Markion

Allikas: Vikipeedia

Markion (ka Marcion; kreeka keeles Μαρκίων Σινώπης; 85 – 160 m.a.j) oli varakristlik kriitik, markionismi rajaja ja esimene teoloog kes 144 m.a.j kogudusest välja heideti. Kasutades rikkust, asutas oma koguduse, millest kasvas tema elu ajal välja Rooma Impeeriumi suuremaid linnu hõlmav kogudustevõrgustik ehk algne kirikuorganisatsioon. Markion suri u aastal 160. Markioni järglased loobusid tema õpetusest (nimetati ekslikuks), aga peale 190 m.a.j tema organisatsioonist hakkas välja kasvama see, mida nimetatakse "kujuneva kiriku peasuund".

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Markion pärines kristlikust perest Pontuse Sinopest. Sünni ja surma aeg on oletuslikud. Tema isa oli Sinope piiskop, kes rikastus laevaomanikuna. Pärast pöördumist kristlusesse hakkas ta seal õpetama, ent leidis vastuseisu teiste kristlaste poolt. Seepärast läks ta aastal 139 Rooma kogudusse. Laevas kohtus Polykarposega Smyrnast. Roomas liitus kristlastega, toetas vaeste hoolekannet ja kirjutas kaduma jäänud teose Antiteesid. See on omamoodi esimene "sissejuhatus Uude Testamenti".

Ta leidis pühakirjast vasturääkivusi Uues Testamendis toodud Jeesuse õpetuste ja Vana Testamendi Jumala tegude vahel, mis viisid ta järeldusele et Vanas Testamendis kirjeldatud Heebrea Jumal ei ole sama, kellelt tõi armastuse ja andestuse sõnumi Jeesus. Vaimulikud ajasid Markioni kogudusest minema 144 m.a.j. Ta loobus Vana Testamendi tunnustamisest ja nõudis ebaloomulikku /äärmuslikku loobumist abielust. Teda on nimetatud kristliku religiooni loojaks või uuendajaks (reformija).

Marcion õpetamas. Mart Sander (segatehnika, 2014)

Õpetus (markionism)[muuda | muuda lähteteksti]

Markion tahab kirikut tagasi viia radikaalse paulinismi alge juurde. Kasutab gnostilist skeemi – pessimism maailma suhtes, dualism, antisemitism, kosmiline lunastusõpetus. Gnostilistest loomisspekulatsioonidest ja müsteeriumiõpetusest ta aga hoidub.

Ehkki markionismil on gnostitsismiga palju ühist – ülima, "hea" Looja ja madalama, materiaalse ja "kurja" jumaluse vastandamine ning usk, et "kurjus" ei ole pelgalt "headuse" puudumine – ei peeta Markioni reeglina siiski gnostikuks.

Markionism eraldab Vana Testamendi radikaalselt Uuest Testamendist: selle väitel on Vana Testamendi Jumal 'demiurg', alama astme jumalus või deemon, kes on loonud ebatäiusliku füüsilise maailma, mida ta valitseb läbi vaenu ja kättemaksu; Jeesus aga oli vaimolend kes tõi inimestele sõnumi tõelisest Loojast, armastuse ja andestuse Jumalast, kes haldab universumit. Jeesuse sõnum muutis kogu arusaama maailmast ning inimese kohast selles, vabastades inimese deemonjumala kummardamisest ning võimaldades tal otsida ülimat tõde.

Ka Natsisaksamaa teoloogiline suunitlus (Piibli "redigeerimise" projekti juhtis Tallinnast pärit Alfred Rosenberg) lähtus (mitteametlikult) markionismi ideedest, seades eesmärgiks judaismitekstide elimineerimise pühakirjast, käsitledes Jeesust mitte kui juudi messiast, vaid kui Monadi (Pythagorase filosoofias jumalik absoluut, väiksemate jumaluste looja) sõnumitoojat.

Tänapäeva katoliku kiriku õpetuse kohaselt tuleb Vana Testamenti lugeda surnud ning ülestõusnud Kristuse valguses. Iidse mõttetera kohaselt on Uus Testament Vanasse varjatud, Uus on Vana kattest vabastanud: Novum in Vetere latet et in Novo Vetus patet (p. Augustinus, Quaestiones in Heptateuchum, 2, 73:PL 34,623; vrd DV 16).

Eetika[muuda | muuda lähteteksti]

Lunastustee on saavutatav loojajumala tegudest loobumises; selleni viib range askees, paastumine, abielutus. Tähtsal kohal on tundeline armastusõpetus koos rangete eetiliste nõudmistega, mille järgi Markion ise laitmatult elas, nagu tema vastased tunnustasid. Pauluse õpetust ristiinimese vabadusest ja seadusest tõlgendas Markion vastavalt oma õpetusele. Kõigest hoolimata sundis ta kirikut uuesti läbi mõtlema teoloogia ja kristoloogia ning lõpule viima kaanoni kujundamise.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]