Mandlipiim

Allikas: Vikipeedia
Isetehtud mandlipiim

Mandlipiim on jahvatatud mandlitest ja veest valmistatud taimse päritoluga jook, mida sageli kasutatakse lehmapiima asemel. 14. juuni 2017 otsustas Euroopa Kohus, et Euroopa Liidus ei tohi täiesti taimse toote turustamisel kasutada selle nimes sõna piim[1], mistõttu müüakse mandlipiima enamasti näiteks mandlijoogi nime all.

Mandlipiim on kergelt beežikas, kreemja tekstuuri ja pähkli maitsega. Seda saab osta poest või teha kodus mandleid veega jahvatades. Erinevalt teistest piimadest puudub mandlipiimas kolesterool (peamine loomne steroid) ja laktoos (piimasuhkur). Kuna mandlipiim on taimne jook, siis seda kasutavad sageli täistaimetoitlased, muud taimetoitlased ja teised piimatoodetest loobunud inimesed.

Kaubanduses on mandlipiima saada tavalise, vanilje või šokolaadimaitsega ning mõnikord on seda rikastatud vitamiinidega.

Ameerika Ühendriikides oli kuni 2000. aastate alguseni mandlipiim tervisetoit. Pärast seda hakkas selle populaarsus tõusma. 2011. aastaga suurenes mandlipiima müük 79%. 2013. aastal ületas selle müük sojapiima müügi ning nüüd on mandlipiim kõige populaarsem taimepiim USA-s. Populaarsed brändid on Blue Diamond’s Almond Breeze ja WhiteWave Food’s Silk Pure Almond.

Toitumisalane teave[muuda | muuda lähteteksti]

Mandlid on toitaineterikkad toiduained, mis sisaldavad kiudaineid, E-vitamiini, magneesiumi, seleeni, mangaani, tsinki, kaaliumit, rauda, fosforit, trüptofaani, vaske ja kaltsiumi. Suurbritannia toidu-uuringute instituudi andmetel sisaldavad jahvatatud mandlid probiootilisi toimeaineid, mis aitavad seedeekstakti kiirendada suurendades kindlate kasulike bakterite arvu soolestikus.

Mandlipiim sisaldab võrreldes lehmapiima ja teiste loomsete piimadega vähem valku. Väikse proteiinisisalduse tõttu ei ole alla kaheaastastele atoopilise dermatiidiga lastele soovitatav anda mandlipiima rinnapiima, lehmapiima või muude hüdrolüüsitud imikutoitude asemel.

Karrageeni vastuolulisus tööstuslikus mandlipiimas[muuda | muuda lähteteksti]

Karrageen on vetikast tehtud lisand ning seda kasutatakse ka mandlipiima valmistamisel stabilisaatori ja paksendajana. Kuigi FDA on karrageeni ohutuks kuulutatud, on mõned teadlased skeptilised, viidates selle potentsiaalselt kahjulikule toimele laialdasel manustamisel. Karrageeni on kasutatud peaaegu kõikjal mandlipiima tootmises ning teistes bioloogilistes eksperimentides üle aastakümnete, kuigi see arvatavasti põhjustab põletikku ja katseloomadel ka kasvajate teket. Põletikku aga peetakse enamiku inimestel esinevate haiguslike seisundite, nagu põletikuline soolehaigus, reumatoidartriit, arterioskleroos, osaliseks põhjustajaks.

Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Mandlipiima tänapäevane põhiline valmistusmeetod algab vees üleöö leotatud mandlite jahvatamisega kannmikseris vee ja meega (või ükskõik mis magustajaga). Seejärel kurnatakse piim mandlilihast välja marli, sõela või pähklipiimakoti abil. Mandlipiima saab teha ka mandlivõile vee ja magustajate lisamisega.

Mandlipiimast valmistatakse ka kondensmandlipiima (suhkruga).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal tunti mandlipiima nii islamiriikides kui ka kristlikes maades. Kuna mandel on pähkel, siis võis seda tarbida ka paastu ajal. Mandlipiim oli peamine toiduaine keskaegses köögis, kuna lehmapiim läks ilma kuumutamata kiiresti pahaks.

Ajalooliselt on mandlipiima ka kutsutud amygdalate (ladina k.), mis otsetõlkes tähendab mandleid kandma. Seda kasutati Pürenee poolsaarest Ida-Aasiani. Le Viandier, 14. sajandi retseptikogum, sisaldab mandlipiima retsepti ning soovitab seda kasutada paastupäevadel loomapiima asemel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "EUROOPA KOHTU OTSUS (seitsmes koda), 14. juuni 2017 ( *1 ), „Eelotsusetaotlus — Põllumajandustoodete ühine turukorraldus — Määrus (EL) nr 1308/2013 — Artikkel 78 ja VII lisa III osa — Otsus 2010/791/EL — Mõisted, nimetused ja müüginimetused — „Piim" ja „piimatooted" — Nimetused, mida kasutatakse täiesti taimsete toiduainete müügi edendamiseks ja nende turustamiseks"". 14.06.2017. Vaadatud 15.12.2017.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Larmer, Christina (2011-01-09). "The pros and cons of almond milk". Adelaide Now., vaadatud 14.10.2014
  2. "Vegetarians in Paradise/Almond History, Almond Nutrition, Almond Recipe". vegparadise.com, vaadatud 14.10.2014
  3. Chiodo, Tony (2004-05-04). "Nuts-and-bolts brekkie". The Age, vaadatud 14.10.2014
  4. David Sprinkle (2012-01-19). "With Almond as the New White Milk, Dairy Alternatives Make Further Inroads". Marketwire, vaadatud 14.10.2014
  5. Wong, Venessa (2013-08-21). "Soy Milk Fades as Americans Opt for Drinkable Almonds". BusinessWeek, vaadatud 14.10.2014
  6. "Nuts-and-bolts brekkie", vaadatud 14.10.2014
  7. Larmer, Christina. "Almond Milk", vaadatud 14.10.2014
  8. Keller MD, Shuker M, Heimall J, Cianferoni A. (Jan 2012). "Severe malnutrition resulting from use of rice milk in food elimination diets for atopic dermatitis". Isr Med Assoc J 14 (1).PubMed. pp. 40–2., vaadatud 14.10.2014
  9. J K Tobacman, Review of harmful gastrointestinal effects of carrageenan in animal experiments., Environ Health Perspect. oktoober 2001 ; 109(10): 983–994., PMCID: PMC1242073
  10. Christensen, Emma (2013-05-28). "How to Make Almond Milk at Home", vaadatud 14.10.2014
  11. "Make Almond Milk Using Almond Butter". august 2013, vaadatud 14.10.2014