Mart Kaerma

  Teksti allikas: https://rapla.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/sJPTmAKPg162/content/id/34719739

Mart Kaerma (kuni 9. septembrini 1940 Mart Haber; 2. veebruar 1897 Valtu – 8. aprill 1948 Raikküla, Harjumaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).

Teises maailmasõjas teenis 3. Eesti Piirikaitserügemendi ülemana.

Mart Kaerma (kuni 1940 sügis Haber) sündis 1897. a. Rapla vallas Kaera –Vanatoa talus. Ta

lõpetas Tallinnas Jekaterina kõrgema rahvakooli, mille järel õppis samas pedagoogilistel

kursustel kooliõpetajaks. 1

1916. a. astus ta tsaariarmee sõjaväeteenistusse. 1917. a. lõpetas 2. Oranienbaumi

lipnikekooli; sama aasta kevadel hakati moodustama eesti rahvusväeosa, kuhu saabus ka M.

Haber, kellest sai 8. Roodu nooremohvitser. 1918. a. alanud Vabadussõjas siirdus M. Haber

kergekuulipildujate komando nooremohvitseriks, täites samas rooduülema ülesandeid. 7.

novembril 1919. a. sai lahingus Võmorski küla juures haavata ning hospitaliseeriti.

Pärast Vabadussõja lõppu, 1920. a. märtsis ülendati. M. Haber alamleitnandi auastmesse.

1921. a. lõpetas ohvitseride kursused. 1922. a. omistati nooremleitnandi auaste, 1923 sai

leitnandiks, 1926 kapteniks. 1929. aastaks oli ta tõusnud rühmaülemast Allohvitseride Kooli

õppekompanii ülemaks. 1931. a. lõpetas Eesti Kõrgema Sõjakooli. Kaitses väitekirja teemal:

„Eestlane sõdurina. Järeldusi kaitseväe komplekteerimisel ja juhtimisel“

Alates 1932. aastast teenis kapten M. Haber Kaitsevägede Staabi VI osakonnas käsutäitja-

ohvitserina. 1933. a. ülendati majoriks. Alates 1934. a. töötas Haridusministeeriumis noorsoo

osakonna nõunikuna.

1940. a. Eesti vabariigi aastapäeval ülendati M. Haber kolonelleitnandiks. Sama aasta sügisel

eestistati Haberi nimi Kaermaks.

Töötamine Haridusministeeriumis võis olla ka üheks põhjuseks, miks kolonelleitnant M.

Kaermal õnnestus 1941. a erinevalt paljudest teistest vanemohvitseridest Nõukogude võimu

käest pääseda ja Eestisse jääda. Kuulus 1940.–1941. aastal Eesti

sõjaväest formeeritud Punaarmee territoriaalkorpuse koosseisu, kuid seoses haigusega jäi

Petserisse (pääses Venemaale viimisest 1941. aasta suvel). Selline sündmuste käik seletab ka

kolonelleitnant M. Kaerma tegevust 1941. a Petseri Omakaitse ülema ülesannetes. Samal

ajal organiseeris ta ka Saksa poolele üleläinud või vangi langenud Eesti sõjaväelaste

toitlustamist ja vabastamist Pihkva vangilaagrist. Samuti oli ta sel ajal tegev 1941. a Värska

laagrist Venemaale saadetud Eesti ohvitseride saatuse kohta andmete kogumisega.

1941. a lõpul viidi ta teenistuses üle Tallinn-Nõmme Omakaitse ülemaks. Saksa okupatsiooni

aastail naasis M. Kaerma oma endisele tegevusalale ning töötas Eesti Omavalitsuse

Haridusdirektooriumis rahvakasvatuse osakonna (hiljem rahvakasvatuse peavalitsuse)

juhatajana. Enne rindele minekut 1944. a. jõudis ta täita ka Tallinn-Harju prefekti kohuseid.

1944. a. määrati kol. lt. Kaerma 3. piirikaitserügemendi ülemaks. 1944. a. aprillist kuni

septembrini paiknesid rügemendi allüksused Peipsi järve kirdekaldal.

20. septembril 1944, kui oli selge, et rügemendi ühendusteed olid taandumisel vastase poolt

ära lõigatud ja läbimurdeks Avinurme juures enam võimalusi polnud, oli kolonel M. Kaerma

sõduritele teatanud: “Uut rinnet ei ole ega tule. Katsuge igaüks ise punaväe rõngast välja

pääseda. Olgu Eesti mets teile kaitsjaks“. Metsi mööda liikudes jõudis ta ka ise kodutallu

Rapla lähedal, kus tal õnnestus end varjata 1948. aastani. Sugulaste andmetel läks ta

sagenenud haarangute tõttu omaste säästmise eesmärgil 1948. a. aprillis vabasurma (omas

tsüaankaaliumi ampulli). Koloneli abikaasa ja vend olevat matnud ta surnukeha salaja

kodutalu mulda. Mart Kaerma elu ja tegevust võib vaadelda kui 20. sajandi Eesti riikluse ja

ohvitserkonna personifitseeritud teket, edulugu, arengut, traagilist hävingut ja püüdlust

kaotatud iseseisvust taastada.

Tunnustus

• 1936 – Kotkaristi IV klassi teenetemärk

Teos

• Mart Haber. Eestlane sõdurina. Järeldusi Kaitseväe komplekteerimiseks, väljaõppeks ja juhtimiseks. Tartu, 2008.