Mart Reinik

Allikas: Vikipeedia

Mart Reinik (24. aprill 1862 Lõimetsa6. september 1940 Tartu) oli eesti koolijuht ja mesinduse eriteadlane. Tema järgi on nimetatud Tartu Mart Reiniku Kool.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Reinik sündis rentniku pojana Viljandimaal Adaveres Lõimetsa külas Reino talus. Lugema õppis ta juba ema voki kõrval istudes, aga lugemisele eelistas ta näiteks meisterdamist või uisutamist. 9-aastane Mart asus õppima Lõimetsa külakoolis. Aastal 1879 lõpetas ta Paide kihelkonnakooli. Kuni 1883. aastani õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris.

Aastatel 1883–1884 oli ta õpetajaks Põltsamaa kihelkonnakoolis, 1884–1886 Tšernigovi kubermangus, 1886–1887 Kaarma õpetajate seminaris, 1887–1889 Põltsamaa algkoolis.

Aastal 1889 sai ta Tartu I Kroonualgkooli juhatajaks ja õpetajaks, jäädes sellele kohale 1929. aastani. Koolil ei olnud algul oma maja ega õppeprogramme, ning esialgu oli Mart Reinik ainuke õpetaja. Ta korraldas koolile oma maja ehitamise. Õpilased hindasid Reinikut kõrgelt.

Alates 1901. aastast töötas Mart Reinik ka mesinikuna. Alates 1913. aastast juhtis ta Tartu Aianduse-Mesinduse Seltsi mesilat Vahil ja korraldas seal mesinduskursusi, pidas loenguid ja andis välja temaatilisi kirjutisi. Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juures kutsus Reinik 1907. aastal ellu aianduse ja mesinduse osakonna. Sellest sai 1923. aastal Tartu Aianduse ja Mesinduse Selts. Reinik juhtis algul osakonda ja kuni surmani seltsi. Ta organiseeris kuukirja Aiatööleht (1907–1918) ja toimetas seda. Samuti oli ta ajakirja Aed mesinduse osakonna tegevtoimetaja (1923–1931) ja ise peamine artiklite kirjutaja. Tema organiseerimisel ja kaastegevusel töötati välja tartu taru (1907) ja eesti taru (1929), asutati Eesti Aianduse-Mesinduse Keskselts (1927) ja rajati vaatlusmesilaid.

Reinik kuulus laulu- ja mänguseltsi Vanemuine ja Eesti Kirjameeste Seltsi, oli Tartu Õpetajate Vastastikuse Abiandmise Seltsi ja Tartu Õpetajate Seltsi asutaja ja esimees ning Tartu Majandusühisuse ning ka Eesti Laenu- ja Hoiuühisuse üks asutajaid.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]