Man Ray

Man Ray (sünninimi Emmanuel Radnitzky; 27. august 1890 Philadelphia – 18. november 1976 Pariis) oli ameerika kunstnik, kes veetis suurema osa elust Pariisis.

Man Ray oli modernist, kes andis panuse dadaismi ja sürrealismi arengusse. Ta praktiseeris maali, skulptuuri, kollaaži, assamblaaži ja fotograafiat. Ta oli tuntud moe- ja portree fotograafina.

Ta valmistas ka fotogramme, mida ta kutsus ise rajograafideks.

Kogu elu jooksul andis ta avalikkusele oma eraelust ja päritolust väga vähe teada, näiteks ei tunnistanud ta isegi seda, et on kunagi kandnud muud nime peale Man Ray.

Man Ray sündis Philadelphias Venemaa juudi immigrantide peres vanima lapsena. Tal oli ka vend ja kaks õde. 1897 kolis pere New Yorki. 1912 muutis kogu perekond oma nime Rayks vastusena tollal levinud antisemitismile ja selle nime mõtles välja tema vend. Ühtlasi muutis Emmanuel oma nime ja selleks sai Man.

Man Ray isa töötas rõivavabrikus ja lisaks töötas ta koduski rätsepana. Ema õmbles perekonnale riided ise, kasutades selleks tehases järele jäänud riidest lappe. Kuigi Man Ray soovis end oma perekonna taustast lahti siduda, jättis lapsepõlv siiski tema loomingusse märgatava jälje. Räisepamannekeenid, liistud, õmblusmasinad, nõelad, tikud, niidid ning teised riietuse ja õmblemisega seotud esemed on näha tema loomingus peaaegu igal ajaperioodil ja igas stiilis. Kunstiajaloolased on juhtinud ka tähelepanu tema kollaažide ja maalimistehnikate sarnasusele lapitekkidega.

Pärast keskkooli lõppu pühendus ta maalimisele. 1912 astus ta liberaalanarhistlikku Ferreri kooli. 1915 oli tal esimene isikunäitus. Varased tööd on mõjutatud kubismist. 1918 hakkas ta tegelema fotograafiaga. 1921 läks ta elama Pariisi, kus teda ootasid sõbrad Marcel Duchamp ja Francis Picabia. Duchamp tutvustas teda teiste seas André Bretoni, Louis Aragoni ja Paul Éluardiga. Montparnasse'is tutvus ta veel Henri Matisse'i, Diego Rivera, Piet Mondriani, Salvador Dalí, Max Ernsti, Yves Tanguy, Joan Miró ja paljude teiste kunstnikega. 1922 otsustas ta pühenduda fotograafiale. 1925 võttis ta osa esimesest sürrealistide näitusest Pariisis.

Man Ray lõi ka hulga avangardistlikke lühifilme, mis on tuntud kui Cinéma Puri näited: "Le Retour à la Raison" (2 min, 1923), "Emak-Bakia" (16 min, 1926), "L'Étoile de Mer" (15 min, 1928) ja "Les Mystères du Château du Dé" (20 min, 1929).

Kui puhkes Teine maailmasõda, polnud juutidel Prantsusmaal enam ohutu elada. 1940–1951 elas ta Los Angeleses ja abiellus seal 1946 Rumeenia päritolu juudi tantsija Juliet Browneriga. Samal päeval abiellusid Max Ernst ja Dorothea Tanning ning nad korraldasid ühise pulmapeo. 1963 avaldas ta autobiograafia "Self-Portrait" ("Autoportree").

Ta on maetud Pariisi Montparnasse'i kalmistule. Tema hauakivil on epitaaf "Osavõtmatu, kuid mitte ükskõikne". Kui Browner 1991 suri, maeti ta samasse hauda ja tema epitaaf on "Jälle koos".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]