Šovinism

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Marurahvuslus)

Šovinism on mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis.

Sõna päritolu ja kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõna pärineb prantsuse sõnast chauvinism, mis tuleneb prantsuse sõjaväelase Nicolas Chauvini nimest. Chauvini on vendade Théodore ja Hippolyte Cogniardi satiirilises näidendis "La cocarde tricolore" kujutatud naeruväärsuseni patriootilisena ning lojaalsena Napoleonile. Ta saab sõjas seitseteist korda haavata, kuid säilitab ustavuse Napoleonile ja tema üritusele ka pärast tolle lüüasaamist Waterloo lahingus.

Šovinismiks hakati kõigepealt nimetama mõtlematut, liialeminevat natsionalismi või patriotismi, millega tavaliselt kaasneb vihkamine ka rahvuste või maade vastu ning üleolev suhtumine nendesse.

Hiljem on šovinismi all hakatud mõistma eelkõige oma rahvuse, riigi, rassi, sugupoole või muu grupi pidamist teistest paremaks või tähtsamaks.

Šovinismi liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rahvusšovinism ehk marurahvuslus on ideoloogia ja poliitika printsiipe, mis avaldub rahvusliku eraldatuse idees ning teiste rahvuste umbusaldamise ja rahvustevahelise vaenu propageerimises.

Šovinism üldisemas tähenduses on mistahes inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis. Nii kasutatakse sõna "šovinism" või "meesšovinism" mitmesugustes feministlikes ja sugude võrdõiguslikkust taotlevates liikumistes.

Marurahvuslus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Marurahvuslus käsitab teatud rahvust kõrgeima ja püsiva ühiskondliku väärtusena.

Šovinism võib esineda mitmetes vormides:

  • Valitseva rahvuse suurriiklik šovinism, millele on omane üleolev suhtumine teistesse rahvustesse;
  • Vähemusrahvuse kohalik šovinism, mida iseloomustab rahvusliku endassesulgumise taotlus ja teiste rahvuste umbusaldamine ehk ksenofoobia.

Rahvuslikku šovinismi põhjendatakse tavaliselt teooriatega mõne rahvuse ajaloolisest missioonist, kõrgematest ja madalamatest rahvastest ja rassidest. Šovinism on põhjustanud sõdu ja inimkannatusi.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Vladimir Lenin. Kriitilisi märkmeid rahvusküsimuse kohta. Rahvuste enesemääramise õigusest. Suurvenelaste rahvuslikust uhkusest, Tallinn 1981.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]