Marie-Louise O'Murphy

Marie-Louise O'Murphy de Boisfaily (21. oktoober 1737 Rouen – 11. detsember 1814 Pariis) oli Louis XV armuke ja kunstnike modell.

Marie-Louise oli Daniel O'Murphy de Boisfaily ja tema abikaasa Marguerite Igny seitsmes ja noorim laps. Isa oli iirlasest ohvitser, kes pärast erruminekut hakkas kingsepaks. Pärast isa surma 1753 kolis ema koos perega Pariisi.

Oma mälestustes kirjutas Giacomo Casanova (1725–98), et avastas tollal 13-aastase tüdruku, kes elas oma näitlejast õe majas. Casanova nimetas teda "ilusaks räpaseks väikeseks olevuseks". Casanova oli rabatud tema ilust, kui tüdrukut alasti nägi, ja laskis oma sõnul ühel saksa kunstnikul 6 luidoori eest teda aktina maalida. Nähtavasti ei ole tegu selle meeldejääva ja provokatiivse portreega, mille valmistas François Boucher, kuigi Casanova kirjelduse järgi oli neiu asend maalil samasugune kui Boucher' omal. Maalil oli tüdruku nimi "O-Morphi", mis oli sõnamäng, sest kreeka keeles tähendab ὄμορφη 'kaunis'. Selle maali saatis Casanova Prantsusmaa kuningale Louis XV-le.

Kuningas kutsus Marie-Louise'i oma lossi, kus temast sai kuninga armuke. Juba 1753 oli tal nurisünnitus, mis kuningat sügavalt kurvastas. 20. mail 1754 sünnitas ta Louis XV-le tütre Agathe Louise de Saint-Antoine'i, kes ristiti samal päeval. 19-aastaselt abiellus Agathe Pariisis Ilmutuse kloostris markii de la Charce'i René Jean de la Tour du Piniga, kes oli sündinud Pariisis 26. juulil 1750. Kuid Agathe suri kõigest 9 kuud hiljem 6. septembril 1774 nurisünnituse tagajärjel. René Jean abiellus uuesti ja sai teisest abielust poja, kes aga suri noorelt 1781.

1754 tegi Marie-Louise vea, mis oli omane paljudele kurtisaanidele: nimelt püüdis ta saada kuninga metressiks ehk ametlikuks armukeseks ja sellelt kohalt tõugata Madame de Pompadouri. See tõi kaasa tema languse õukonnas. Korraldati tema abielu d'Ayat' isanda Jacques Pelet de Beaufranchet'ga, kes oli sündinud 5. märtsil 1728. Abielu sõlmiti Pariisis 27. novembril 1755.

Sellest abielust sündis kaks last. 30. oktoobril 1756 sündis tütar Louise Charlotte Antoinette Françoise, kes suri 6. veebruaril 1759. 22. novembril 1757 sündis poeg Louise Charles Antoine Pelet, hilisem krahv de Beaufranchet, kes sai vabariigi ajal kindraliks ja suri 2. juulil 1812. Juba enne poja sündi langes Jacques de Beaufranchet 5. novembril 1757 Rossbachi lahingus, milles Preisimaa kuningas Friedrich II purustas Prantsusmaa ja Austria ligi 3 korda suurema ühendatud väe.

19. veebruaril 1759 abiellus Marie-Louise Riomis Flaghaci krahvi François Nicolas Le Normant'iga, kes oli sündinud 13. septembril 1725. Mõlemad olid lesed ja kahe peale kokku oli neil pulmade ajal 5 last. 5. jaanuaril 1768 tõi Marie-Louise ilmale tütre Marguerite Victoire'i, kes oli ainus sellest abielust sündinud laps.

Asjaolud panevad arvama, et Marguerite Victoire võis olla hoopis Louis XV laps. Nimelt aastatel 1771–1772, kui oli selge, et tüdruk jääb elama, maksis Louis XV Marie-Louise'ile 350 tuhat liivrit. Kui Marguerite 1786 abiellus, oli pulmapeol kogu kuninglik perekond (Louis XV oli küll selleks ajaks surnud) ja osales abielulepingu allkirjastamisel. Pärast Bourbonide restauratsiooni 1814 hakkas kuningas Charles X naisele omaenda rahast maksma iga-aastast hüvitist, mida küll polnud vaja teha kaua, sest Marguerite Victoire suri selsamal 1814. aastal.

Franois Le Normant suri 24. aprillil 1783. 19. juunil 1795 abiellus Marie-Louise uuesti endast 28 aastat noorema Louis-Philippe Dumontiga, kes oli sündinud 17. novembril 1765 ja suri 11. juunil 1853. See abielu ebaõnnestus ja lahutati juba 16. märtsil 1798. Neljandat korda Marie-Louise enam ei abiellunud.

Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal O'Murphy vahistati tema sidemete tõttu kuningakojaga, aga suutis ellu jääda. Ta suri 11. detsembril 1814 77-aastaselt.