõuna-masksäälikute näitel, kus alamliike eraldavad üksteisest vihmametsad või Andid. Näiteks Costa Rica ja Panama mägedes elav panama masksäälik erineb tuhande kilomeetri kaugusel Lõuna-Ameerikas elavatest liigikaaslastest nii suuruse, välimuse kui ka laulu poolest.

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]