Mariaani süvik

Allikas: Vikipeedia
Mariaani süviku asukoht

Mariaani süvik on süvik Vaikse ookeani lääneosas. See on kõige sügavam koht maailmameres, olles 2550 km pikk ja keskmise laiusega 69 km. Süvik tekkis ligi 150 miljonit aastat tagasi, mil Maa suurimad laamad – Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam – omavahel põrkusid ja esimene neist teise alla sukeldus.

Esimesed andmed selle süviku sügavuse kohta saadi 1875. aasta 23. märtsil, kui briti uurimislaev HMS Challenger sai sügavuseks 8184 meetrit. Kaks aastat hiljem kanti Petermanni ookeaniatlasesse ka koha nimi kui Challengeri sügavik (Challenger Deep). 1899. aastal kordas nende ettevõtmist USA laev USS Nero, saades seekord Mariaani süviku sügavaima koha sügavuseks 9636 meetrit.

1951. aastal kordas süviku sügavuse uuringut tõhusama kajaloodiga varustatud Inglise laev "Challenger", tulemuseks saadi 10 900 meetrit. Aastal 1957 mõõdeti Nõukogude laevast Vitjaz sügavuseks 11 022 meetrit, mis on suurim sügavus, mis seni mõõdetud. Aastal 1960 laskusid batüskaafiga Trieste sealsesse sügavaimasse kohta ameeriklane Dan Walsh ja šveitslane Jacques Piccard, kes pärast viit tundi laskumist, said tulemuseks lausa 11 521 meetrit, kuid mis hiljem korrigeeriti 10 916 meetri peale. 1962. aastal teatas täpsusmõõtmist üritanud alus M. V. Spencer F. Baird süviku sügavuseks 10 915 meetrit. 1996. aastal laskus põhja Jaapani allveelaev Kaikō ja sai tulemuseks 10 911 meetrit. 2009. aastal 31. mail tegi uurimiskeskus HROV Nereus Expedition uue uurimuse Mariaani süvikusse ja saatsid põhja USA allveeroboti Nereuse. Tulemuseks saadi 10 902 meetrit, samas kui emalaeva RV Kilo Moana pardalt (merepinnalt) saadi mõõduks hoopis 10 971 meetrit.[1]

Viimati laskus Mariaani süvikusse 2012. aastal filmirežissöör James Cameron oma allveelaevaga Deepsea Challenger, jõudes sügavusele 10 989 meetrit allpool merepinda.

Veerõhk Vaikses ookeanis paikneva Mariaani süviku põhjas küündib 1086 baarini, mis on rohkem kui tuhat korda suurem atmosfääri standardrõhust merepinna kõrgusel.[2]

Kuigi Mariaani süvikus esineb maavärinaid keskmiselt 100 korda aastas, jääb enamik neist magnituudiga alla 4,0 Richteri skaala järgi.[3]

Muid enam kui kümne kilomeetriseid süvikuid Vaikses ookeanis: Tonga süvik (senistel andmetel Horizoni sügavikus 10 882 meetrit), Filipiini süvik (10 540 meetrit), Kuriili-Kamtšatka süvik (10 500 meetrit), Kermadeci süvik (10 047 meetrit).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]