Manivald Kesamaa

Manivald Kesamaa (7. oktoober 1921 Narva – 8. detsember 1985 Tallinn) oli eesti luuletaja ja publitsist.

Luulekogud

• 1950 "Kuuma südamega"
• 1956 "Pärast tuisku"
• 1958 "Kodud jäävad kodudeks"
• 1961 "Emad ja pojad"
• 1964 "Tähed maa kohal"
• 1966 "Päikeselaiul"
• 1969 "Nelja tuule all"
• 1973 "Maa jääb nooreks"
• 1977 "Ringkäik"
• 1979 "Kasvan rõõmuks perele" (Lasteluule)
• 1981 "Eestimaa leib"
• 1982 "Jäljed mullal"

Valikkogud

• 1970 "Tuli tuisus"
• 1979 "Vari ja valgus"
• 1985 "Rindeteed"

Publitsistika

• 1959 "Hiina tähtede all : turisti märkmeid" (1–2) (koos H. Merega)
• 1959 "Lenda, mu aeg! : olukirjeldused"
• 1962 "Mehed ja kivid : olukirjeldusi, laaste, reisimärkmeid"
• 1979 "Lähedal ja kaugel"

Kirjandus

• Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 1. raamat, ER 1987, lk. 267–271 (ülevaate autor Aadu Säärits) ja bibliograafia lk. 279

Välislingid

• Toomas Liiv, "Saadab sind mu käidud sõjatee" (Manivald Kesamaa sõjaluulest) (Sirp 7. 10. 2005, lk. 7)