Maoorid

Allikas: Vikipeedia
Maoori lipp
Maoori pealik 1880. aasta paiku

Maoorid on Uus-Meremaa põlisrahvas. Nad räägivad polüneesia keelte hulka kuuluvat maoori keelt ja inglise keelt. Nad saabusid Uus-Meremaale (maoori keeles Aotearoa) Polüneesia idaosast 12. sajandil. Maoori mütoloogias on nende algne päritolumaa Hawaiki. 18. sajandi lõpus tekkis neil tihedam kontakt Uus-Meremaale saabunud eurooplastega. 1830. aastal oli Uus-Meremaal hinnanguliselt 2000 pākehāt ehk eurooplasest asunikku. 1840 sõlmiti Waitangi leping paljude maoori hõimupealike ja Suurbritannia vahel, millega maoorid muudeti Briti alamateks, kuid säilitasid õiguse oma maale. Lepingu maoorikeelne ja ingliskeelne tekst ei kattunud, seetõttu pole täit üksmeelt, milles tegelikult kokku lepiti. Osa pealikke keeldusid lepingule alla kirjutamast. 1860ndate maoori sõdades olid maoorid sunnitud lõplikult alistuma Suurbritanniale. Maoorid kaotasid oma maa, nad haigestusid eurooplaste toodud haigustesse ja nende arv hakkas kahanema. 1960ndatel toimus maooride rahvuslik ärkamine.

2006. aasta rahvaloenduse andmeil oli maoorisid 565 329, neist 87 % elas Põhjasaarel.

Maoorid on tuntud oma puu- ja luunikerduskunsti ning tätoveeringute poolest.

Tuntud maoorid on laulja Kiri Te Kanawa ja näitleja Temuera Morrison.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]