Margit Kaffka
Margit Kaffka (10. juuni 1880 Nagykároly (tänapäeva Rumeenia) – 1. detsember 1918 Budapest) oli ungari proosakirjanik, luuletaja ja feministlik publitsist. Ta kuulus kirjanduslikku rühmitusse Nyugat ('lääs').
Tema isa oli riigiprokurör, kuid isa suri varsti pärast Margiti sündi, mistõttu pere elas vaesuses. Margit õppis Szatmáris halastajaõdede koolis, seejärel töötas ühe aasta õpetajana Miskolcis, sai Budapestis Erzsébeti tütarlastekoolist õpetajakutse. Seejärel naasis ta Miskolci, ehkki ta seda linna ei sallinud, ja asus õpetama tütarlaste erakoolis. Sel ajal avaldati tema esimesed kirjandusteosed (1901 ajakirjas Magyar Géniusz).
17. veebruaril 1905 abiellus ta metsandusametnik Brúnó Fröhlichiga. 1907. aastal sai abikaasast põllumajandusminister ja tänu sellele sai Kaffka Miskolcist lahkuda. Abielu lõppes aga 1910. aastal lahutusega.
1. jaanuaril 1908 ilmus kirjandusajakirja Nyugat esimene number. Nyugatist sai tolle aja tähtsaim kirjandusväljaanne ning Kaffkast sai Nyugati kaastööline, mis märkis uue etapi algust tema loomingus. Tema loomingu põhiteemad on väikeaadli allakäik ja mandumine ning koduperenaise õnnetu elu. Ta astus ka välja maailmasõja eel ja ajal levinud vihaõhutamise ja sõjapropaganda vastu.
1910–1915 töötas Kaffka Budapestis õpetajana ning abiellus 18. augustil 1914 bioloog Ervin Baueriga.
Esimese maailmasõja alguses loobus Kaffka õpetajatööst ja pühendus kirjanduslikule tegevusele.
Kaffka suri koos oma väikese pojaga hispaania grippi.